← Eesti

1-17-10627/41

Obsah (7)§ 404§ 199§ 65§ 56§ 57§ 58§ 64

1-17-10627 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2018. a, Tartu kohtumaja Tartu, Kalevi 1 Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Marian

§ 404

lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Vladislav Kljujev isikukood: 39004052712; asukoht: XXX; Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud korduvalt, 5 kehtivat karistust, viimane: 27.11.2007 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-17-5474

§ 199

lg 2 p 9 järgi 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust karistusaja algusega alates 17.04.2017; väärteomenetluses 11 kehtivat karistust Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Vladislav Kljujev

§ 404lg 1 järgi 17.01.2015.

a toimepandud kuriteo eest ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 27.11.2017.

a otsusega mõistetud karistusega ning mõista Vladislav Kljujevile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Arvata liitkaristusest maha täielikult ära kantud karistus 1 (üks) aasta ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust ning mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Vladislav Kljujev

§ 404lg 1 järgi 03.12.2017.

a toimepandud kuriteo eest ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust

§ 65

lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse võrra ning mõista Vladislav Kljujevi liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada alates 16.05.

  1. a. Jätta kriminaalasja juurde CD plaat ja DVD plaat salvestistega. TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada tsiviilhagid. Välja mõista Vladislav Kljujevilt 619,66 eurot (kuussada üheksateist eurot ja 66 senti) Tartu Vangla kasuks tasumisega Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Pank. Välja mõista Vladislav Kljujevilt sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot. Välja mõista Vladislav Kljujevilt 1236 (üks tuhat kakssada kolmkümmend kuus) eurot riigituludesse muude menetluskulude katteks. Menetluskulud summas 1986 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kuus) eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Tasumisel märkida viitenumber
  2. Selgituseks märkida: „Vladislav Kljujev, 1-17-10627, menetluskulud 16.05.
  3. a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“. KrMS § 417 lg 2 järgi menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  4. maist
  5. a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav alates
  6. juunist
  7. a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates
  8. juunist
  9. a. Kinnipeetav süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, mida kohus arutas 2

(2)Vladislav Kljujevit süüdistatakse selles, et tema olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas - 17.01.2015 kella 20:50 paiku süütas Tartu Vangla vangistushoone
  1. eluosakonna kambris nr XXX temale Tartu vangla poolt väljastatud voodivarustuse, rätikud ning muud isiklikud esemed, tekitades sellega kambris nr XXX tulekahju, millega seadis ohtu nii kambris nr XXX viibinud kinnipeetava A.Z., vastaskambris nr XXX viibinud kinnipeetava J.J. kui ka teiste hoones viibinud kinnipeetavate ning töötajate elu ja tervise; - 03.12.2017 kella 15:30 paiku süütas Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone
  2. osakonna kambris nr XXX temale Tartu Vangla poolt väljastatud voodivarustuse ja rätikud, tekitades sellega kambris nr XXX tulekahju, millega seadis ohtu teiste hoones viibinud kinnipeetavate ning töötajate elu ja tervise. Sellega pani Vladislav Kljujev toime

§ 404lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra ja oma asja süütamise, millega põhjustas ohu inimese elule ja tervisele. Kohtumenetluse poolte seisukohad Vladislav Kljujev tunnistas ennast süüdi madratsite põlema panemises. Ta on nõus hüvitama tekitatud kahju. Prokurör on seisukohal, et uuritud tõenditega on süüdistus tõendatud. Arvestades süüdistatava varasemat korduvat karistatust, ei tule kõne alla rahaline karistus. Vangistust on mõistlik kohaldada keskmises määras. Prokurör palus kohtul süüdi tunnistada V.Kljujev

§ 404

lg 1 järgi toime pandud kuriteos ja mõista karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 27.11.2017.

a kohtuotsusega mõistetud karistusega, mis on 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kuritegude kogumi eest taotles prokurör V.Kljujevile karistuseks 4 aastat vangistust. Kaitsja palus karistust kergendava asjaoluna arvestada V.Kljujevi süü tunnistamist ja karistust vähendada keskmisest määrast alla. Kohtus tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused.

§ 404

lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on asja süütamine ja sellega ohu põhjustamine inimese elule või tervisele. Süütamine seisneb asja põlema panemises sellisel viisil ja ulatuses, et objekt põleb vähemalt teatud ajavahemiku edasi omal jõul. Ei ole oluline, kellel kuuluv asi süüdatakse. Põlema võib panna võõra või toimepanijale endale kuuluva asja. Vladislav Kljujevile on

§ 404lg 1 järgi esitatud süüdistus kahes episoodis.

I. süüdistus 17.01.2015. a süütamises. Esimese episoodi tõenditena uuris kohus kohtule esitatud järgmisi tõendid: kannatanute A.Z.i ja J.J.i ütlused, tunnistajate J.H., P.J., A.S. ja S.V. ütlused; tekitatud kahjude hindamise akt, sündmuskoha vaatlusprotokoll, asitõendi vaatlusprotokoll ja Tartu Vangla videovalvesüsteemi eeluuritavate eluhoone neljanda osakonna koridori valvekaamera nr K007 E4-1 17.01.2015 videosalvestus. 3

