← Eesti

1-17-4419/25

Obsah (5)§ 199§ 73§ 69§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-17-4419 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuli 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4419 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 199

lg 2 p 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.08.2016 otsuse nr 1-165880 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud ja 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendati Vladislav Kuzminile mõistetud vangistus 388 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel 2 kohustati Vladislav Kuzmini üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatule.

§ 75

lg 2 p 2 ja 21 alusel kohustati Vladislav Kuzmini üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 01.06.

  1. Viru Maakohtu 14.11.2017 määrusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 16.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4419 mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 11 kuud ja 10 päeva vangistust. Vladislav Kuzmin kannab nimetatud karistust alates 02.01.
  2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 12 korral, millest kaheksa karistust on arhiveeritud ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Kinnipeetava kuriteod on liigiliselt erinevad, teda on karistatud varguste, omastamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning ajendiks on materiaalse kasu saamine. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on kahetoalise ühiselamu boksiga, mille omanikuks on kinnipeetav ja tema abikaasa V. K, kes on nõus isiku sinna elama asumisega. Samuti on abikaasa kinnitanud, et ta on valmis kinnipeetavat vabanemisel toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Kinnipeetav on lõpetanud
  3. klassi Tapa Erikoolis. 2006.a õppis ta tisleri eriala, kuid ei lõpetanud. Isik saab aru hariduse vajalikkusest, kuid väidab, et õppimiseks ei ole aega, kuna peab töötama. Enne vangistust töötas isik väidetavalt mitteametlikult. Üheks sissetulekuallikaks oli ka vargustest saadud tulu. Vladislav Kuzminile on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx, mille kohta ettevõte on väljastanud ka vastavasisulise garantiikirja. Seisuga 21.05.2018 on K-Raha andmetel kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 16857,97 eurot ja vabanemisfondis on 21,57 eurot. Kinnipeetava lähedaseks on tema abikaasa, kellega on suhted head ja toetavad, abikaasa käib kinnipeetavat vanglas külastamas. Isik on varasemalt kasutanud vägivalda abikaasa suhtes. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kuid vanglas olles ta nendega ei suhtle. Isik on korduvalt kuritegusid toime pannud alkoholijoobes ja tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Ka kriminaalhooldusel olles tarvitas isik alkoholi. Isik ise väga suurt probleemi alkoholi kuritarvitamises ei näe, seega motivatsioon tegeleda alkoholiprobleemiga puudub. Enne vangistust tarvitas isik amfetamiini, kuid varasemalt on proovinud ka fentanüüli ning kanepit. Väärteokorras on teda NPALS § 151 lg 1 järgi karistatud 2 korral, viimati 24.08.
  4. Vanglas on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav on korduvalt kasutanud vägivalda. Isiku enda sõnul ta agressiivne ei ole, käitub teistega nii nagu temaga käitutakse, millest võib järeldada varjatud agressiivsust. Probleemide lahendamisel otsib kinnipeetav pigem kiiret kasu kui pikaajalist tulemust ega arvesta alati oma tegevuse võimalike negatiivsete tagajärgedega. Alkoholi ning narkootikumide mõjul võib isik käituda mõtlematult ja impulsiivselt. Isik ei suuda mõista teiste inimeste seisukohti. Kinnipeetava tulevikueesmärkideks on minna tööle, toetada rahaliselt perekonda ning elada seadusekuulekat elu. Kinnipeetav püüab ametnikele näidata, et ta ei poolda kuritegelikke hoiakuid, kuid samas käitub teiste kinnipeetavatega suheldes subkultuurilistest väärtustest lähtuvalt. Isiku suhtumine ametiisikutesse on manipuleeriv ning omakasupüüdlik. Üritades oma tahtmist saada, pöördub ta ühe probleemiga erinevate 3 ametnike poole. Kriminaalhooldusel olles tarvitas isik alkoholi ja narkootikume ning ei teinud ÜKT tunde. Isik pigem õigustab oma käitumist. Kinnipeetava puhul on ohu ilmnemise tõenäosus kõige suurem, kui isik jätkab alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 80% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 66%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vladislav Kuzmin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks mitte vähem kui 6 kuud ning panna talle katseajaks

§ 75lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused.

Vladislav Kuzmin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ja tööle minna, et oma perekonda aidata. Samuti soovib ta tegeleda lastega, noorim laps läheb lasteaeda. Ta on valmis mitte tarvitama alkoholi ning narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Tema sõnul varasem kriminaalhooldus ei õnnestunud halva seltskonna mõjutuste tõttu. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vladislav Kuzmini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vladislav Kuzmini ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladislav Kuzmin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetaval on 4 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine ning isiku sissetulekuallikaks on olnud ka vargustest saadud tulu. Positiivseks on asjaolu, et isikul on vabanemise korral olemas kindel elukoht abikaasa juures ja abikaasa toetus ning talle on vabanemise korral garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikuks toimetulekuks. Kuigi abikaasa on lubanud kinnipeetavat vabanemisel ka materiaalselt toetada, säilib kohtu hinnangul uue varavastase kuriteo toimepanemise oht eelkõige seoses sõltuvusainete tarvitamisega. Isikul on diagnoositud nii alkoholi- kui ka narkosõltuvus, mida tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ohumärk on seegi, et isik ise ei tunnista alkoholisõltuvust ega näe otsest seost oma kuritegeliku käitumise ning sõltuvusainete tarvitamise vahel. Seega puudub isikul motivatsioon oma sõltuvusprobleemidega tegelemiseks. Negatiivne on seegi asjaolu, et kohus 4 asendas reaalse vangistuse üldkasuliku tööga ning allutas Vladislav Kuzmini üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning kohustas teda üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, kuid Vladislav Kuzmin ei osanud hinnata talle antud võimalust kanda oma karistust vabaduses, rikkudes korduvalt alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu ning jättes üldkasuliku töö tegemata, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Kohus on seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja läbida, täites ühtlasi temale määratavaid kohustusi. Vladislav Kuzmini enne tähtaega vangistusest vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Vähetähtis pole seegi asjaolu, et vangla poolt koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava suhtumine ametiisikutesse manipuleeriv ja omakasupüüdlik. Seetõttu on kaheldav ka kinnipeetava koostöövalmidus suhtlemiseks kriminaalhooldusametnikuga ning motiveeritus katseaja tingimuste täitmise osas. Kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused, elu- ja töökoha olemasolu ning abikaasa igakülgne toetus, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Lõpetuseks märgib kohus, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.