1-14-823/67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuli 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-823 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Liis vainola Tõlk Valentina Michelson Kohtuasi Viru Vangla materjalid Roman Gluhovtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla ROMAN GLUHOVTŠENKO, isikukood 38804200391, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx, xxxx Süüdimõistetu Karistusaja algus 27.08.2013, karistusaja lõpp 27.11.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.07.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada ROMAN GLUHOVTŠENKO tingimisi enne tähtaega temale Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 27.11.2020 ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimesel 24 (kahekümne neljal) kuul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx, xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Roman Gluhovtšenko suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2 ,4 ja 7 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt selleks eelnevalt luba saamata. Roman Gluhovtšenko vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega 4 (neli) kuud. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Roman Gluhovtšenkole. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Gluhovtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Roman Gluhovtšenko tunnistati süüdi Harju Maakohtu 24.03.2014 otsusega KarS § 113 ja § 118 lg 1 p 1 järgi ning KarS § 63 lg 2 kohaldamisega karistati teda vangistusega 7 aastat 6 kuud. Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2014 otsusega tühistati Harju Maakohtu 24.03.
2. a otsus osas, millega Roman Gluhovtšenko mõisteti süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, samuti Roman Gluhovtšenkole KarS § 63 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas ning mõisteti Roman Gluhovtšenko süüdi KarS § 119 lg 1 järgi. Kohus mõistis KarS § 63 lg 1 järgi Roman Gluhovtšenkole ideaalkogumis toime pandud KarS § 113 ja § 119 lg1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest ühe karistuse KarS § 113 alusel ning karistas teda 7 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Muus osas jäeti Harju Maakohtu 24.03.
3. a otsus muutmata. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 01.10.
4. Isik on kriminaalkorras karistatud esimest korda, ka vanglakaristust kannab esimest korda. Rünnak oli vastus kannatanu tegevusele, teist kannatanut ründas tahtmatult (sõber, kes üritas kaklust lahutada). Mõlemad kannatanud olid kinnipeetavale varasemalt tuttavad. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Roman Gluhovtšenko vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Roman Gluhovtšenko taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas, et plaan on tööle minna ja eriala omandada, tahab luua pere ja elada seadusekuulekat elu. Elama hakkab ema ja kasuisa juures, lähedasteks on vanemad, vanaisa ja 2 abikaasa, kellega tutvus eelmisel aastal. Kahetseb toimepandud kuritegu ja kui aega oleks võimalik tagasi keerata, siis oleks sellest hoidunud. On endaga vanglas palju tööd teinud ja läbitud sotsiaalprogrammid on abiks olnud. Kinnitas, et alkoholi vabanemisel tarvitama ei hakka ja kõik kohustused ning nõuded on täitmiseks jõukohased. Prokurör Liis Vainola asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Roman Gluhovtšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et Roman Gluhovtšenko saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Roman Gluhovtšenko käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas, kuna distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht ema juures. Tegemist on 2-toalise korteriga ja see on valveseadme paigaldamiseks sobilik. Ka vajalikud nõusolekud on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetava lähedasteks on vanemad, kasuisa ja noorem vend. Suhted lähedastega on sõbralikud ja toetavad. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on nii seadusekuulekaid inimesi kui ka kriminaalse taustaga isikud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Enne vangistust isik ametliku tööga hõivatud polnud, kuid vabanemisjärgne töökoht on Roman Gluhovtšenkole garanteeritud OÜ’s xxxx. Varasemalt on isik ametlikult töötanud logistika ja hulgimüügiga tegelevates firmades ja mitteametlikult ka ehitustel, omab automehaaniku kutset, kuid pole kunagi omandatud erialal töötanud. Vanglas määrati isik koristaja ametikohale tööle, kuid isik pole saanud tööle asuda tervislikel põhjustel. K-Raha andmetel on isikul tasumata võlgnevusi 11 581,86 eurot. Kohtu hinnangul võimaldab töökoha ja sissetuleku olemasolu isikul hakata tasuma ka võlgasid. Positiivseks loeb kohus ka seda, et