← Eesti

2-17-17133/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli
  2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-17133 Tsiviilasi XX avaldus YY vastu lapse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. aprilli
  4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosaline esindajad Menetlus liik ja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tema Avaldaja lepinguline esindaja Jana Kitter Puudutatud isik I CC (isikukood XXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson Puudutatud isik II YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutused Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja lastekaitse vanemspetsialist Kadri Poom Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja lastekaitse spetsialist Eva Vau Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Muuta Harju Maakohtu
  6. aprilli
  7. a kohtumääruse resolutsiooni punkti 4.5, millega kohus määras kindlaks YY suhtlemiskorra poja CC-ga emadepäeval ja isadepäeval olenemata kehtestatud suhtluskorrast ning täiendada resolutsiooni punkti 4.
  8. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
  9. Täiendada YY suhtluskorda oma poja CC-ga emadepäeval ja isadepäeval järgnevalt: 2.
  10. Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga olenemata kehtestatud korrast. Isa toob lapse ema elukohta emadepäeva eelsel laupäeval kella 18:00-ks ja isadepäeval toob isa lapse ema elukohta kella 18:00-ks.
  11. Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.
  12. Tühistada käesoleva kohtumääruse jõustumisel Harju Maakohtu 13.12.2017 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega määrati isa ja lapse suhtluskord kohtumenetluse ajaks.
  13. Jätta nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, v.a. riigi õigusabi korras määratud esindaja menetluskulud, mis jätta riigi kanda.
  14. Esitada kohtumääruse tervikresolutsioon järgnevalt: 6.
  15. XX avaldus rahuldada osaliselt. 6.
  16. Lõpetada YY ja XX ühine hooldusõigus poja CC suhtes lapse elu- ja viibimiskoha osas ning anda lapse hooldusõigus selles osas üle lapse emale XX-le. 6.
  17. Ülejäänud osas on vanematel ühine hooldusõigus. 6.
  18. Määrata, et YY kohtub oma poja CC-ga järgmise korra kohaselt: 6.4.
  19. YY kohtub pojaga iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel selliselt, et võtab lapse ema elukohast laupäeval kell 9:00 ja viib lapse ema juurde tagasi pühapäeval kell 11:
  20. Järgmisel kohtumisel võtab isa lapse ema elukohast pühapäeval kell 9:00 ja viib ta tagasi ema juurde samal päeval kell 18:00; 6.4.
  21. Lapse üleandmine isale ja vastuvõtmine isalt toimub vähemalt ühel juhul nendest lapse ema poolt, teisel korral võib selleks olla tema poolt nimetatud perekonnaliige; 6.4.
  22. Kui kohtumine jääb ära lapse haiguse tõttu, asendatakse ärajäänud kohtumine nädalavahetusega, mil isa muidu lapsega ei kohtuks, asenduskohtumine tuleb ära kasutada ärajäänud kohtumisest alates ühe kuu jooksul; 6.4.
  23. Kui kohtumine jääb ära isast tingitud mõjuvatel põhjustel, siis ärajäänud kohtumist ei asendata; 6.4.
  24. Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga olenemata kehtestatud korrast. Isa toob lapse ema elukohta emadepäeva eelsel laupäeval kella 18:00ks ja isadepäeval toob isa lapse ema elukohta kella 18:00-ks; 6.4.
  25. Lapse sünnipäeval (XX.XX.) ja YY sünnipäeval (XX.XX.) saab isa kohtuda lapsega kuni 4 tundi. Kui lapse sünnipäev langeb isaga kohtumiskorra päevale, on emal õigus lapsega veeta 4 tundi; 6.4.
  26. Isal on õigus veeta pojaga detsembrikuus kas jõulud või aastavahetuse minimaalselt kaks päeva; 6.4.
  27. Isal on õigus puhkuse ajal reisida pojaga väljaspoole Eesti Vabariiki kuni üks nädal. Peale lapse 7-aastaseks saamist ka pikemalt; 6.4.
  28. Mõlemal vanemal on õigus lapse viibimisel teise vanema juures suhelda lapsega telefoni teel päeva jooksul maksimaalselt kaks korda; 6.4.
  29. Lapse heaolu huvides ei kritiseeri ega halvusta kumbki vanem teist vanemat lapse juuresolekul; 6.4.
  30. Kehtestatud korrast erinevaid suhtlemisviise saab kasutada vanemate kokkuleppel. Kui kokkuleppeid ei saavutata tuleb kohustuslikult järgida kohtu poolt kehtestatud korda. 6.