(2)Asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud teo toimepanemise aeg, koht, viis ja ulatus. Asitõendi vaatlusprotokolli juures on CD-plaat videosalvestise. Vaadeldavaks asitõendiks on Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone neljanda osakonna koridori valvekaamera nr K007 E4-1 videosalvestus 17.01.
  1. a. Salvestisel on märgitud kellaajad. Salvestusel on näha isikud, nende liikumine ja olustik. Vaatluse läbiviija on tuvastanud isikud, kelleks on J.H., P.J., A.S., A.Z. ja Vladislav Kljujev (tl 57-72). Vaatlusprotokollist on näha sündmuse toimumise aeg ja koht: 17.01.
  2. a Tartu Vangla eluhoone E-4 osakonna koridoris. Kell 20:57:23 jooksevad J.H. ja P.J. koridoris ja suunduvad selle lõppu, kus avavad kambri nr XXX ukse. Piki koridori liigub A.S. ja tema taga tulevad A.Z. ja P.J.. Kell 20:58:09 jookseb A.S. tulekustutiga koridori lõppu, kust tulid A.Z. ja P.J.. Koridori lõpus on näha suitsu. Samal ajal jookseb tulekustutiga suitsu suunas V.V., kes liigub kummargil asendis. Kell 20:58:20 siseneb osakonda taas P.J., kes on tiheda suitsu sees. Kell 20.58.30 väljuvad osakonnast P.J. ja Vladislav Kljujev. Kell 21:00:01 algab kinnipeetavate evakuatsioon, kinnipeetavad liiguvad madalalt, kummargil, kinnipeetav hoiab riiet näo ees (tl 49-56). Videosalvestuselt on sündmuste käik jälgitav. Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab teo toimepanemise kohta ja olustikku (tl 73-83). Vaadeldud on Tartu Vangla eluhoone neljanda osakonna E-4 kambrit XXX. Koridorist kambri uksele vaadates on kambri ukse ülaosas näha tumedaid laike, mis viitavad suitsukahjustustele. Uksest kambrisse sisse vaadates on seinad ülemises osas ja lagi tumedad võrreldes seinte alumise osa värviga. Värvimuutused viitavad suitsukahjustustele. Maas on valge pulbriline aine, mis viitab tulekustuti sisule. Kambris olevate kappide uksed on poolavatud asendis. Kahekordsel narivoodil puuduvad madratsid ja muu voodipesu. Kambri põrandal on laiali rohkelt paberit ja paberitükke. Paberitükkide servad on lainelised pruunistunud. Pruunistunud laineline paberiserv viitab põlemisele. Tualettruumi on kuhjatud poroloonmadratsid ning kilekotti pakitud esemed, põrandal vatiinitekk. Ukse kõrval seinal on tahvel nimedega V.Kljujev ja A.Z.. Suulised tõendid haakuvad dokumentaalsete tõenditega ja kinnitavad dokumentaalsete tõenditega tõendatud asjaolusid. Kannatanu A.Z.i ütlused kinnitavad, et tema oli
  3. osakonnas ühes kambris koos Vladislav Kljujeviga. Kljujev pani madratsi põlema. Kannatanu on sel ajal WC-s. See toimus peale loendust, umbes 8-9 ajal õhtul. Kannatanu ei saanud aru, miks kambrikaaslasena nii teeb. Tal oli vaja nii teha, siis oli vaja. Ta on täiskasvanud inimene, ise otsustas. Ta pani põlema mingid omad asjad ja vangla madratsi. Kannatanu asju pole põlema pannud. Kui uks tehti lahti, läks kannatanu kiiresti kambrist välja. Kannatanu J.J.i ütluste järgi oli tema kamber E-4 osakonnas V.Kljujevi kambriga samal poolel, ei tea kui palju kambreid oli vahel. Suits tuli kambrisse peale õhtusööki ja enne või peale loendust. Õhtusöök on kell 5, loendus kell
  4. Tuletõrjesireen hakkas undama. Valvuritel läks mingi aeg aega, et kambreid hakati avama. Seal oli nii suitsune, terve sektor oli halli suitsu täis. Tunnistajate P.J., J.H. ja A.S. ütlused kinnitavad põlengu toimumise aega ja kohta. Tunnistajate ütlused on samasisulised selles, et eluosakonna E-4 koridori imbus suits kambrist XXX ja koridor täitus paksu suitsuga pärast kambri ukse avamist. Kambris XXX olid kinnipeetavad Vladislav Kljujev ja A.Z.. Põleng avastati peale õhtust loendust, mida toimetatakse kell 20 ja 21 vahel. Tunnistajate P.J. ja J.H. ütluste järgi viisid nad kambrist välja A.Z. ja Vladislav Kljujevi. Tunnistaja A.S. ütluste järgi jõudis ta E-4 osakonda, kui P.J. ja J.H. toimetasid kinnipeetavaid välja. V. Kljujev oli täiesti paljas. Sektsioonis oli suitsu palju, pidid evakueeruma. Süütamisele iseloomulik põleng on tõendatud suuliste tõenditega. 4
(2)Kannatanu A.Z.i ütluste järgi ei jätnud ta Kljujevit koos oma lõkkega mängima, tiris tema WCsse, et temaga ei juhtuks midagi. WC-sse suits praktiliselt ei jõudnud. Kljujevi püüdis ust suitsu eest kindlustada, pani teki ukse alla. Kannatanu tegi WC-s rätiku märjaks. Igaks juhuks, kui hingamine läheb raskemaks, siis saab seda ära kasutada. Aga ei läinud vaja, sest suits ei läinud WC-sse. Tunnistaja A.S. ütluste järgi avas ta kambri ukse ja nägi, et madratsid, isiklikud asjad põlesid lahtise leegiga. Ta teostas esmast kustutamist. Tunnistaja J.H. ütluste järgi oli esialgselt sektsioonis suitsu palju. Kui nad tegid kambri ukse lahti, et kinnipeetavad kambrist välja tuua, siis sektsioon täitus veel rohkem suitsuga. Praktiliselt ei olnud sektsioonis võimalik midagi näha. Tunnistaja P.J. ütluste järgi on kinnipeetavate elukambris WC, millesse viiv uks on rauast, kummitihenditega. Uks on küllalt tihe, et kui dušši all käivad, siis ei tule auru kambrisse. See on mõttega tehtud, et ei läheks voodi niiskeks. WC uks sulgub üsna tugevalt. WC-s on ventilatsioon ja seal saab kaua vastu pidada. WC-s saab vastu pidada. Tunnistaja S.V. ütluste järgi oli kambris nr XXX toimunud põlenguga kahjustatud madratsid ja voodipesu. Eelkirjeldatud suulised tõendid tõendavad süütamise tunnustega põlemist. Seda kinnitab süütamise viis ja põlema pandud materjal, mis põles ja tekitas lahtise leegi. Põlengu tulemusena tekkinud suitsu kinnitavad kõik tõendid. Põlemist lahtise leegiga kinnitavad tunnistaja A.S. ütlused. Põlengu ajalist kestust tõendavad kannatanu A.Z.i ütlused, tunnistajate ütlused ja dokumentaalne tõend, asitõendi vaatlusprotokoll. Kannatanu ütluste järgi varjus ta koos Vladislav Kljujeviga WCsse. Tunnistaja P.Ji ütlused kinnitavad, et WC-s sai ukse hermeetilisuse ja ventilatsiooni olemasolu tõttu ennast suitsust mõneks ajaks isoleerida. Teades, et suits hakkab kambrist imbuma koridori ja seetõttu põleng kiiresti avastatakse, ei olnud kambrist WC-sse tõmbunud isikutel enda ohutuse pärast veel muret. Tunnistaja P. J. ütluste järgi tunneb ta kinnipeetavate hingeelu, siis arvestavad nad ametnike kiire reaktsiooniga. Tunnistaja oli sündmuse toimumise ajaks vanglas valvurina töötanud juba seitse aastat, mistõttu ei ole kohtul põhjust kahelda tunnistaja kogemustes. Arvestades asjaoludega, et V.Kljujev kindlustas WC ust veel täiendavalt suitsu sisse imbumise eest tekiga ja nad tegid WC-s märjaks käterätikud, millega vajaduse korral suitsu sisse hingamist tõkestada, tegi V.Kljujev kõik endast oleneva, et põlema pandud materjal saaks võimalikult kaua põleda. Põlema pandud materjal põles kannatanu ja süüdistatava WC-s oleku ajal omal jõul, ilma süütaja kaasabita. Asitõendi vaatlusprotokollis fikseeritud kellaaegadest nähtub, et omal jõul põlemine võis kesta vähemalt ühe minuti. J.H. ja P.J jooksid kambri suunas kell 20:57:23. Kell 20:57:57 toodi välja kannatanu A. Z.. Kuna põlengu avastamise ajaks oli tekkinud suitsu, mis levis koridori, oli põlemine alanud enne selle avastamist. Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et süütamiseks oli kasutatud kergestisüttivat materjali, paberit. Uuritud dokumentaalsete ja suuliste tõenditega on tõsikindlalt tõendatud kergesti süttivate asjade süütamine Vladislav Kljujevi poolt Tartu Vangla eluosakonna E-4 osakonnas kambris nr XXX süüdistuse märgitud ajal. Tõendid kinnitavad, et 17.01.2015. a olid kahekesi kambris A.Z. ja V.Kljujev. Kannatanu A.Z.i ütlused tõendavad, et süütaja oli Vladislav Kljujev. Kannatanu ütlusi ei ole teiste tõenditega ümber lükatud ja kannatanu ütluste usaldusväärsuses ei ole kahtlust. A.Z. kinnitab, et ta ei olnud süütamise juures. Kannatanu oli süütamise ajal WC-s. Vladislav Kljujev tegutses kambrikaaslase teadmata iseseivalt. Kuna

