1 Kriminaalasi nr 1-16-977 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-977 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enj

§ 751

lg 3 määrata Robert Gribovski elektroonilise valve tähtajaks 6 (kuus) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Robert Gribovskile katseaeg kuni 02.03.2021 ja käitumiskontroll pikkusega 24 (kakskümmend neli) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Robert Gribovskit käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx, xxxx; 2 - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Robert Gribovskit käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 21,4,7,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata, v.a. lähisugulased; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Robert Gribovski kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Robert Gribovski karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Robert Gribovski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Robert Gribovski kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 07.03.2016 otsusega nr 1-16-977 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 5 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 02.09.2015 karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestatakse Robert Gribovski kinnipidamisest, s.o alates 02.09.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Käesolevalt kannab vanglakaristust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Isik on ka varasemalt samalaadse kuriteo toime pannud. Vägivaldsuse raskusaste on vähenenud, sest varasemalt on teda karistatud vägivaldse kuriteo eest. Kuritegusid on isik sooritanud ettekavatsetult ning toimepanemise soodusteguriks on läbivalt olnud majandusliku kasu saamise eesmärk. Isik töötab alates 30.06.2016 vangla majandustöödel, kuid alates
2. 3 aasta jaanuarist on tema tööülesandeks Viru Vangla II üksuse V8 eluosakonnas juuksuriteenuse osutamine. Kinnipeetav töötab korrektselt, probleeme ei ole täheldatud. Alates
3. aasta novembrist osaleb kinnipeetav riigikeele õppes A1 tasemel, samuti osaleb ta aktiivselt vestlustel inspektor-kontaktisikuga ning psühholoogiga, teemaks kriminaalne käitumine ja väärtushinnangud. Käesoleval ajal kannab isik vanglakaristust Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 7 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasaga 3-toalises korteris aadressil xxxx, xxxx. Tegemist on püsiva eluasemega. Vabanedes soovib isik elama asuda nimetatud aadressile ning abikaasa on andnud selleks ka oma nõusoleku. Kinnipeetav on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on keskharidus,
4. klassi lõpetas ta vangistuse kandmise ajal. Rummu Erikutsekoolis omandas ta katlakütja ning elektriku kutse. Eelneva vangistuse jooksul läbis isik arvutiteeninduse kursused. Suhtumine haridusse ja enesetäiendamisse on positiivne. Enne vangistust töötas isik alates
5. aastast mitteametlikult, tegeledes tuttavale kuuluva automüügifirma jaoks autode müügiplatsile toomisega, kuid reaalsed andmed tööga hõivatuse kohta puuduvad. Enda sõnul on varasemalt ametlikult töötanud ka ettevõtetes xxxx OÜ ja xxxx OÜ, kuid vanglal puuduvad ka sellekohased tõendid. Vanglale teadaolevalt on isik töötanud OÜ-s xxxx ning tulusid deklareerinud aastatel 2009-
6. Vangistusele eelnevalt ametlik sissetulek puudus, samas väidetavalt tuli majanduslikult hästi toime. Isiku kuriteod on peamiselt toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mistõttu on alust arvata, et peamine sissetulek põhines kuritegelikul teel saadud tulust. Täitmata nõuded puuduvad. Eelnevalt märgitu ning isiku vähene ametlik töökogemus viitavad töötamise vähesele väärtustamisele ning selle asemel õigusvastasel teel elatumise eelistamisele. Vabanedes on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes OÜ xxxx autoremondi töölisena. Kinnipeetava sõnul on tema lähedasteks inimesteks isa E. G, abikaasa J. G ja nende ühine tütar A. G (sündinud xxxx). Robert Gribovski sõnul ei kuulu tema suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikuid, samas käesolev kuritegu ning tema kirjavahetuse lehed tõendavad vastupidist. Lisaks on ta kinnipidamise ajal saanud pakke ning teinud kõnesid kriminaalkorras karistatud isikutega, samuti jätnud märkimata, kellega telefonitsi suhtleb või märkinud vale nime. Mitmed liiklussüüteod (korduvad kiiruse ületamised) ning narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Alkoholi kuritarvitamist ei ole esinenud. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole tegemist uimastisõltlasega. Kinnipeetava sõnul ta käesolevale vangistusele eelnevalt narkootikume ei tarvitanud, kuid kunagi varasemalt on ta proovinud kanepit ja kokaiini.