  31. Tühistada käesoleva kohtumääruse jõustumisel Harju Maakohtu 13.12.2017 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega määrati isa ja lapse suhtluskord kohtumenetluse ajaks. 2

(9)6.
  1. Jätta nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, v.a. riigi õigusabi korras määratud esindaja menetluskulud, mis jätta riigi kanda.
  2. Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates (TsMS § 696 lg 1). Avalduse asjaolud ja menetluse käik
  3. XX (avaldaja / ema) esitas 15.11.2017 kohtule avalduse YY (puudutatud isik II / isa) vastu lapse CC (puudutatud isik I / laps) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks. 29.01.2018 esitas avaldaja lisaks avalduse lapse ja isa suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. XX ja YY kooselust on XX.XX.XXXX sündinud poeg CC. Kooselu lapse isaga lõppes augustis 2015 ning novembris 2015 lahutasid lapse vanemad abielu. Kooselu lõppemise põhjuseks oli lapse isa poolt vaimse vägivalla kasutamine avaldaja suhtes. Abielu lahutati lapse isa soovil, kuna lapse isa ellu oli tekkinud teine naine. Laps elab ema juures. Lapse isa suhtleb lapsega harva. Avaldaja on loonud lapsele turvalise ja stabiilse kodu ning kasvukeskkonna. Avaldaja on abielus ning XX.XX.XXXX sündis avaldajale oma abikaasaga ühine laps. Ema leiab, et lapse isa käitub ettearvamatult ja ohtlikult. Lapse isa seab ohtu lapse tervise. Ta eirab arsti nõuandeid. Peaaegu igal korral, kui isa on lapsega detsembrikuus kohtunud, on ta läinud lapsega avalikesse mängutubadesse. Isa on teadlik, et lapse tervis on nõrk ning lapse tervis peab tugevnema, et tal oleks võimalik osaleda adenoidide operatsioonil, mis tervise tõttu on juba pikalt edasi lükkunud. Laps vajab vaikset ja rahulikku tuttavat keskkonda või tegevusi värskes õhus. Isa ei lähtu lapse eest hoolitsemisel lapse huvidest - lapsele söögi valmistamine või pakkumine on ebaregulaarne ja ebatervislik. Peale isaga kohtumisi jõuab laps koju taas haigena ning silmnähtavalt halvas tujus. Lapse isa ei ole huvitatud koostööst lapse kasvatamisel ja ei pea kinni esialgse õiguskaitse määrusest. Kohtumistele ta tavaliselt hilineb või tuleb varem. Tavaliselt lapse isa ei informeeri avaldajat hilinemisest. Ajal, mil laps on isa juures, ei vasta isa telefonile. Samuti keeldub isa igasugustest avaldaja palvetest, mis aitaksid lapsel isa juures olles paremini kohaneda - nii ei soovi isa kuulda midagi avaldaja poolt soovitatud lapse päevaplaanist ega suuda lapsele 8 tunniks sobivaid tegevusi leida. Avaldaja taotleb ainuhoolduse andmist talle lapse igakordse viibimiskoha, hariduse ja tervishoiu küsimustes ning suhtlemiskorra kindlaksmääramist. Taotleb kinnitada alljärgnev isa ja lapse suhtlemiskord:
  4. YY võtab CC iga kuu teisel ja neljandal laupäeval kell 9:00 CC elukohast ja viib lapse enda elukohta ning toob lapse tagasi ema juurde samal päeval kella 13:00-ks;
  5. Lapse üleandmine isale ja vastuvõtmine isalt toimub lapse elukohas õues avaldaja või tema poolt nimetatud perekonnaliikme kaasabil;
  6. Vanemate kirjalikul kokkuleppel viibib laps isa juures ööbimisega eeldusel, et isa teavitab lapse saabumisest sihtkohta, isa teavitab ema lapse uinumisest õhtul sms-i teel ja ajal, mil laps on isa juures, vastab YY telefonile ning informeerib ema koheselt lapse terviseseisundi halvenemisest või muudest probleemidest;
  7. Kui kohtumine jääb ära lapsest tingitud põhjusetel (lapse haigus), asendatakse ära jäänud kohtumine nädalavahetusega, mil isa muidu lapsega ei kohtuks, asenduskohtumine tuleb ära kasutada ära jäänud kohtumisest alates ühe kuu jooksul;
  8. Kui kohtumine jääb ära isast tingitud põhjustel, ära jäänud kohtumist ei asendata teise kohtumisega ning järgmine kohtumine toimub graafiku alusel;
  9. Kõik pühad ja tähtpäevad veedab laps alati emaga; isadepäeval, lapse sünnipäeval (XX.XX.) ja YY sünnipäeval (XX.XX.) saab isa kohtuda lapsega kuni 4 tundi. Lapse sünnipäeval isaga kohtumine ei tohi segada kodus sünnipäeva tähistamist. 3
(9)