§ 404

näeb süütamise ette konkreetse ohudeliktina, siis tuleb

§ 404

kohaldamiseks alati tuvastada süütamise tagajärjena ohu põhjustamine inimese elule või tervisele. Ohu põhjustamise all inimese elule ja tervisele tuleb mõista sellise olukorra tekitamist, mis võib endaga kaasa tuua inimese surma või tema tervise kahjustamise. Süütamine on lõpule viidud ohu loomisega inimese elule ja tervisele. 5

(2)Kannatanu A.Z. väidab, et temal hirmu ei olnud. On palju kordi tulekahjude juures viibinud. Loomulikult otsis ta vangla personalilt abi, püüdis teavitada, et selline asi juhtus. Ta tahtis kambrist välja saada. Kannatanu J.J. ütluste järgi on see jama, et midagi läheb põlema, kui oled kinnises ruumis ja suits sisse tuleb. Kinnipeetav ei saa midagi teha, tuleb vajutada nuppu, kutsuda valvur, et mingisugune suits tuleb sisse. Kõik. Ise ei saa midagi teha. Tunnistaja P.J. ütluste järgi on ohtlik poroloonmaterjalist madratsist eralduv ving, suits. See võtab jalust maha. See on kõige ohtlikum asi. Evakueerimise ajal reageerisid kinnipeetavad erinevalt. Osad kinnipeetavad olid rahulikud ja osad paanikas. Suits mõjus nii, et kõik köhisid. Tunnistaja A.S. ütluste järgi on öises vahetuses kõvasti vähem töötajaid kui päevases vahetuses. Iga kahe sektsiooni peale 1 ametnik. Suits oli levinud koridori, teistesse kambritesse ja ülemisele korrusele ka. Kinnipeetavad prõmmisid ustele ja helistasid. Koridori levinud suitsu ulatust tõendab dokumentaalne tõend, asitõendi vaatlusprotokoll. Vaatlusprotokollist on näha, et suits levis koridoris kiiresti. Kui Z. kambrist välja toodi kell 20:58:02 ja A.S. tulekustutiga kambri poole jooksis kell 20:58:09, oli suits poole koridori ulatuses ülemises osas. Kell 20:58:15 liikusid isikud koridoris suitsu vältides kummargil. Kella 21:00:01 on suits koridoris tihe ja täidab kogu ruumi maast laeni. Eelnimetatud tõendid kinnitavad, et süütamisega on loodud reaalne oht inimeste tervisele. Ohu olemasolu kinnitavad kogumis mitmed asjaolud. Süütamine toimus õhtusel ajal pärast loendust, kui kõik kinnipeetavad olid oma kambrites. Süütamine toimus ajal, kui vangla personal töötas öises vahetuses vähendatud koosseisus. Vähendatud valvekoosseis seab piirid evakueerimisele ja päästevõimekusele. Isikud, kelle elu- ja tervis on ohtu seatud, ei saa ohuolukorrast väljumiseks ise midagi teha. Nad on suletud kambrites, kust välja pääsemine sõltub ainult vanglaametnikest, nende poolt uste avamisest. Inimese elule ja tervisele kaasneva ohu tõsidust iseloomustab põlevast materjalist eralduva suitsu hulk ja selles sisalduvad kahjustavad ühendid. Poroloonmadratsite süütamisega süüdati tehismaterjal, mis võrreldes naturaalse materjali põlemisega eraldab koos suitsuga tervisele kahjulikke jääkaineid, mis hingamisteedesse sattudes põhjustavad ohu vähemalt inimese tervisele. Arvestades süütamisega tekkinud suitsu suurt ulatust, oli süütamise tagajärjel loodud reaalne oht vähemalt samas eluosakonnas kambri XXX läheduses ja naabruses paiknevates kambrites elanud inimeste tervisele. II. süüdistus 03.12.2017. a süütamises. Teise episoodi tõenditena uuris kohus kohtule esitatud järgmisi tõendeid: tunnistajate A.O., P.K., A.M., A.S., S.B. ja M.M. ütlused; Tartu vangla videovalvesüsteemi E-11 osakonna koridori valvekaamera videosalvestus, Tartu Vangla FMO spetsialisti K.D. ettekanne nr 6036-A, tekitatud kahjude hindamise akt, Tartu Vangla TUO spetsialisti T.T. õiend ja Vladislav Kljujevi iseloomustus. Asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud teo toimepanemise aeg, koht, viis ja ulatus. Asitõendi vaatlusprotokolli juures on CD-plaat videosalvestisega. Vaadeldavaks asitõendiks on Tartu Vangla valvekaamera E11-2-14 videosalvestus 03.12.2017. a. Salvestisel on märgitud kellaajad. Salvestusel on näha isikud, nende liikumine ja olustik. Vaatluse läbiviija on tuvastanud isikud, kelleks on Vladislav Kljujev, P.K., M.M. ja A.S.. Vaatlusprotokollist on näha sündmuse toimumise aeg ja koht: 03.12.2017. a Tartu Vangla eluhoone E-11 osakonna koridoris. Kell 15:26:11 siseneb osakonda valvur P.K., kes avab erinevate kambrite toiduluuke ja jagab kirju kätte, millist tegevust alustas koridori lõpust ja kell 15:28:15 jõudis koridori teise otsa. Kell 15:28:32 on koridoris kambri nr XXX ukse alt näha heledat valguskeelt, mis sarnaneb leegile. Kell 15:28:36 on samas kohas näha samasugune valguskeel. Kell 15:29:54 liiguvad koridori mõlemast otsast osakonda vanglaametnikud. P.K. liigub kambri nr XXX suunas, E-11 trelluksest siseneb kaks vanglaametnikku, A. S. sulgeb kambrite vaateakende katteid. Kell 15:30:16 vaatab A. S. kambri vaateaknast sisse, avab toiduluugi ja 6
(2)vaatab kambrisse. Kell 15:30:27 lööb A. S. mitmel korral käega vastu kambri nr XXX ust. Kell 15:38:02 suunduvad maskide ja kaitsekilbiga varustatud ametnikud kambri nr XXX juurde ja avavad toiduluugi. Tulekustuti on põrandal. Kell 15:40:10 avatakse kambri uks. Kell 15:40:18 väljub kambrist alasti meesterahvas ja seejärel erariietes meesterahvas. Vanglaametnik tõmbab kambrist välja madratsi koos seal olevate esemetega. Kell 15:46:51 tuuakse koridori ventilaator ja kell 15:48:34 hakatakse kinnipeetavaid kambritest välja laskma. Videosalvestuselt on sündmuste käik jälgitav. Suulised tõendid haakuvad dokumentaalse tõendiga ja kinnitavad asitõendi vaatlusprotokolliga tõendatud asjaolusid, põlengu kohta ja aega. Tartu Vangla TUO spetsialisti T.T. õiendi Tartu Vangla direktorile 11.12.
  1. a (tl 110) jätab kohus tõendite hulgast kõrvale. Õiend sisaldab vangla töötajate ettekandest ja videosalvestisest pärineva teabe kirjeldust, samuti õiendi koostaja teavet. Õiendis märgitud ettekandeid ei ole kohtule tõenditena esitatud. Ettekande koostaja P.K. on kohtus tunnistajana ütlusi andnud. Kohtul oli tunnistaja ütluste kaudu võimalik vahetult saada teavet tõendamisesemes tähtsust omavate asjaolude kohta. Videokaamera salvestust vaatas kohus istungil vahetult. Õiendi koostaja on vestelnud V.Kljujevi ja M.M.ga. Õiendi koostajat ei ole kohtus tunnistajana üle kuulatud. M.M. andis kohtus tunnistajana ütlusi ja kohus sai tõendamisesemes tähtsust omavates asjaoludes teavet vahetust allikast. V.Kljujev ei andnud kohtus ütlusi ja kohtul ei ole teada, kas ta on menetlejale varem ütlusi andnud. Kohus jätab õiendi kõrvale eelkõige seetõttu, et õiend sisaldab vangla ametniku kokkuvõtet kohtule esitatud tõenditest, mida kohtul oli võimalik istungil vahetult uurida. Õiend sisaldab ka teavet, mille kohta kohtule tõendeid ei esitatud ja mida kohus ei saanud istungil vahetult uurida. Kohus rajab otsuse vahetult kohtuistungil uuritud tõenditele. Tunnistaja M.M. ütluste järgi oli ta enne sündmust Tartu Vanglas V. Kljujevi kambrikaaslane olnud neli päeva. Oli päevane aeg. Tunnistaja magas, kui üks hetk ärkas kärsa lõhna peale ülesse ja nägi, et ukse ees oli tuli. Madrats põles, kambris oli suits. Tunnistaja ei hakanud pikalt vaatama, läks WC-sse, suitsu eest ära. WC-s oli osaliselt riietatud kambrikaaslane. Mingil hetkel oli valvurid ukse taga, võtsid neid välja. Tunnistaja S.B. ütluste järgi kandis ta
  2. detsembril 2017 vangistust Tartu Vangla sektsioonis E11, kamber XXX. V. Kljujev oli samal ajal samas osakonnas, kambris XXX. Kui seal põleng toimus, oli osakonnas vingu lõhn. Kuskil midagi põles. Valvurite vahel oli kibelemine ja jooksmine, korrapidaja pakkus minna jalutuspoksi. Kui tunnistaja kambrisse tagasi tuli oli selge, kus põleng oli, sest kamber XXX oli lahti, seal seisis ventilaator ja tuulutati seda. Tunnistaja P.K. töötab Tartu Vanglas valvurina. Sündmuse toimumise ajal oli tunnistaja E11 osakonnas kirju jagamas ja vastu võtmas. Oli jõudnud üle poole koridori pikkusest, kui kuulis koputust kambri uksele, vaatas selja taha ja nägi, et tuli põleb. Seejärel tuli kambri ukse alt vett. Tunnistaja teavitas vanemvalvurit A.S., kes tuli alla, koos liikusid ukse juurde. Madrats oli pandud ukse juurde. Tunnistaja A.S. ütlused kinnitavad tema teavitamist. Tunnistaja reageeris, läks koos teistega kohale, nägid olukorda, mis ees ootab. Andsid teada, et on vaja rohkem inimesi appi, ootasid abiväge. Tunnistaja A.M. töötab Tartu Vanglas vanemvalvurina. Eelmise aasta detsembri alguses tuli peavalvekeskusest kõne, et koguneda E11 eluosakonda, võtta kaasa esmased tulekustutusvahendid. E11 osakonnas selgus, et ühes kambris on tulekahju. Kohal olevad ametnikud ei saa suheldud süüdistatava ja tema kambrikaaslasega, sest ei oska vene keeles korraldusi anda. Tunnistaja suhtles ja andis vene keeles korraldusi kinnipeetavatele, et tulla kambris nähtavale kohale, sest neid ei olnud näha. Tunnistaja A.O. ütluste järgi sai tema valvurina raadio teel teate, et vajatakse kiiresti abi E11 osakonnas, sest seal on toimumas põleng, keegi kinnipeetav on kambris oma asju põlema pannud. Tunnistaja haaras tulekustuti, maski ja liikus sündmuskohale. Sündmuskohal, osakonnas E11 oli 7
(2)näha immitsemas kambrist välja suitsu ning ülejäänud valvurid valmistuvad olukorrale reageerima, maskide ja tulekustutitega. Tunnistaja ütlused kinnitavad teo toimepanemise motiivi. Kambris oli kinnipeetav Vladislav Kljujev. Kljujev on ihualasti kambris ja põlema pannud vangla vara: madratsi ja teki. Tunnistaja ütluste kohaselt tahtis kinnipeetav kambrist ära saada oma tegevuse tagajärjel. Neid olukordi on olnud tihti, kui kinnipeetav ei soovi enda kambris olla ja paneb mingi teo toime, et sealt ära saada. Põlema panek on harv nähtus. Vangla praktikas analüüsitakse sündmuste järel, kas on midagi valesti ja kui leitakse, et on vajalik ümberpaigutamine, siis tehakse seda. Ka teises episoodis on tõendatud süütamisele iseloomulik põleng suuliste tõenditega, mida kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll. Kambri nr XXX ukse alt servast on näha leeki (tl 60). Kohus vaatas videosalvestist, kus leegi punane keel oli ukse alumisest servast nähtav. Seejärel valgub kambri ukse alt koridori põrandale vedelik ja põrandale tekib tume laik. Samuti eraldub koridori suitsu (tl 61). Dokumentaalne tõend haakub tunnistajate ütlustega. Asitõendi vaatlusprotokollist ja videosalvestiselt nähtav tuleleek ja seejärel põrandale tekkiv tume laik kinnitavad tule kustutamist veega. Tunnistajate M.M. ja P.K. ütlused haakuvad omavahel ja asitõendi vaatlusprotokolliga. Leegiga põlemist kinnitavad tunnistajate M.M. ja P.K. ütlused. Esimene neist nägi leeki kambris ja teine tunnistaja koridorist. Tunnistaja ütlusi selle kohta, et kui tema ärkas ja põrandal leeki nägi, oli kambrikaaslane WC-s, ei ole teised tõendid kahtluse alla seadnud. Tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda. Tunnistaja M.M. ütlused tõendavad, et põlema pandud materjal põles kambris mõne aja iseseisvalt, enne kui tunnistaja ärkas. Iseseisvat põlemist tõendab ka kambri ukse alt koridori paiskunud tuleleek ja koridori imbunud suits. Tartu Vangla FMO spetsialisti K.D. ettekanne nr 6036-A tõendab, et süüdatud oli madrats ja voodipesu (tl 109). Tunnistaja A.O. ütluste järgi kui tunnistaja kohale jõudis oli kolle ära kustutatud. Hiljem selgus, et kambrikaaslane oli kogu aeg sündmuse ajal maganud ja seejärel üles ärganud ning tegutsema hakanud, ise tule ära kustutanud. Selline info laekus tunnistajani ja ta sai nii olukorrast aru. Tunnistaja A.M. ütlused kinnitavad tunnistaja A.O. ütlusi tuld kustutanud isiku kohta. Tunnistaja ütluste järgi tulekahju oli kustunud selleks momendiks, kui tunnistaja jõudis kohale. Kambrikaaslane oli oma sõnul selle kustutanud, siis väga kiiret evakutsioon ei pidanud tegema selle kambriga. Tunnistaja sõnade järgi M.M. ütles talle, et ise kustutas tule. V. Kljujev oli vetsus peidus olnud. Tunnistaja M.M. ütluste järgi viskas kambrikaaslane vett põlengu peale. Tunnistaja ütluste järgi ta ei oska öelda, mis sellele hetkel tema peas toimus, alles ärkas. See oli une pealt ärkamine. Ta ei saanud arugi, mis toimus. Ta ärkas ülesse une pealt, ei teadnud, et mis kus. See oli pool aastat tagasi. WC-s oli osaliselt riietatud kambrikaaslane. Tunnistaja enda arust ei suhelnud kambrikaaslasega. Kuna kaks tunnistajat on viidanud M.M.le kui tule esmasele kustutajale, ei ole kohtul põhjust mitme tunnistaja samasisuistes ütlustes kahelda. Ka tunnistaja S.B. ütluste järgi on ta kuulnud, räägiti, et Kljujev on ka varem pannud kambri põlema. Kuigi S.B. ütlused on hinnatavad kuuldustena, kinnitavad nad vahetult sündmuskohale saabunud tunnistajate ütlusi. On eluliselt usutav, et aja möödudes ei mäleta tunnistaja M.M. tule kustutamist tema enda poolt. Unest üles ärgates ja voodi ees tuld nähes oli tema intuitiivne reaktsioon, koputada uksele sellest märku andes, siis WC-st vett võtta ja sellega tuli kustutada. Ka tunnistaja P.K. ütlused tõendavad, et ta kuulis uksele koputust ja siis nägi tuld. Asitõendi vaatlusprotokolli andmetel oli ukse alt nähtav tuleleek enne koridori põrandale valguvat tumedat laiku. Eelkirjeldatud tunnistajate ütlused tõendavad, et põlema pandud materjal põles iseseisvalt ja V.Kljujev ei teinud midagi selle kustutamiseks. Tunnistajate M.M., P.K. ja A.O.a ütlused tõendavad kambris asjade süütamise kohta. Põlema pandud madrats blokeeris kambri ust. Tunnistajate P.K. ütluste järgi madrats oli põlema pandud 8
(2)ukse ette, seal oli ajalehti. Madrats blokeeris sissekäiku. Tunnistaja A.O. ütluste järgi tulekolle oli kambri keskel, rohkem ukse poole. M.M. nägi tuld ukse ees kambris seestpoolt. Tunnistajtea A.S., A.M. ja S.B. ütlustega on tõendatud süütamisega tekitatud oht inimeste tervisele. Tunnistaja A.S. ütluste järgi, kui kinnipeetavad võeti kambrist välja, siis kõrval olevad kinnipeetavad said vingu, nad karjusid üksteisele midagi. Gaasimaskid olid peas, kõike ei kuulnud. Kaaskinnipeetavad õhutasid ja olid õnnelikud selle üle. Ilma gaasimaskita oli seal päris raske. Välja toimetati neid, kes tundsid vingu. Kui kinnipeetavad olid ära korraldatud tundis tunnistaja peavalu ja kehv oli olla. Tunnistaja A.M. ütluste järgi oli koridoris kärsahais. Kui tunnistaja kinnipeetavad välja võttis sealt kambrist, kus süütamine oli, siis kambrikaaslane rääkis eesti keelt, rääkis, et mis juhtus ja kuidas juhtus. V. K. oli põlengu ajal WC-s kartes vingumürgitust. Tunnistaja S.B. ütluste järgi kui kambris XXX toimus põleng, oli osakonnas vingu lõhn. Oli tunda, et plastmassi põlemise lõhna. Kambris nr XXX maganud M.M. tervisele oli materjali süütamisest otsene oht. Arvestades ruumi väiksust ja leegiga põlengut oli suur tõenäosus voodiriiete süttimisele ja sellega magavale inimesele põletuse tekitamisele. Kõik eelnimetatud tõendid kinnitavad süütamisest tekkinud ohtu inimeste tervisele. Sellest ohust oli teadlik ka süüdistatav, kes süütamise järel vargus WC-sse, kus ventilatsioon võimaldas ohust eemal olla. Ohu eest varju minek WC-sse on süüdistava iseloomulik käitumine ka esimese süütamise episoodis. Tõendid kinnitavad, et 03.12.
  1. a olid kahekesi kambris M.M. ja V.Kljujev. Tunnistaja M.M. ütlused tõendavad, et süütaja oli Vladislav Kljujev. Tunnistaja ütlusi ei ole teiste tõenditega ümber lükatud ja nende ütluste usaldusväärsuses ei ole kahtlust. Tunnistaja kinnitab, et ta ei olnud süütamise juures. M.M. magas. Vladislav Kljujev tegutses kambrikaaslase teadmata iseseivalt. Kohus on tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et süütamine oli otseses põhjuslikus seoses inimeste tervisele põhjustatud ohuga. Tule ulatus ja vanglatöötajate kiire reageerimine kinnipeetavate evakueerimisel kinnitavad süütamisega inimeste elule otsese ohu puudumist. Kuna süütamine oli otseses põhjuslikus seoses inimeste tervisele tekitatud ohuga, on tõendatud, et kuriteo pani toime mõlemal korral Vladislav Kljujev. Vladislav Kljujev keeldus kohtus ütlusi andmast. Ta kinnitas, et pani kaks madratsit põlema. Ükskord oli see 17.01.
  2. a umbes kella 20.55 ajal ja teine põleng 03.12.
  3. a enne või peale lõunat. Ta on nõus tasuma tekitatud kahju. Tunnistaja P.J. ütluste järgi V. Kljujev vaikis, kui tunnistaja süüdistatavat E-4 osakonnast välja toimetas. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab

§ 404süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste, sh tagajärje suhtes.

Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb koosseisupärase teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on jõudnud järeldusele, et Vladislav Kljujev pani mõlema episoodi süütamised toime otsese tahtlusega. Kannatanute A.Z. ja M.M. ütluste järgi pani Vladislav Kljujev asjad põlema ajal, kui kambrikaaslane seda pealt ei näinud. Esimesel korral oli kambrikaaslane WC-s ja teisel korral magas. Nimetatud asjaolud tõendavad, et süüdistatav tegutses teadlikult teiste isikute tähelepanust kõrval olles enda ja vangla asju põlema pannes. Põlema panekuks valitud materjal, paber ja kergesti süttiv poroloon võimaldasid kiiret süttimist ja süüdistatav tegutses teadmisega, et põlema läinud materjal ka jääb põlema iseseisvalt. Seda veendumust kinnitavad kannatanu ütlused, kes kinnitas, et kambrikaaslase WC-sse varju tõmbamise järel isoleeris viimane ukseava suitsu tõrjumiseks. Tõrjudes suitsu teadis süüdistatav, et põlema pandud materjal põleb edasi ka tema juuresolekuta ja kaitses ennast suitsust tekkiva ebameeldivuse eest. Tõendid kinnitavad, et süüdistatav ei võtnud ette midagi endast olenevat, et tõkestada suitsu levikut kambrist välja. Samuti ei teinud ta midagi kambris magava kaaslase äratamiseks. Ainuüksi asjade süütamisega korstnata väikeses ruumis, kus voodis magab inimene, teadis süüdistatav, 9

(2)et tekitab ohu teise isiku tervisele, võimalik ka et ohustab tema elu. Väikeses ruumis levib tuli kiiresti. Ruumi väiksuse tõttu on tule voodiriietele levimise tõenäoses väga suur. Vladislav Kljujev teadis, et teostab mõlema episoodi puhul süüteole vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Ta pani teod toime otsese tahtlusega nii süütamise kui ka sellega kaasneva inimese tervisel ohu põhjustamise osas. Mõlema episoodi puhul on tõendatud suitsu ja põlemisest tekkinud vingu levik kambrist välja, laiali vangla teistesse eluruumidesse. Suitsust ja vingust põhjustatavat ohtu tervisele süüdistatav teadis, sest ta ise eemaldus ventileeritavasse WC-sse. Teistelt kinnipeetavatelt ei olnud sellist käitumist ette arvata. Eluliselt on usutav, et kui inimene tunneb suitsu ja vingu, tunneb ta ohtu ja tahab välja pääseda kinnisest ruumist, kus kinnipeetavad vaieldamatult olid. Keegi kinnipeetavatest, kes põlengu ajal vanglas olid ja tundsid suitsu, ei osanud varjuda WC-sse peale toimepanija enda. Kohus ei tuvastanud süüdistatava käitumises kummalgi juhul õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus on järgmiste tõendite alusel jõudnud järeldusele, et Vladislav Kljujevi puhul ei esine ka süüd välistavaid asjaolusid. Vladislav Kljujev on olnud tahtest olenematul ravil ja tema suhtes on läbi viidud statsionaarne kohtupsühhiaatriaekspertiis. Tartu Maakohtu 03.08.
  1. a määrusega pikendati esialgse õiguskaitse raames Vladislav Kljujevi suhtes kinnises asutuses isiku tahtest olenematu ravi kohaldamise tähtaega kuni 40 päevaks alates
  2. juulist
  3. a (tl 130-132). Esialgset õiguskaitset tahtest olenematu ravi kohaldamiseks rakendati Vladislav Kljujevile 01.08.
  4. a kohtumäärusega Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja taotlusel. Määruse andmetel tuli 12.07.
  5. a Tartu Vangla sektorist teave meditsiiniosakonda, et patsient käitub imelikult. On ennast ihualasti võtnud ja kõik asjad (riided, nõud, madratsid) kambrist välja tõstnud. Põhjendab seda sellega, et tal ei ole neid enam vaja, kuid mingit selgemat põhjendust välja tuua ei oska. 04.09.
  6. a koostatud ekspertiisiakti nr 17E-KPS0012 (tl 100-108). Eksperdiarvamuse kohaselt esines Vladislav Kljujevil 12.
  7. – 12.08.
  8. a äge sXXX ja esineb XXX. Äge XXX on vaimutegevuse ajutine rike. Vladislav Kljujevil esineb XXX (RHK-10-s kood F60.2), mille tõttu ta käitub teismeeast sotsiaalseid norme ja kohustusi eiravalt, ei tunne süüd ja ei ole õppinud korduvatest karistustest. Häire on püsiva iseloomuga ja soodistab ühiskonnale varalist kahju põhjustavat tegevust. Ei piira Vladislav Kljujevi võimet ega põhjusta võimetust aru saada oma tegude tähendusest ja tagajärgedest ning võimet beid vastavalt sellele juhtida. Vladislav Kljujev oli talle inkrimineeritavate tegude ajal võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima ning saama aru oma tegude iseloomust ja tähendusest. Vladislav Kljujev ei vaja psühhiaatrilist sundravi kohaldamist, sest ta on XXX isiksus, kes käitub sihipäraselt ja teadlikult sotsiaalseid norme eiravalt, ei ohusta ennast ja põhjustab ühiskonnale varalist kahju ning on ravitav vaid pikaajalise psühhoteraapiaga piisava motivatsiooni korral. Medikamentoosne ravi isiksushäire ravis püsivat tulemust ei anna. Kuigi ekspertiis on tehtud teises kriminaalasjas, milles Vladislav Kljujevile oli süüdistus esitatud

§ 199

lg 2 p 9 järgi, peab kohus ekspertiisiakti sobivaks ja lubatud tõendiks ka arutatava süüdistuse lahendamisel. Teises kriminaalasjas tehti statsionaarne kohtupsühhiaatriaekspertiis hindamaks Vladislav Kljujevi süüvõimet tema poolt 23.

  1. kuni 17.04.
  2. a toimepandud tegudes. Nimetatud ajavahemikul pani Vladislav Kljujev toime 13 varguse episoodi. Tähelepanu väärib asjaolu, et Tartu Vanglas paigutati süüdistatav meditsiiniosakonda, kui ta oli ennast ihualasti võtnud ja kõik asjad (riided, nõud, madratsid) kambrist välja tõstnud. Samasugused käitumise asjaolud ilmnesid Vladislav Kljujevil ka süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal. Asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et Vladislav Kljujev toimetati 17.01.
  3. a ja 03.12.
  4. a Tartu Vanglas kambrist välja paljalt. Ta oli ihualasti, riieteta (tl 53, 70). Kohtuekspert tegi Vladislav Kljujeviga psühhiaatrilised 10

(2)uurimised 18.08.2017, 25.08.2017 ja 01.09.
  1. Uuritava juuresolekul tehti psühhiaatrilised uuringud ajal, kui isik oli kohtumääruse alusel paigutatud tahtest olenematule ravile. Ekspertiisiaktis on märgitud, et ekspert kasutas uuringuks Tartu Vangla haiguslugusid nr 690,
  2. Aktis on kirjeldatud käesolevas asjas lahendatava süüdistuse esimene episood. 17.01.
  3. a süütas uuritav kambri. Tegu ei põhjendanud. Kambrikaaslase sõnul oli uuritav eelneva 3 nädala vältel imelik ja omaette. Haigusloo nr 690 sissekandest selgub, et uuritav viibis psühhiaatriaosakonnas 18.
  4. – 09.03.
  5. a. Diagnoosid: valdavalt XXX stressreaktsioon, XXX, esineb oluline käitumishäire, uimastite segakasutus, kaine kontrollitud keskkonnas. Uuritav oli napi kontaktiga, igakülgselt õigesti orienteeritud. Keeldus koostööst, kinnitas, et on kehaliselt ja psüühiliselt terve. Tulekahju väidetavalt ei mäletanud. Alates 17.02.
  6. a oli uuritav koostöövalmis. Alates 26.02.
  7. a tarvitas XXX tõttu XXX 50 mg päevas. 17.02.2015 hindas psühholoog uuritava lihtsamad kognitiivsed võimed piirialaseks ja kõrgemad normist madalamaks. Jälgimisperioodil XXX viitavat ei esinenud. Tunnistaja J.H. puutus Vladislav Kljujeviga vanglas seoses tööga kinnipeetavate hommikuse ja õhtuse loenduse ajal, üleandmise-vastuvõtmise juures, jalutusringide ajal. Valvurina tuli anda korraldusi, mida Vladislav Kljujev üldjuhul täitis. Vahepeal ei pannud käsi seljapeale, pisiasjad. Mitte midagi suuremat. Talle öeldi korraldusi nii eesti kui ka vene keeles. Pidi saama nendest aru. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et süüdistatav oli suhtlemises arusaamisvõimeline. Süüdistatava suhtes tehtud 04.09.
  8. a statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 17EKPS0012 kinnitab, et Vladislav Kljujevil on diagnoositud XXX (RHK10: F60.2), mille tõttu käitub ta juba teismeeast alates sotsiaalseid norme ja kohustusi eiravalt, ei tunne süüd ega ole õppinud korduvates karistustest. Tegu on küll püsiva iseloomuga häirega ja soodustab ühiskonnale varalist kahju põhjustavat tegevust, kuid samas ei piira Vladislav Kljujevi võimet aru saada oma tegude tähendusest ja tagajärgedest ning oma käitumist vastavalt sellele juhtida. Eksperdi hinnangul oli Vladislav Kljujev temale süükspandavate tegude toimepanemise ajal võimeline oma tegude iseloomust ja tähendusest aru andma ning neid juhtima. Vladislav Kljujev on ekspertiisi tegemise aja seisuga võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima ning aru saama oma tegude iseloomust ja tähendusest. Arvestades tuvastatud asjaolusid, mis olid ka ekspertiisi käigus uuritud, ei ole kohtul põhjust kahelda eksperdiarvamuses, millest järeldub Vladislav Kljujevil süüvõime olemasolu. Ekspertiis on tehtud lühikest aega enne 03.12.
  9. a toimepandud süütamist. Ka oli Vladislav Kljujev enne viimast tegu ravil. Nendel asjaoludel leiab kohus, et ekspertiisiaktis antud arvamus laieneb ka kuriteo viimase episoodi toimepanemise ajale. Süüdistatava tervislik seisund ei ole muutunud. Ka ei ole alust arvata, et süüdistatava tervislik seisund oli süütamise esimese episoodi toimepanemise ajal teistsugune, kui ekspertiisiaktis eksperdiarvamusega tuvastatud. Kohtu põhjendus karistuste osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 järgi süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 404

lg 1 järgi võõra või oma asja süütamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Süütamise kuriteokoosseis liigitub karistusseadustiku üldohtlike süütegude peatükki. Sisuliselt kattub

§-ga 404 kaitstav õigushüve nii inimeste elu, tervise kui ka vara kaitsmisega. Seega on ka üldohtliku kuriteoga, süütamise koosseisuga kaitstavateks õigushüvedeks inimese elu, tervis ja vara. 11

(2)Karistusregistri (tl 111 – 121) andmetel on Vladislav Kljujev varem korduvalt karistatud isik. Süüdistataval on viis kehtivat kriminaalkaristust ja 13 kehtivat väärteokaristust. Kriminaalkaristused on varavastaste kuritegude eest. Tartu Maakohtu 21.05.2014. a otsusega karistati Vladislav Kljujevit

§ 199

lg 2 p 7 järgi ja

§ 65

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust karistusaja algusega 17.01.

  1. a. Süüdimõistetu kandis karistuse lõpuni. Tartu Maakohtu 27.11.
  2. a otsusega karistati Vladislav Kljujevit

§ 199

lg 2 p 9 järgi 1 aasta 11 kuu ja 28 päeva vangistusega karistusaja algusega 17.04.

  1. a (tl 84 – 99). Vladislav Kljujevi iseloomustusest (tl 123) nähtub, et vabaduses oldud kolme kuu jooksul ei suutnud ta tööd leida. Poodidest varastatud alkoholi müüs turul odavamalt maha. Enne
  2. a vangistust on olnud tööotsijana arvel töötukassas, mille kaudu leidis ka ametliku töökoha XXX betoneerijana, kus jõudis enne kinnipidamist töötada ca 1 kuu. Sissetulekuteks on olnud vargustest saadav tulu ja sugulaste toetus. Vangistuse ajal on materiaalselt toetanud ema. Korduvalt on toime pannud samaliigilisi kuritegusid, kuid ei ole teinud järeldusi korduvatest karistustest. Eelmisel riskihindamisel on V. Kljujev väitnud, et on hakanud enne tegutsemist mõtlema ja suudab oma käitumist paremini analüüsida. Käesolev kuritegu viitab otseselt sellele, et ta ei ole oma sõnu tõsiselt mõelnud. Eelmise vangistuse ajal rikkus korduvalt kehtivat korda. Käesoleva vangistuse ajal käitumine sarnane varasema käitumisega, on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ametnike solvamise ja korraldustele allumatuse eest. Probleemide lahendamisel käitub impulsiivselt, hetkeemotsiooni ajel, ei mõtle tagajärgedele. Isikul puudub seaduskuuleka elu kogemus, ei mõista teiste inimeste seisukohti ning on lähtunud ainult enda vajadustest ja soovidest. Individuaalne täitmiskava koostati 01.02.
  3. a. Vladislav Kljujevile on karistusajaks planeeritud töötamine, sotsiaalprogramm „õige hetk“ ja riskipõhised vestlused kinnistamaks vägivaldsuse riskide maandamist. Kinnipeetav ei ole motiveeritud täitmiskava täitma. Ta on seda öelnud nii inspektor-kontaktisikule kui ka psühholoogile. Vastavad päevikukanded vangiregistris.

