lg 2 p 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.08.2016 otsuse nr 1-165880 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud ja 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel asendati Vladislav Kuzminile mõistetud vangistus 388 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel 2 kohustati Vladislav Kuzmini üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid vastavalt
lg 1 p-des 1-6 sätestatule.
lg 2 p 2 ja 21 alusel kohustati Vladislav Kuzmini üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 01.06.
Vladislav Kuzmin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ja tööle minna, et oma perekonda aidata. Samuti soovib ta tegeleda lastega, noorim laps läheb lasteaeda. Ta on valmis mitte tarvitama alkoholi ning narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Tema sõnul varasem kriminaalhooldus ei õnnestunud halva seltskonna mõjutuste tõttu. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vladislav Kuzmini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vladislav Kuzmini ennetähtaegset vabastamist.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladislav Kuzmin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetaval on 4 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine ning isiku sissetulekuallikaks on olnud ka vargustest saadud tulu. Positiivseks on asjaolu, et isikul on vabanemise korral olemas kindel elukoht abikaasa juures ja abikaasa toetus ning talle on vabanemise korral garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikuks toimetulekuks. Kuigi abikaasa on lubanud kinnipeetavat vabanemisel ka materiaalselt toetada, säilib kohtu hinnangul uue varavastase kuriteo toimepanemise oht eelkõige seoses sõltuvusainete tarvitamisega. Isikul on diagnoositud nii alkoholi- kui ka narkosõltuvus, mida tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ohumärk on seegi, et isik ise ei tunnista alkoholisõltuvust ega näe otsest seost oma kuritegeliku käitumise ning sõltuvusainete tarvitamise vahel. Seega puudub isikul motivatsioon oma sõltuvusprobleemidega tegelemiseks. Negatiivne on seegi asjaolu, et kohus 4 asendas reaalse vangistuse üldkasuliku tööga ning allutas Vladislav Kuzmini üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning kohustas teda üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, kuid Vladislav Kuzmin ei osanud hinnata talle antud võimalust kanda oma karistust vabaduses, rikkudes korduvalt alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu ning jättes üldkasuliku töö tegemata, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Kohus on seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja läbida, täites ühtlasi temale määratavaid kohustusi. Vladislav Kuzmini enne tähtaega vangistusest vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Vähetähtis pole seegi asjaolu, et vangla poolt koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava suhtumine ametiisikutesse manipuleeriv ja omakasupüüdlik. Seetõttu on kaheldav ka kinnipeetava koostöövalmidus suhtlemiseks kriminaalhooldusametnikuga ning motiveeritus katseaja tingimuste täitmise osas. Kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused, elu- ja töökoha olemasolu ning abikaasa igakülgne toetus, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Lõpetuseks märgib kohus, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.