  1. Vanem ei tohi takistada teist vanemat lapsega telefoni teel suhtlemast;
  2. Vanem hoidub tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.
  3. 13.12.2017 määrusega kohaldas kohus esialgset õiguskaitset kohtu omal algatusel ning kehtestas kohtumenetluse ajaks, lapse isaga suhtlemise korra järgnevalt: laps kohtub isaga üks kord nädalas kas laupäev või pühapäev selliselt, et isa võtab lapse tema elukohast kell 11:00 ja toob tagasi koju samal päeval kell 19:
  4. 31.12.2017 võtab isa lapse tema elukohast kell 14:00 ja toob tagasi koju 01.01.2018 kell 19:
  5. Lapse sünnipäeval XX.XX.2018 saab isa kohtuda lapsega kuni 2 tundi, et õnnitleda last. Täiendavad isa ja lapse kokkusaamised on võimalikud vanemate kokkuleppel. Puudutatud isiku II seisukoht
  6. Puudutatud isik II palub rahuldada avaldaja poolt esitatud kohtumisgraafik, kui see kohtu hinnangul vastab lapse huvidele. Puudutatud isiku I määratud esindaja seisukoht
  7. Lapsele määratud esindaja on seisukohal, arvestades lapse vanust ja asjaolu, et laps on senise elu elanud valdavalt emaga, tuleb lapse elukoha osas otsustusõigus anda avaldajale. Lapse esindaja hinnangul vastab avaldaja esitatud suhtluskord lapse huvidele ja arvestab seejuures lapse vanust ning kummagi vanema senist pühendumust lapsega suhtlemisel ja tema elu korraldamisel. Lapse isa poolt lapsega suhtlemisel järjepidevuse näitamisel ja kehtivast kokkuleppest kinnipidamise korral võib olla põhjendatud isa ja lapse vahelise suhtlemiskorra muutmine selliselt, et isa saab lapsega rohkem aega koos veeta ning lapsele eakohast suhtlust ja tegevust pakkuda. Lapse esindajal ei õnnestunud kontakti saavutada lapse isaga, seetõttu ei ole esindajale teada lapse isa seisukoht avaldaja poolt esitatud suhtluskorra osas. Eestkosteasutuste seisukohad
  8. Mustamäe Linnaosa Valitsuse kirjaliku seisukoha kohaselt on vanemate vahel lapse osas pingelised suhted ning kokkulepete sõlmimisest paraku rääkida ei saa. Avaldaja ettepanekutele YY ei vastanud ning eestkosteasutuse kaasabi osas lubas lapsevanem mõelda, kuid reaalseid samme vanemate omavaheliste suhete parendamiseks ei astunud. Kohtuistungil väljendas isa seisukohta selles, et lapse elamise osas ema juures ei ole tal pretensioone, seega vaidlust lapse viibimiskoha määramise osas ei ole. Vanemad vaidlevad lapse tervishoiu- ja haridusküsimuste lahendamise üle. Isa etteheited emale meditsiinisfääris on lapse vähene kõne ning varvastel käimine. YY avaldas, et saab lapse ravimise ja arstide juures käimisega emast paremini hakkama. Ema väitel on ta lapse tervisega tegelenud ning vastavaid eriarste külastanud. Vanemate vahelise vaidluse kõige otstarbekam lahend oleks kompromissi sõlmimine, selle võimaluse puudumise puhul võiks lapse elukorraldust puudutatavates küsimustes olla suurem otsustusõigus vanemal, kes igapäevaselt poega kasvatab, seega avaldajal. Ka lapse isa ise on lastekaitse töötajaile avaldanud, et on perioode, mil ta töö tõttu välismaal viibib ning siis ei ole tal võimalik otsustada lapsega seotud olulisi asju.