§ 57

lg 1 nimetatud või loetlemata karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ainuüksi süüteo toimepanemise tunnistamine ei ole karistust kergendav asjaolu. Süüdistatav ei ole teo kohta andnud ütlusi ja seetõttu ei saa kohus võtta süüteo tunnistamist karistust kergendava asjaoluna arvesse.

§ 58lg 1 nimetatud karistust raskendavat asjaolu kohus samuti ei tuvastanud.

Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017. a otsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 9 märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-5213, p 19). Uuritud tõenditega tuvastatud asjaoludest, süütamise ulatusest ja sellest inimeste tervisele tekkinud ohu suurusest tulenevalt tuleb Vladislav Kljujevi süüd määratleda keskmisest määrast allpool ja lähtudes Riigikohtu seisukohast tuleb sellest lähtuda ka karistuse mõistmisel. Nagu eespool märgitud, on Vladislav Kljujevit varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ükski varasem karistus, sh reaalsed vangistused ei ole mõjutanud teda edasistest süütegudest loobuma, 12

(2)vaid ta on jätkanud kõrge kuritegeliku aktiivsusega. Seda kinnitab ka temale vanglast antud iseloomustus. Seda arvestades ei ole võimalik Vladislav Kljujevit karistada rahalise karistusega, vaid temale tuleb ka seekord mõista sanktsioonis ettenähtud raskemaliigiline karistus, vangistus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel eripreventiivsete eesmärkidega. Süüdistatava süüd arvestades tuleb teda mõjutada raskemaliigilise karistusega, vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra. Samas tuleb kohus arvestab Vladislav Kljujevile karistuse mõistmisel temal diagnoositud düssotsiaalse isiksushäirega. Kohus nõustub eksperdiarmamusega selles, et Vladislav Kljujev sai aru, mida ta teeb, ning et ta oli võimeline ka oma käitumist vastavalt sellele juhtima. Samas ei saa eitada seda, et võrreldes nn normaalse sotsiaalse sättumusega isikuga on tema sisemised kontrollimehhanismid enam häirunud ning ta on sotsiaalselt väärkohanenud, mistõttu on tal ilmselgelt raskem teha sotsiaaladekvaatseid otsustusi ja valikuid. Kuna Vladislav Kljujev on kuriteod toime pannud enne ja pärast temale Tartu Maakohtu 27.11.
  1. a otsusega mõistetud karistust, tuleb karistused mõista mõlema teo eest eraldi, arvestades teo toimepanemise aega süüdimõistva kohtuotsuse suhtes. 17.01.
  2. a pani süüdistatav kuriteotunnustega süütamise toime esimest korda. Varem ei ole ta sellise kuriteo eest karistatud. Seetõttu mõistab kohus karistuseks esimese episoodi eest 1 aasta vangistust. Teise episoodi pani süüdistatav toime ligi kolm aastat hiljem. Selleks ajaks oli süüdistatavale teada, et tema suhtes on varasema süütamise järel alustatud kriminaalmenetlust. Kuigi teda varasema süütamise eest ei olnud veel karistatud, kordas süüdistatav samasugust tegu teadmisega, et toimub kriminaalmenetlus samasuguse kuriteo asjaoludel. Seetõttu hindab kohus teise episoodi süüd raskemaks ja mõistab 03.12.
  3. a toimepandud kuriteo eest karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Vladislav Kljujevile tuleb mõista liitkaristus

§ 65

lg 1 ja 2 alusel, sõltuvalt süütamise toimepanemise ajast süüdimõistava Tartu Maakohtu 27.11.2017. a otsuse suhtes.

§ 65

lg 1 alusel liitkaristust mõistes tuleb kohaldada

§ 64lg 1 sätteid ja kohus loeb 17.01.2015.

a toimepandud episoodi eest mõistetud karistuse kaetuks Tartu Maakohtu 27.11.2017 otsusega mõistetud karistusega, milleks on 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Liitkaristusest tuleb maha arvata kohtuotsuse tegemise ajaks täielikult ära kantud karistus 1 aasta ja 29 päeva vangistust ning kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks jääb 10 kuud ja 2 päeva vangistust. Mõistetud karistust tuleb

§ 65

lg 2 alusel omakorda suurendada teise episoodi eest mõistetud vangistuse võrra ning Vladislav Kljujevile mõistetavaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest on 2 aastat 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest 16.05.

  1. a. Kriminaalasja juures on kaks salvestist: CD-plaat Tartu Vangla videovalvesüsteemi eeluuritavate elukoone neljanda osakonna koridori valvekaamera nr K007 EA-1 17.01.
  2. a videosalvestusega; DVD-plaat Tartu Vangla videovalvesüsteemi valvekaamera nr E11-2-14 03.12.
  3. a videosalvestusega. Salvestised tuleb asitõenditena jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Tsiviilhagid Kriminaalasjas on Tartu Vangla esitanud kaks tsiviilhagi. 17.01.
  4. a tulekahju tagajärjel riknes vara 310.35 euro väärtuses (tl 5). Vangla spetsialisti koostatud kahju hindamise akti tõendab kahju suurust hävinud esemete liigiti (tl 47). 05.12.
  5. a tulekahju tagajärjel riknes vara 309.31 euro väärtuses. 13

(2)Finants- ja majandusosakonna (FMO) spetsialisti koostatud kahju hindamise akti tõendab kahju suurust hävinud esemete liigiti (tl 48). FMO spetsialisti ettekande andmetel olid kasutuskõlbmatuks muutunud madrats, tekk, 2 lina, padi, padjapüür ja 2 käterätti (frotee+vahvel) (tl 109). Vladislav Kljujev avaldas kohtus, et on nõus tasuma tekitatud kahju. TsMS § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vladislav Kljujevi poolt hagide õigeksvõtmine on kohtuistungil protokollitud. Kohus rahuldab õigeksvõtul põhinevad hagid. Sama hageja on sama kostja vastu esitanud kaks hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja nõuete summa, 619,66 eurot. Menetluskulud Menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 750 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu on 138 (90+48) eurot (tl 124-129), millele lisandub kohtumenetluses kaitsjale makstud tasu 1098 (468+630) eurot (tl 23, 162, 163). Kaitseülesande täitmise eest kaitsjale makstud tasu kokku on 1236 eurot. Menetluskulude summa on 1986 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatava kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvele kohtuotsuse resolutsioonis märgitud makseinfot kasutades. KrMS § 417 lg 2 järgi menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 14
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.