Roman Gluhovtšenko on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Vihajuhtimine ja selle jätkutegevused, aga ka vestluse positiivsetest lähisuhetest. Samuti on isik läbinud riigikeeleõppe A1, A2 ja B1 tasemel. Individuaalse täitmiskava senise tulemusena on kinnipeetav omandanud oskuse mõista viha olemust ning oskab oma viha talitseda, samuti suudab kontrollida oma viha, ei kaota 3 enesevalitsust ning teab kuidas hoiduda viha ajel vägivalda kasutamast. Isik mõistab, et käitus valesti ja tunnistab, et on hakanud enda käitumist rohkem jälgima ja on mõistnud, et mitte alati ei ole teised süüdi, vaid paljudel kordadel on tegelik probleemide algpõhjus tema enda käitumine. Samuti on ta aru saanud, et alkoholist peab ta loobuma, sest just siis ei suuda ta enda käitumist kontrolli all hoida. Seega on Roman Gluhovtšenko vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt eneseanalüüsiks ja arendamiseks. Kinnipeetava enda sõnul tarbis ta enne vangistust alkoholi vaid pidudel, samas sooritas vägivaldse kuriteo just alkoholijoobes, samuti on teda karistatud mitmel korral AS alusel ja joobes juhtimise eest väärteokorras. Isik ise alkoholi tarbimise ja kriminaalse käitumise vahelist seost ei näe, samas tunnistab, et käitus impulsiivselt. Vanasti on isik palju kakelnud ka kaines olekus, nüüd väidab, et üritab konfliktidest eemale hoida ning ei taha enam vägivallaga probleeme lahendada. Kuritegelikust käitumisest loobumise motivatsiooniks peab seda, et ta tahab pere luua, rahulikult elada, ei taha kellelegi enam kannatusi põhjustada ning ei soovi enam vanglasse sattuda. Suheldes ametiisikutega on Roman Gluhovtšenko sõbralik ja koostööaldis ning kriminaalhooldusse suhtub hästi. Seega peaks tema koostöö kriminaalhooldusametnikuga sujuma ning olema tulemuslik. Kohtu hinnangul näitab süüdimõistetu püüdlikkus (sotsiaalprogrammide ja vestluste läbimine, keeleõpe, distsiplinaarkaristuste puudumine jne), et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat negatiivselt iseloomustavad asjaolud üles positiivseid, ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Edasi leiab kohus Roman Gluhovtšenko vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates, et midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head ning lähedased on valmis teda ka toetama. Kohus on seisukohal, et eelkirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada arvestades ka selle asjaoluga, et isik on esmakordselt kriminaalkorras karistatud ja esmakordselt viibib vanglas. Roman Gluhovtšenko õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine. Seda enam, et kinnipeetav on vangistuses viibinud pikka aega (üle 4 aasta) ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Roman Gluhovtšenko üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 7 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võivad suurendada alkoholi tarvitamine ja mõjutatavus. Veel märgib kohus, et ennetähtaegse vabanemise olemus seisneb selles, et vanglast vabanenud süüdimõistetu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on jälgimisel ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Elektroonilise valve puhul on Roman Gluhovtšenkol kohustus viibida elektroonilise valveseadme jälgimispiirkonnas, välja arvatud aegadel, millised on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastatud. Oluline on ka märkida, et järelevalveametnikul on õigus kontrollida isiku viibimist kohtades, millised on eelnevalt kokku lepitud ning jäävad valveseadme jälgimisalast välja. Olukorras, kui elektroonilisele valvele allutatud isik ei naase määratud ajaks valveseadme jälgimisalasse ning 4 ei teavita järelevalve ametnikku viivitamatult esinenud takistusest, tekib koheselt alus isiku kinni pidamiseks ning rakendub isiku tagaotsimine. Sama juhtub olukorras, kui isik püüab kahjustada enda elukohas asuvat või tema keha külge kinnitatud jälgimisseadet. Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid siiski on kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine süüdimõistetud kinnipeetav ühiskonnale oluliselt turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistuse kandmiselt vabanenud isik. Kohus rõhutab lõpetuseks veel, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Roman Gluhovtšenko lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Roman Gluhovtšenko suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Kohus vabastab Roman Gluhovtšenko karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustusega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab igapäevaeluga taaskohanemise eesmärgil põhjendatuks elektroonilise valve kestust 4 kuud ja käitumiskontrolli pikkust 24 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5