  9. Lasnamäe Linnaosa Valitsus, arvestades olemasolevat informatsiooni ja lapse vanust, leiab, et lapse huvides oleks kõige otstarbekam kompromissi sõlmimine vanemate vahel nii, et lapse elukorralduslikes küsimustes oleks otsustusõigus vanemal, kes last igapäevaselt kasvatab ning lapsega suhtlemise osas määratakse isa ja lapse regulaarne suhtluskord, mis hõlmaks ka vanemate puhkusi, tähtpäevi, reisimist. Puudutatud isik II kinnitas vestluses, et tal ei ole midagi selle vastu, et laps elaks emaga, kuid ta soovib regulaarselt oma pojaga suhelda, ilma et kaasneksid avaldaja emotsionaalsusest tingitud konfliktid ja praktiliselt põhjuseta politsei väljakutsed. Isale teeb muret asjaolu, et täites Harju Maakohtu 13.12.2017 esialgse õiguskaitse määrusega menetluse ajaks kehtestatud isa ja lapse suhtluskorda, on lapse tagasitoomisel avaldaja koju olnud lapse vastuvõtjaks avaldaja abikaasa, mitte avaldaja, mis lapse isa sõnul mõjub lapsele halvasti (laps on hakanud nutma). YY väitel on avaldaja lapse isa korduvaid 4
(9)palveid emal endal laps vastu võtta, ignoreerinud. Lapse isa avaldas ka Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötajale, et ta on oma tööasjad saanud ümber planeerida, et edaspidi regulaarselt pojaga koos olla. Suhtluskorra osas võiks laps ööbida ka isa juures. Lapse ema poolt pakutud kellaaeg 09:00-13:00 ei ole otstarbekas juba seetõttu, et lapse transpordiks kuluv aeg jätab lapsega koosolemiseks, kuhugi minemiseks liiga vähe aega. XXX juhataja sõnul ei käi laps lasteaias, kuigi kohatasu makstakse, mistõttu võiks lapse isa lapsega kohtuda ka nädala sees sel nädalal, mille nädalavahetus on ema oma. XX poolt pakutud suhtluskorra punkt 3 on ülepakutud ja ebavajalik. Linnaosavalitsusele teadaolevalt ei ole lapsel isa juures viibides olnud probleeme ei söömise ega magamisega. YY nõustus, et juhul, kui neid peaks tekkima, võtab ta otse loomulikult lapse emaga koheselt ühendust ning emal puudub vajadus lapse isa juures olles kogu aeg lapse isale või lapsele helistada ja kontrollida. Lapse või isa haigestumise või muude arvestatavate põhjuste korral asendatakse ärajäänud kohtumine, uue kohtumisaja lepivad pooled kokku jooksvalt. Reisimise ning pühade ja tähtpäevade veetmise osas võiksid pooled kohtuistungil jõuda kompromissini, et laps saaks reisida mõlema vanemaga, samuti osaleda mõlema vanemaga seotud tähtpäevadel ja/või tähistada riiklikke pühi. Maakohtu määrus
  1. Harju Maakohus 30.04.2018 määrusega rahuldas avaldaja avalduse osaliselt ja lõpetas YY ja XX ühise hooldusõiguse poja CC suhtes lapse elu- ja viibimiskoha osas ning määras anda lapse hooldusõigus selles osas üle lapse emale XX-le. Kohus otsustas, et ülejäänud osas on vanematel ühine hooldusõigus. Suhtluskorra lapse ja isa vahel määras kohus resolutsiooni punktis 4 järgmiselt: 4.
  2. YY kohtub pojaga iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel selliselt, et võtab lapse ema elukohast laupäeval kell 9:00 ja viib lapse ema juurde tagasi pühapäeval kell 11:
  3. Järgmisel kohtumisel võtab isa lapse ema elukohast pühapäeval kell 9:00 ja viib ta tagasi ema juurde samal päeval kell 18:00; 4.
  4. Lapse üleandmine isale ja vastuvõtmine isalt toimub vähemalt ühel juhul nendest lapse ema poolt, teisel korral võib selleks olla tema poolt nimetatud perekonnaliige; 4.
  5. Kui kohtumine jääb ära lapse haiguse tõttu, asendatakse ärajäänud kohtumine nädalavahetusega, mil isa muidu lapsega ei kohtuks, asenduskohtumine tuleb ära kasutada ärajäänud kohtumisest alates ühe kuu jooksul; 4.
  6. Kui kohtumine jääb ära isast tingitud mõjuvatel põhjustel, siis ärajäänud kohtumist ei asendata; 4.
  7. Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga olenemata kehtestatud korrast; 4.
  8. Lapse sünnipäeval (XX.XX.) ja YY sünnipäeval (XX.XX.) saab isa kohtuda lapsega kuni 4 tundi. Kui lapse sünnipäev langeb isaga kohtumiskorra päevale, on emal õigus lapsega veeta 4 tundi; 4.
  9. Isal on õigus veeta pojaga detsembrikuus kas jõulud või aastavahetuse minimaalselt kaks päeva; 4.
  10. Isal on õigus puhkuse ajal reisida pojaga väljaspoole Eesti Vabariiki kuni üks nädal. Peale lapse 7-aastaseks saamist ka pikemalt; 4.
  11. Mõlemal vanemal on õigus lapse viibimisel teise vanema juures suhelda lapsega telefoni teel päeva jooksul maksimaalselt kaks korda; 4.
  12. Lapse heaolu huvides ei kritiseeri ega halvusta kumbki vanem teist vanemat lapse juuresolekul; 4.
  13. Kehtestatud korrast erinevaid suhtlemisviise saab kasutada vanemate kokkuleppel. Kui kokkuleppeid ei saavutata tuleb kohustuslikult järgida kohtu poolt kehtestatud korda. Kohus põhjendas otsustus sellega, et kuna lapse isal ei ole vastuväiteid, et poeg elab ema juures, kuid ta soovib lapse elus siiski osaleda ja oma arvamust avaldada ka ülejäänud küsimustes, leiab kohus, et ei ole põhjendatud ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ja emale 5
(9)ainuhooldusõiguse andmine. Mõistlik on anda emale lapse ainuhooldusõigus elu- ja viibimiskoha määramise osas. Muus osas säilib vanematel ühine hooldusõigus. Lapse ema on oma avalduses pakkunud välja konkreetse isa ja lapse suhtlemise korra. YY nõustub määratud suhtluskorraga tingimusel, kui kohus leiab selle olevat lapse parimates huvides. Samas on lapse isa märkinud, et ema poolt määratud suhtlemisaeg jääb lapsega koosolemiseks lühikeseks. Sellele on tähelepanu juhtinud ka eestkosteasutus. Kohus nõustub eeltoodud seisukohtadega ning pikendab isa ja poja kohtumise aega ning korrigeerib vastavalt avaldaja poolt pakutud suhtlemiskorda, et see oleks kooskõlas lapse parimate huvidega. Lapse ema on kohtule väitnud, et enne kohtusse pöördumist olid isa koosviibimised pojaga kuni kaks päeva. Järelikult ei ole probleeme ka käesolevalt lapse ööbimisega isa juures, eriti kui lastekaitsetöötajad on tuvastanud, et isa korteris on loodud kõik tingimused seal lapse viibimiseks ja ööbimiseks. Kohus ei nõustu avaldajaga, et kõik pühad peab poeg veetma emaga. Isal peaks olema võimalus veeta aastavahetusel lapsega kas jõulud või vana-aasta õhtu. Poja viibimisel isaga peavad vanemad olema teineteisele telefoni teel kättesaadavad, kuid ei ole mõistlik lapse ema pidev helistamine ja kontroll. Piisab kui ema helistab ühel päeval maksimaalselt kaks korda. Kui lapsega tekib probleeme, mida isa ei oska parimal viisil lahendada, on ta lubanud nõu küsida lapse emalt. Kohus leiab, et kui isa võtab ema juurest lapse ja viib ta sinna jälle tagasi, peaks ema leidma võimaluse neist vähemalt ühel korral laps isiklikult üle anda või vastu võtta. See on ainus võimalus lapsevanemate kohtumiseks, et vestelda last puudutavatest asjaoludest. Seejuures tuleb hoiduda lapse juuresolekul teineteisele etteheidete tegemisest, mis kahjustab last. Määruskaebus
  1. 08.05.2018 esitas avaldaja Harju Maakohtu 30.04.2018 määrusele määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse hooldusõiguse osalises rahuldamata jätmises varahooldusõiguse osas, andes nimetatu üle avaldajale. Kuna lapse isa ei ole tasunud juba pool aastat elatist ning tema vara on kõik kirjutatud teiste isikute nimele või müüdud, ei ole isa usaldusväärne isik, kellele lapse varahooldust usaldada. Samuti palub avaldaja tühistada resolutsiooni punkt 4.1 määrates, et ööbimine isa juures on alates 5-eluaastast tingimusel, et laps avaldab ise selleks soovi. Käesolevalt ei ole laps isa juures ööbinud alates
  2. aasta novembrist, mistõttu võib eeldada, et lapse jaoks on see võõras. Samuti kuulub tühistamisele resolutsiooni punkt 4.5 määrates, et isadepäeval võtab isa lapse hommikul kell 9.00 ja toob kella 18:00-ks lapse koju tagasi aga emadepäeva eel võtab isa lapse hoopis laupäeval, samadel kellaaegadel. Kuna emade- ja isadepäev on vastava kuu teisel nädalavahetusel, siis emadepäeval jääb selgusetuks, millal isa lapse koju tagasi toob, et saaks realiseeruda ema võimalus veeta emadepäeva lapsega. Kohtumääruse resolutsiooni punkt 4.7 tühistada ja määrata, et laps veedab aastavahetuse emaga ning ema määrab, millise päeva saab isa jõulude ajal lapsega kohtuda. Kuna laps on veel väike, on tema koht aastavahetusel oma pere juures. Samuti võib juhtuda, et vanemad ei saa kokkuleppele, millal laps on jõulude ajal isaga, mistõttu on vajalik see reguleerida nii, et ema otsustab. Ka resolutsiooni punkt 4.8 ei ole kooskõlas lapse huvidega, sest viimati isaga nii pikalt viibides tekitas lapsele stressi. Antud suhtluskorra punkt võiks tulla kõne alla alates lapse 7-eluaastast ning vaid juhul, kui laps selleks valmis on. Samuti ei ole selge, kas antud määruse punktis on kindlaks määratud maksimaalne reisi päevade arv aastas, millal peaks isa oma puhkuseplaanidest teatama ning kas isal on õigus võtta laps puhkuse ajal ka siis, kui ta reisile ei plaani minna. Resolutsiooni punkt 4.9 vajaks täpsustamist asjaolu jaoks, kui laps soovib emaga suhelda rohkem. Avaldaja pakub välja täpsustuseks, et kui laps soovib emaga rohkem rääkida, peab isa kindlustama lapsele eakohase huvipakkuva tegevuse või kui laps soovib tulla koju, tuleb isal antud sooviga arvestada. Menetluse edasine käik 6
(9)
  1. Lasnamäe Linnaosa Valitsus ei nõustu määruskaebusega osas, kus avaldaja soovib muuta suhtluskorra reguleerimist tulenevalt lapse vanusest, sest ei ole mõeldav, kui laps antud vanuseni ei ole isa juures ei ööbinud ega temaga reisinud, avaldaks selleks ise vanuse saabudes soovi. Samuti ei ole põhjendatud aastavahetuse ja jõulude ning resolutsiooni punkti 4.9 täpsustamine ema soovitud viisil. Ainuke põhjendatud määruskaebuse väide on isadepäeva ja emadepäeva reguleerimise täpsustamine.
  2. Lapse esindaja määruskaebus ei toeta. Määrus on lapse huvides ning lastevanemate töö on tegeleda omavahelise usaldusliku ja toetava suhtlemise loomisel ning vastavalt lapse huvidele kasvatada isa ja lapse suhtlemiskordi järk-järgult.
  3. Mustamäe Linnaosa Valitsusel puudub ülevaade lapse isa finantskäitumise üle, mistõttu jätab varahooldusõiguse küsimuse lahendamise kohtu otsustada. Eestkosteasutus on nõus määruskaebusega, mis puudutab emade- ja isadepäeval suhtluskorra täpsustamist ning samuti on põhjendatud määruskaebuses väljapakutud ealine suhtluskorra sidumine ööbimiste ja reisimisega, kuna lapse isa ise on nõustunud ööbimistega ootama.
  4. Lapse isa määruskaebusega ei nõustu, kuna kohus on lähtunud lapse huvidest määruse tegemisel. Isa avaldab, et on valmis arutlema ja mõistlikult lahendama kõik tekkida võivad küsimused kompromissi korras.
  5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
  6. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning määruskaebuse ja sellele esitatud vastustega leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tuleb muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkt 4.5, millega kohus määras kindlaks YY suhtlemiskorra poja CCga emadepäeval ja isadepäeval olenemata kehtestatud suhtluskorrast. Ringkonnakohus täiendab suhtlemiskorda nimetatud osas täpsustades lapse üleandmise aja. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Kolleegium järgib selles osas maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus TsMS §-ga 659 neid ei korda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
  7. Riigikohus on selgitanud (RKTKm nr 3-2-1-113-14 p 26), et suhtlemise korra määramise eesmärk on tagada eelkõige lapsele võimalus tunda lahus elavat vanemat ja säilitada lahus elava vanemaga lähedased suhted. Samuti on kõrgeima astme kohus selgitanud (RKTKm nr 3-2-1-83-11 p 21), et vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord.
  8. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et kindlaksmääratud suhtluskord emadepäeval ja isadepäeval vajab täpsustamist, kuna antud tähtpäevad on kalendri järgi alati kuu teisel nädalavahetusel, mil maakohtu poolt kindlaksmääratud tavapärase suhtluskorra järgi on laps laupäeva hommikust pühapäeval kella 11:00-ni isaga. Kuigi maakohus on märkinud, et emadepäeva ja isadepäeva veedab laps alati vastava vanemaga hoolimata tavapärasest kindlaksmääratud suhtluskorrast, puudub selgus, mis kellaajal isa nendel tähtpäevadel lapse ema koju tagasi toob.
  9. Kolleegium leiab, et põhjendatud on määruskaebuses taotletu, mille kohaselt toob isa 7
(9)lapse koju tagasi emadepäeva eelsel laupäeval kella 18:00-ks. Selline kellaaeg tagab lapsele ja vanemale piisava aja planeerida järgmise päeva toimetusi, mil tulemas on lapsele ja emale oluline tähtpäev. Kuna emadepäev on vaid korra aastas ning sellest osasaamine on lapse identiteedi väljakujunemisel oluline, ei ole selline regulatsioon kolleegiumi hinnangul lahuselava vanema õigusi ülemäära piirav. Samuti vajab täpsustamist isadepäeval lapse koju tagasitoomise kellaaeg. Vanemad on üksmeelel, et laps veedab isadepäeva koos isaga. Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et isadepäeva peaks laps isaga veetma hommikul kella 9:00st kuni 18:00-ni. Tavapärase kindlaksmääratud suhtluskorra kohaselt veedab laps igal teisel kalendrikuu nädalavahetusel isaga aega alates laupäeval kella 9:00-st kuni pühapäeval kell 11:00-ni. Kuna isadepäev langeb alati kalendrikuu teisele pühapäevale, siis on põhjendatud määrata, et isal on õigus olla sel päeval lapsega kuni kella 18:00-ni. Nii on tagatud isa ja poja isadepäeva koos tähistamine ning juba alates laupäevast isaga koosolemine annab isale ja lapsele võimaluse veeta ühist aega pikemalt.
  1. Ülejäänud määruskaebuse väidetele vastab kolleegium järgnevalt.
  2. Riigikohus on märkinud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 28). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on järginud nimetatud põhimõtteid ning selliseid rikkumisi antud juhul maakohtule ette heita ei saa. Avaldaja on esitanud varahoolduse osas ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise taotluse alles 20.04.2018 ärakuulamisel (tl 95) põhjendamata, miks ta peab ka varahoolduse osas ühise hooldusõiguse lõpetamist ja avaldajale üleandmist vajalikuks. Lapse isa ei nõustunud ühise hooldusõiguse lõpetamisega (tl 95). Maakohus on jätnud õigesti lõpetamata ühise hooldusõiguse ka varahoolduse osas, sest tuvastatud ei ole asjaolusid, mis annaksid alust seda teha. Määruskaebuses on avaldaja põhjendanud ühise varahooldusõiguse lõpetamise vajadust sellega, et isa ei ole lapse ülalpidamiseks maksnud pool aastat elatisraha, isa on enda vara teiste nimele kirjutanud ja/või müünud ning tal on väidetavalt rahaprobleemid, mistõttu on lapse isa ebausaldusväärne inimene. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole neid väiteid teinud usutavaks, sest need on liialt üldsõnalised ja põhistamata.