7. aastal on teda karistatud väärteokorras NPALS § 151 alusel. Narkootikumide tarvitamine on olnud juhuslik ja selle seosed toimepandud kuritegudega puuduvad. Isikut on varasemalt karistatud relvastatud röövimise eest.
8. aasta süüdi mõistmise raames aitas ta kaasa tuttaval läbi ähvarduste kolmandatelt isikutelt raha välja nõuda. Isiku tulevikueesmärkideks on perekond ja töötamine, kuid arvestades tema kriminaalset tausta, varasemat käitumist, on kahtlane tema poolt püstitatud eesmärkide täitmine. Toimepandud kuritegude iseloom viitab, et isiku hoiakud on kuritegelikku mõtteviisi toetavad. Viimati kriminaalhooldusel olles rikkus isik korduvalt registreerimiskohustust, kuid karistust täitmisele ei pööratud. Kuna isik ei ole analüüsinud kuriteo põhjusi ja tagajärgi, ei ole ta muutusteks valmis. Vangistuse jooksul on suhtumine ametiisikutesse positiivne, probleeme ei ole täheldatud. Ametnikega on isik koostöövalmis. Käesoleva aja, s.o
9. aasta juuni seisuga, on isikul 4 pooleliolev kriminaalasi. Kinnipeetav Robert Gribovski on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava puhul seisneb oht eelkõige narkootiliste ainete käitlemisega tekitavas kahjus rahvatervisele või vägivalla ähvardusel röövimise toimepanemises. Oht võib ilmneda olukordades, kui isik tunneb vajadust ja näeb võimalust kiiresti hõlptulu teenida, kuid samuti olukorras, kus isik jätkuvalt ei teadvusta probleeme oma käitumises, mõtlemises ja hoiakutes. Ohtlikkust suurendavaks teguriks on sidemed kuritegelike ühendustega. Kinnipeetava poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 24%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetav Robert Gribovski tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Robert Gribovski tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ettepaneku määrata Robert Gribovskile katseaeg ärakandmata karistusaja lõpuni, s.o kuni 02.03.2021 ja käitumiskontroll 24 kuuks ning elektroonilise järelevalve pikkuseks määrata 6 kuud. Samuti tuleks kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p-des 21,4,7,9 sätestatud kohustused. Robert Gribovski kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Menetluses olev pooleliolev kriminaalasi on seotud sama episoodiga, s.o
10. aasta episoodiga, mille eest ta praegu karistust kannab. Ta lõpetas suhtlemise kriminaalse taustaga isikutega ja pühendab oma edasise elu ainult perele. Kohe kui ta alustas karistuse kandmist, asus ta tööle, et ennast elatada ja aidata oma peret. Ta saab aru, et kui teda vabastatakse, siis pannakse talle rida kohustusi ning ta on valmis kõiki neid täitma. Ta oli juba vahi all, kui
11. aasta detsembris tema elu muutus, sest sündis laps.
12. aastal ta abiellus ja pulmareisi ajal pidi minema registreerimisele. Ta esitas kriminaalhooldajale piletid ja ütles, et sel ajal viibib ta teises riigis ega saa tulla registreerimisele. Peale seda, kui tuli reisilt, ei rikkunud ta enam ühtegi kohustust. Ta on oma elus palju vigu teinud, kuid selle aja jooksul, mis ta on vangis viibinud, on muutnud ta oma vaateid elule. Vanglas asus ta kohe tööle, sest ta tahtis tõestada endale ja perele, et on võimeline elama seaduskuulekalt ja üleval pidama oma perekonda. Vabaduses ootab teda abikaasa. Ta on juba 44-aastane ja soovib elada täisväärtuslikku pereelu. Ta on aru saanud, kui raske on perel ilma temata. Tema 2,5-aastane laps vajab oma isa. Kinnipeetav palub anda talle võimalus elada normaalset elu. Kaitsja leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine koos tema allutamisega elektroonilisele järelevalvele ja käitumiskontrollile võimaldab teostada tema üle järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, ning see kindlustaks positiivsed muutused, andes temale võimaluse tõestada, et ta on võimeline õiguskuulekalt käituma. Viru Vangla poolt esitatud iseloomustusest nähtub see, et R. Gribovski on kinnipidamise ajal ennast ülal pidanud väga hästi, mistõttu saab teha järelduse, et karistus on täitnud oma eesmärgi. Vaidlust ei ole selle üle, et R. Gribovski on täitnud kohusetundlikult töökohustust, töötades nii majandustöödel, kui nüüd juuksurina, on omandanud keskhariduse. Samuti osaleb eesti keele õppes, aktiivselt suhtleb inspektor-kontaktisikuga ja osaleb vestlustel psühholoogiga. Käesolevaks ajaks on ta ära kandnud temale kokkuleppemenetlusega määratud 5 aasta ja 6 kuulisest karistusest 2 aastat ja 9 kuud. Seega, arvestades tema käitumist vangistuse ajal, saab teha vaid ühe järelduse, et puuduvad takistused tema ennetähtaegselt vabastamisel. Kahetsusväärseks peab kaitsja seda, et vangla on oma iseloomustuses rõhunud Robert Gribovski iseloomustamisel olulises osas just kehtetutele karistustele. Vastavalt karistusregistri väljavõttele on Robert Gribovskil vaid 1 kehtiv kriminaalkaristus, seega on kõik varasemad karistused kustunud ning selles osas on Robert Gribovski ennast ühiskonna ees rehabiliteerinud. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 1-14-10087 p
13. Kriminaalkolleegium märgib, et KarS § 76 lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud 5 andmetele, on vastuolus KarRS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuetega. Seega nähtub Riigikohtu praktikast selgelt, et karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab KarS § 76 lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust. Seega KarRS § 5 lg-tes 1 ja 2 väljendub seadusandja õiguspoliitiline otsustus, mis lähtub arusaamast, et toimepandud süüteo eest määratud või mõistetud karistuse järelmid ei peaks üldjuhul saatma isikut kogu tema elu, vaid seaduses ette nähtud tähtaegade möödumisel karistatus kustub. Kaitsja palub võtta arvesse seda, et prokuratuuri arvamus on seotud Viru Vangla seisukohaga. Kinnipeetavate ennetähtaegne vabastamine on Euroopa riikides levinud meede ühelt poolt vangide arvu piiramiseks, teisalt vanglast vabanenute taasühiskonnastamiseks ja vangistuse negatiivsete mõjude kui mitte vältimiseks, siis vähendamiseks. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika analüüsis on veel leitud, et retsidiivsuse vähendamise eesmärki ei toeta see, kui ennetähtaegselt vabanenute osakaal on vaid viiendik kõigist vabanenutest. Samuti on kohtud asunud korduvalt seisukohale, et vanglate poolt esitatud % uute kuritegude toimepanemise osas ei saa arvesse võtta. Õigusteaduslik arvamus, nagu tegelikult igasugune ratsionaalsetest kaalutlustest lähtuv arvamus, peab baseeruma põhjendustel, seega tuleb ära näidata, miks keegi midagi arvab. Vangla arvamuses seda ei tehta. Kohtule teada olevalt kasutab vangla vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks mingit arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis jms). Seesugune metoodika on tema sisulist õigsust silmas pidades hukule määratud. Seega palub kaitsja kohtul jätta tähelepanuta Robert Gribovski kohta Viru Vangla poolt esitatud % uute kuritegude toimepanemise kohta. Jääb arusaamatuks, millest lähtuvalt on vangla leidnud, et isik, kes on 2 aastat ja 9 kuud olnud väga õiguskuulekas isik vanglas, on kõrgohtlik avalikkusele, samuti ka mille alusel vangla on arvanud, et võib vägivalla ähvardusel panna toime röövi. Robert Gribovskil on Eesti Vabariigis kindel elukoht, kus hakkab elama koos oma abikaasa ja tütrega, kelle kasvatamisel ja ülalpidamisel soovib ta väga osaleda. Kuna tütar on sündinud ajal, mil R. Gribovski on olnud vahistatud, siis just tütre sünd on teda suuresti positiivses suunas mõjutanud ning ta soovib edaspidiselt käituda õiguskuulekalt, loobuda halbadest sõpradest. Samuti on olemas töökoht, seega on võimalik ennast, oma last ja peret ülal pidada. Robert Gribovski käitumist vangistuse ajal saab hinnata vaid positiivselt – ta on omandanud keskhariduse, töötab, osaleb eesti keele õppes, osaleb vestlustel psühholoogiga, ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Seega ohud, et vabanedes võib ta panna toime uue kuriteo, on minimaalsed, kuna ta on muutnud oma ellusuhtumist ja hoiakuid ning on igati eeskujulikult ennast vanglas ülal pidanud. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine on oluline Robert Gribovski resotsialiseerumise seisukohast, samuti perekondlike sidemete säilimise seisukohast. Seega tooks antud juhul ennetähtaegne vabastamine kaasa positiivseid tagajärgi ning risk, et ta paneks toime uusi kuritegusid, on elektroonilise valve tingimustes praktiliselt olematu. Samuti nähtuvalt Viru Vangla iseloomustusest, saab temale määrata kaitseaja tingimuseks keelu suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Kaitsja hinnangul on saavutatud VangS § 6 lg-s 1 toodud eesmärk. Tulenevalt VangS § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine, mis tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Seadusandja on ennetähtaegse vabastamise võimaluse loomisel lähtunud karistuspoliitilistest analüüsidest, mille tulemusel on jõutud järeldustele, et vangistuse eesmärkide saavutamisel ei ole kasu rangest ja pikast karistusajast ning totaalsest isolatsioonist. Samuti, et pika karistusajaga kinnipeetavate suhtes tuleb vabastamise võimalust rakendada võimalikult vara, maksimaalselt sobivate tingimuste saabumisel ja täitumisel. Käesolevas asjas on maksimaalselt sobivad tingimused Robert Gribovski vabastamise osas saabunud ja täidetud. Käitumiskontrollile 6 allutamine maandab piisavalt uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline järgima õiguskuulekat eluviisi. Katseajal saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Kaitsja selgitas, et käimasolev kriminaalmenetlus ei ole uus kuritegu. Ta mõisteti süüdi ja siis selgus, et ta oli seotud mingi grupiga. Täiendavat karistust ei pruugi ta saada, sest ta on oma karistuse kätte saanud. Kaitsja leidis, et praegu kaaluvad positiivsed asjaolud üle kõik muud asjaolud, mistõttu palus Robert Gribovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Robert Gribovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Robert Gribovski ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Robert Gribovski võib 6 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 1 kehtiv kriminaalkaristus. Isik on vangistuse jooksul olnud hõivatud tööga, käesoleval ajal töötab juuksurina ning osaleb riigikeele A1 taseme õppes. Lisaks osaleb kinnipeetav aktiivselt vestluses inspektor-kontaktisikuga ja psühholoogiga kriminaalse käitumise ja väärtushinnangute teemal. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, tema suhtumine ametnikesse on positiivne ja ta koostöövalmis. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad ka need elutingimused, mis teda vabanemise korral ootavad. Tal on olemas kindel alaline elukoht koos abikaasaga korteris, kus ta elas ka enne vangistust. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning abikaasa on nõus isiku elama asumisega korteris ja seal elektroonilise valve kohaldamisega. Enne vangistust kinnipeetaval ametlik sissetulek puudus, kuid enda sõnul tuli ta majanduslikult toime. Kuivõrd käesolev kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, võib eeldada, et isiku sissetulekuks olid kuritegelikul teel saadud rahalised vahendid. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteerinud töökoha OÜ-s xxxx autoremonditöölisena. Seega on tal kindel igakuine sissetulek, mis aitab tal majanduslikult toime tulla ja mis ühtlasi vähendab uue majandusliku kasu saamise eesmärgil toimepandava kuriteo riski. Kinnipeetaval puuduvad ka tasumata rahalised kohustused, mis tema majanduslikule toimetulekule negatiivselt mõjuksid. Kinnipeetava enda sõnul tema suhtlusringkonda kriminaalse minevikuga isikuid ei kuulu, kuid vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav vangis olles pidanud kirjavahetust, telefonikõnesid ja saanud pakke just kriminaalkorras karistatud isikutelt. Kohtu hinnangul saab kriminaalse minevikuga tuttavate poolt võimalikku mõjutamist uute kuritegude toimepanemiseks vähendada kinnipeetavale käitumiskontrolli ajaks kohustuse määramisega, keelates tal suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Eeltoodust nähtub, et isikul on vabanemisel olemas nii elukui ka töökoht ning toetav lähivõrgustik abikaasa ja tütre näol. Kuigi vangla ja prokuratuur ei toeta Robert Gribovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve 7 kohaldamisega, tuleks kohtu hinnangul anda Robert Gribovskile võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 02.03.
14. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Robert Gribovski viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab KarS § 76 lg 5 alusel Robert Gribovskile katseaja kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 02.03.2021 ja käitumiskontrolli pikkusega 24 kuud ning kohaldab tema suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 21,4,7,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
15. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik