TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-13-397 Kohtuotsuse kuupäev 29. juuli 2016 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi A. L. kaebus Maa-ameti, Põllumajanduse Regis

§-de 8 lg 1, 5; 9 lg 4; 10 lg 1, 2). Kuna katastriüksuse mõõdistamine ja vastavate dokumentide koostamine oli maamõõtja pädevuses (

§ 16

lg-d 1, 2), siis ei saa Maa-amet vastutada kaebaja poolt sisuliselt maamõõtjale

1. aasta osas etteheidetavate minetuste eest. Maa-ameti
2. aasta toimingud on tehtud kehtivat õigust järgides, kaebaja õiguste rikkumine ei ole asjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Kaebaja on jätnud järgimata vastustaja poolt korduvalt tehtud ettepaneku pöörduda maamõõtja poole, et välja selgitada tänapäevastele võimalustega tuvastatav katastriüksuse tegelik pindala ja kõlvikute pindala ning taastada loodusest puuduvad piirmärgid.
3. Halduskohus jääb 20.05.
4. a määruses (II kd tl 38-40) väljendatud seisukohtade juurde kohustamiskaebuse perspektiivituse suhtes, mis välistab omakorda aga kahjunõude rahuldamise.
5. Maakatastriseaduse (

) § 9 lg 4 kohaselt toimub maaregistrisse kande tegemine, sealhulgas selle muutmine ja kustutamine, seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse, kohtuotsuse, kohtu kinnistusosakonna teatise, kohaliku omavalitsusorgani otsuse või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel. Kande tegemise aluseks võib olla ka riigi või kohaliku omavalitsusorgani ülesandel tehtud erakorralise hindamise akt.

§ 10

lg 1 teisest lausest tuleneb, et katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel on katastriüksuse plaan.

§ 10

lg 2 esimese lause kohaselt koostab katastriüksuse plaani vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik (vt ka Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruse nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ § 2 lg 1 ja § 15 lg 1).

§ 16

lõike 1 kohaselt teostab maamõõtja katastriüksuse moodustamiseks maaomaniku lihtkirjaliku avalduse alusel katastrimõõdistamised ning koostab õigusaktis sätestatud korras katastriüksuse moodustamise toimiku, mille ta esitab õigusaktis sätestatud korras katastripidajale katastriüksuse registreerimiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab maamõõtja tema poolt teostatud mõõdistamise ning koostatud katastriüksuse moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest.

§ 20

lg 14 sätestab, et plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine, samuti looduses piirimärkidega tähistatud piiri taastamine toimub katastrimõõdistamise teel katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel.

1. Eeltoodust tuleneb üheselt, et katastriüksuse mõõdistamine ja selle tulemuste kohta 7 dokumentide koostamise õigus on ainult maamõõtjal. Maa-ametil ei ole maamõõtja pädevust, vaid ta on käesoleva vaidluse aspektist tegutsenud katastripidajana. Katastripidajal on õigus ja kohustus teha katastrikanne vastavalt kande tegemiseks või muutmiseks esitatud õigusaktis sätestatud korras maamõõtja poolt koostatud dokumentidele. Maa-amet on korduvalt kaebajale selgitanud, et katastriüksuse andmete täpsustamiseks ja puuduvate piirimärkide taastamiseks või piirimärkide vormide muutmiseks tuleb pöörduda maamõõtja poole. Kaebajal puudub õigus nõuda Maa-ametilt katastriandmete muutmist ilma vastavaid muudatusi kinnitavate dokumentideta. Käesoleval juhul ei ole XXXX katastriüksuse osas viidud läbi õigusaktides ettenähtud korras katastrimõõdistamist, mis oleks aluseks käesoleva kohustamisnõude esitamisele. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebus on põhjendamatu ja perspektiivitu. Maaameti keeldumine XXXX katastriüksuse katastriandmete muutmisest ei saanud rikkuda kaebaja õigusi ning kaebuse rahuldamine on välistatud, kuna Maa-amet ei saa teha kaebaja taotluse alusel katastrisse muudatusi, mis on vastuolus
2. a katastriüksuse moodustamise algdokumentidega (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.
3. a määruses haldusasjas nr 3-121415).
4. Kuna pärast Tartu Halduskohtu 20.05.
5. a määruse jõustumist ei ole kaebaja kohtule esitanud selliseid tõendeid, mille alusel tuvastada kaebajale kahju tekkimist, siis puudub jätkuvalt alus ka sel alusel kaebuse rahuldamiseks. Puutuvalt
6. a kontrollmõõdistamisega ei ole kohtule esitatud tõendite kohaselt looduses ühegi piiripunkti ega ka piiri asukohta muudetud, mille tõttu ei ole tõendite kohaselt saanud kaebajale ka kahju tekkida, kuna XXXX katastriüksuste piirid ja pindalad ei ole Maa-ameti tegevusel muutunud.
7. Maa-ameti 17.09.
8. a seletuse (I kd tl 147-157) ja sellele lisatud tõenditega on tõendatud, et XXXX katastriüksused mõõdistati OÜ Maa ja Mõõt maamõõtja V. Sirmaisi poolt
9. a. Katastriüksuste moodustamise ja maakatastris registreerimise õiguslikuks aluseks on XXXX Vallavalitsuse 28.07.
10. a korraldus nr 101 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“, millega on tagastatud maa S. L. ja L. P. kaasomandisse. XXXX katastriüksused on maakatastris registreeritud 27.08.
11. a ning kinnistusraamatusse kantud 03.11.
12. a, nagu juba eelpool konstateeritud, S. L. ja L. P. kaasomandina võrdsetes mõttelistes osades. A. L. on XXXX kinnisasja omanikuks saanud 01.07.
13. a. Asjas kogutud tõendite kohaselt on XXXX kinnisasja kaasomanikud S. L. ja L. P. katastriüksuste moodustamise käigus nõustunud nii maamõõtja, kohaliku omavalitsuse, katastripidaja kui ka kinnistusameti kõigi toimingutega. Seega on tagastatava maa piirid ja suurus maareformi käigus kindlaks määratud õiguspäraselt. Vastupidise kohta puuduvad igasugused tõendid. Kaebaja mistahes nõudeid ja väiteid tema õiguseellastele tagastatud maa piiride ja suuruse kohta tuleb seetõttu pidada alusetuks ja asjakohatuteks. A. L. nõuet Maaametile viia piiriprotokoll ja katastriplaan vastavusse ei ole võimalik täita. Katastriüksuse andmete muutmiseks, s.t uue katastriüksuse plaani vormistamiseks tuleb teostada katastrimõõdistamine, mille teostamise õigus on ainult maamõõtjal. Maa-amet ei toesta katastrimõõdistamisi, vaid see on maamõõtja pädevuses, kes koostab mõõdistamisandmete alusel katastriüksuse moodustamise toimiku, mille ta esitab katastripidajale katastriüksuse registreerimiseks, kusjuures algdokumendi andmete õigsuse eest vastutab mõõdistuse teostanud maamõõtja ning Maa-amet vastustab üksnes kande vastavuse eest algdokumendile. XXXX katastriüksuse plaani ei ole koostanud Maa-amet, vaid selle koostajaks on olnud OÜ „Maa ja Mõõt“