  3. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määruskaebuses taotletut, et lapse ja isa suhtlemine ööbimisega isa juures võiks toimuda alles alates lapse viiendast eluaastast. Menetluses avaldatud seisukohtade järgi on laps ööbinud isa juures ka eelnevalt ning on tähtis, et laps saab ka lahuselava vanemaga pikemaajalisel perioodil suhelda sh tema juures ööbida. Selliselt on võimalik säilitada lapse arengu seisukohalt oluline isa-lapse kontakt, mis on lapse parimates huvides. Maakohus on ka tuvastanud, et isa korteris on loodud kõik vajalikud tingimused lapse seal viibimiseks ja ööbimiseks. Avaldaja seab jätkuvalt kahtluse alla isa oskused lapse heaolu ja tervise eest hoolt kanda. Kolleegium leiab, et avaldaja subjektiivsed hinnangud teise vanema oskustele ei ole piisavad isa ja lapse suhtlemise veelgi suuremal määral piiramiseks. Asjas ei ole tuvastatud, et isa oleks hoolimatu ning eelduslikult õpib ja areneb ta lapsevanemana koos lapsega.
  4. Kolleegiumi hinnangul puudub vajadus täiendavalt reguleerida jõuludeks ja aastavahetuseks kindlaksmääratud suhtluskorda. Määruskaebuses esitatud väited, et lapse huvides oleks igakordne aastavahetuse emaga veetmine, ei ole veenvad. Põhjendatud on, et laps veedab nimetatud tähtpäevi kordamööda mõlema vanemaga, et õppida tundma mõlema vanema kombeid ja traditsioone, mistõttu ei saa eelistada antud juhul ühte vanemat teisele.
  5. Kuigi määruskaebuses soovib avaldaja täpsustada maakohtu poolt resolutsiooni punktis 4.8 kindlaksmääratud isal pojaga reisimise võimalust, täpsustades seda nii kordade arvu, kui puhkuse ajakava esitamise tingimusega ning siduda see lapse vanusega, ei pea kolleegium seda 8
(9)põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et vanemad suudavad selles küsimuses üksikasjades ise kokku leppida ning ei pea praegusel juhul liigset reguleerimist vajalikuks. Samuti ei ole põhjendatud, et isa saaks lapsega koos reisida alles alates lapse seitsmendast eluaastast ning vaid juhul, kui laps on selleks valmis. Kolleegiumil puudub veendumus, et laps, kes pole enne isaga koos reisinud, avaldaks selleks mingist konkreetsest eluaastast ise soovi. Koos reisimine ja uute kogemuste saamine on vanema ja lapse suhteid lähendav ning kolleegium ei pea võimalikuks ega vajalikuks isa õigusi täiendavalt piirata. Küsimusele, et kas isal on õigus võtta laps ka juhul, kui ta reisile ei lähe, vastab kolleegium järgmiselt. Maakohus on määranud isal lapsega reisimise võimaluse lähtudes asjaolust, et lapse viibimiskoha suhtes on vanemate ühine hooldusõigus lõpetatud ning üle antud emale. Seega tagab antud kohtu määratud regulatsioon isale võimaluse reisida lapsega väljaspool Eesti Vabariiki, kui isa peaks selleks soovi avaldama.
  1. Maakohtu poolt määratud eemaloleva vanema telefoni teel lapsega suhtlemise korra täiendamine ei ole kolleegiumi hinnangul vajalik. Lapsel on õigus suhelda eemaloleva vanemaga igal ajal. Maakohtu poolt resolutsiooni punktis 4.
  2. kindlaksmääratu kehtib eelkõige vanematele endile, et nad võimaldaks teisel vanemal veeta lapsega kvaliteetselt aega ilma, et eemalolev vanem seda piiramatult kontrolliks.
  3. Harju Maakohtu 13.12.2017 määrusega, millega kohus määras kohtumenetluse ajaks kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra, kohaldatud esialgne õiguskaitse tuleb TsMS § 4771 lg 2 teise lause ja § 386 lg 4 esimese lause alusel tühistada.
  4. Kuna ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt, on kolleegiumi hinnangul mõistlik ja põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud sarnaselt maakohtu määratud menetluskulude jaotusega poolte enda kanda ja lapsele määratud riigi õigusabi korras esindaja kulud riigi kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.