14. a teostatud mõõdistamisel saadud andmete alusel. Maa-ameti ega katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakonna tegevuse tulemusena ei ole tekkinud ega tekitatud A. L.le kahju.
15. Vastustaja on kaalutletult selgitanud, miks ta ei saa olematuid piiriprotokolle väljastada (III kd tl 82). Seega ei ole ka see kaebaja poolt vastustaja tegevusetuseks tituleeritu saanud kaebajale kahju tekitada. Vastustaja on arvukates kohtule esitatud tõendites tõendanud 8 haldusorganile omase selgitamise kohustuse täitmist kaebaja ees. Kaebaja tervisele tekitatud väidetav varaline kahju olnuks kaebajale välditav olnud, kui ta oleks järginud vastustaja
16. a selgitusi maamõõtja poole pöördumise osas.
17. Maa-ameti vastu esitatud kahjunõue jääb neil asjaoludel rahuldamata.
18. PRIA vastu esitatud kahjunõude on kaebaja sidunud PRIA poolt antud haldusaktidega, millega jäeti rahuldamata kaebaja toetustaotlused või rahuldati need osaliselt. PRIA 20.01.
19. a otsusega nr 12-6/32 (I kd tl 12-13) on tõendatud, et rahuldamata on jäetud A. L. taotlus poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamiseks. PRIA 25.01.
20. a otsusega nr 12-6/58 (I kd tl 14-15) on tõendatud, et A. L.le määrati osaliselt ja suunati väljamaksmisele ebasoodsamate piirkondade toetust summas 242,50 eurot. PRIA peadirektori 08.12.
21. a käskkirjaga nr 12-6/1235 on tõendatud, et A. L.le määrati osaliselt ja suunati väljamaksmisele ühtne pindalatoetus summas 883,67 eurot. PRIA 29.08.
22. a vaideotsusega nr 12-4/335 (I kd tl 41-44) on tõendatud, et PRIA peadirektori 08.12.
23. a käskkirja nr 12-6/1235 ei ole kohtuväliselt muudetud. PRIA 29.08.
24. a vaideotsusega nr 12-4/336 (I kd tl 45-48) on tõendatud, et PRIA 20.01.
25. a otsust nr 12-6/32 ei ole kehtetuks tunnistatud.
26. Kaebaja on soovinud tühistamiskaebusega vaidlustada PRIA
27. aastal ja
28. aastal antud haldusakte. Tartu Halduskohtu 22.07.
29. a määrusega (I kd tl 71-72), mis jõustus selles osas 18.04.
30. a, tagastati kaebus PRIA 25.01.
31. a otsusele nr 12-6/58 ja lõpetati menetlus PRIA 20.01.
32. a otsuse nr 12-6/32 ja PRIA peadirektori 08.12.
33. a käskkirja nr 126/1235 osas. Kuna kaebaja on temale kahju tekitamise sidunud eelmises lauses nimetatud haldusaktidega, mille puhul on tegemist kehtivate haldusaktidega, mille õigusjõudu ei ole kaebaja tühistamiskaebuste rahuldamise teel murdnud, siis on kaebaja poolt kasutamata esmased õiguskaitsevahendid ja kaebus PRIA vastu jääb. Maa-amet on tuvastanud erinevuse erineval ajal ja erineval meetodil mõõdetuna kaebaja kinnistu piiride ainult ca 0,1 ha osas, mistõttu ei ole nimetatud asjaolu olnud ilmselgelt põhjuseks, miks kaebajale ei määratud PRIA poolt vaidlustatud haldusaktidega toetusi kaebaja poolt loodetud suurustes. Kohus selgitab vastuseks kaebajale, et kui kaebaja oleks järginud Maa-ameti
34. a ettepanekut, millest oli juttu Maa-ametit puudutava kahjunõude osas, ei oleks 2011.–
35. a toetustaotlus saanud PRIA poolt jääda rahuldamata sel motiivil, et Maa-ameti kaardirakenduses oli kaebaja kinnistu suuruse osas väike erinevus maamõõtja poolt mõõdetud suurusega. Kaebaja toetustaotlused on viidatud haldusaktidega rahuldamata jäänud ilmselgelt teistel põhjustel kui kaebaja on välja toonud kaebuses. Kuna Maa-ameti tegevus on olnud kaebaja poolt vaidlustatud osas õiguspärane, tuvastamist ei ole leidnud PRIA haldusaktide õigusvastasus, siis jääb ka PRIA vastu esitatud kahjunõue rahuldamata.
36. Kohus jätab rahuldamata kaebaja 30.06.
37. a taotluse (III kd tl 95) täiendavate tõendite kogumiseks, st Maa-ametilt välja nõudmiseks, kuna kaebaja taotletud tõendist ei sõltu kahjunõude lahendamise tulemus.
38. HKMS §-de 108 lg 1 ja 109 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud seoses kaebuse rahuldamata jätmisega nende enda kanda, kuna vastustajad ei ole taotlenud menetluskulude vastaspoolelt välja mõistmist. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 9