Obsah (9)
§ 164§ 166§ 115§ 103§ 127§ 82§ 619§ 620§ 1012-17-6726 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-6726 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2018, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi S O hagi AS G4S Ees
) §
- Lepingu p
- kohaselt on poolte vahel sõlmitud tehnilise valve teenuse leping, mille p-st 2 tuleneb täitjale kohustus jälgida valveobjekti tehniliste seadmetega ja neid seadmeid korrapäraselt hooldada. Hooldus seisneb häiresüsteemi ülevaatuses, puhastamises, testimises, reguleerimises ja vajadusel rikete kõrvaldamises (lepingu p 2.
- ja 2.5.). Kohus järeldab, et lepingu p-s 6.
- on pooled kokku leppinud tähtaja lepingu täitmisel esile kerkinud puuduste kõrvaldamiseks. Lepingu p-s 6.
- kokkulepe kehtib puudustele, mis avastatakse lepingu täitmise käigus ning mida on võimalik hooldusega kõrvaldada. Lepingu p 6.
- ei ole pooled kokku leppinud tähtaega kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja lepingu p 6.
- ei välista kahju hüvitamise nõude esitamist peale viie tööpäeva möödumist. Seega on OÜ-l Vääriskivi õigus esitada nõue võimaliku kahju hüvitamiseks ning kooskõlas
§ 164loovutada kahju hüvitamise nõue hagejale.
Nõude loovutamist piiravaid asjaolusid (
§ 166) kohus ei tuvastanud.
Nõude loovutamist tõendab hageja esitatud nõude loovutamise leping 14. novembrist 2014 (t.l.-190), millega OÜ Vääriskivi loovutas kahju hüvitamise nõude hagejale. Kohus järeldab, 6
(9)2-17-6726 et OÜ Vääriskivi poolt kahju hüvitamise nõude loovutamine hagejale on kehtiv ja
§ 164lg 2 kohaselt on hageja uueks võlausaldajaks.
Kahju hüvitamise nõude õiguslik alus on
§ 115lg 1, kuna hageja nõue tuleneb lepingust.
Kahju hüvitamise ulatus on reguleeritud
§-des 127 ja 128. Kahju hüvitamist saab nõuda, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (
§ 115
lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (
§ 115
lg 1), st rikkumine ei ole
§ 103
lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (
§ 127
lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
§ 127
lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
§ 127
lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
§ 127lg 4).
Nõude rahuldamise esimeseks eelduseks on, et kostja oleks lepingut rikkunud kas kohustuse täitmisega hilinemisega või käsundisaaja hoolsuskohustuse rikkumisega. Hageja väitel seisneb kostja poolt lepingu rikkumine selles, et kostja reageeris häirele liiga hilja, mille tagajärjel õnnestus kurjategijatel koos röövitud esemetega põgeneda. Kostja väitel oli tal kohustus reageerida häiretele viivitamatult, sest lepingus ei olnud häiretele reageerimise aega kokku lepitud.
§ 82
lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Sama §-i lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kohus selgitab välja, kas aeg, mille jooksul on kostja pärast häire saabumist kohustatud tagama patrullekipaaži kohale jõudmise valveobjektile, on määratletav lepingu alusel või tuleneb võlasuhte olemusest. Lepingu p 2.2. kohaselt oli kostja kohustatud saatma patrullekipaaži valveobjektile viivitamatult pärast häire saabumist. Et termin viivitamatult on ajaliselt määratlemata mõiste, ei tulene konkreetne tähtaeg lepingust ning kohustuse täitmise tähtaeg tuleb kindlaks teha arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Poolte vahel on sõlmitud
§ 619sätestatud käsundusleping (t.l.-6).
Käsunduslepingu korral peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel
§ 620
lg 1 järgi käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi
§ 620
lg 2 järgi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale, sh peab majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Seega lasub käsundisaajal seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kohtu hinnangul saab kohustuse täitmiseks mõistliku aja kindlaks teha, hinnates käsunduslepingust tuleneva hoolsuskohustuse sisu. Teisisõnu, kui kostja järgis häirele reageerides hoolsuskohustust, reageeris ta häirele mõistlikult vajaliku aja jooksul. Seega hindab kohus järgnevalt, kas kostja on rikkunud käsundisaaja hoolsuskohustust (
§ 620). 7
(9)2-17-6726 Hageja väitel vajutas OÜ Vääriskivi juveelikaupluse müüja
- aprillil 2014 toimunud röövimise ajal paanikanupu kell 10:22:
- Kostja juhtimiskeskus sai häiresignaali samal ajal ja suunas kell 10:23:20 juveelikaupluse poole patrullekipaaži. Patrullekipaaž saabus kohale 10:28:
- Et patrullekipaaž oli Kreenholmi tänaval Narva linnas AS SEB Pank maja juures oli patrullekipaažile objektile saabumiseks piisav aeg umbes üks minut. Saabudes juveelikaupluse juurde, proovis patrullekipaaž leida kohta patrullauto parkimiseks juveelikaupluse maja taga ja see võttis aega veel umbes 4 minutit. Hageja esitatud signaalide väljavõttest (t.l.-8) nähtub, et häiresignaal kauplusest registreeriti
- aprillil 2014 kell 10.22.31, selles vaidlus puudub. Samal kuupäeval kell 10.23.20 suunas juhtimiskeskus patrullekipaaži objektile, seega kulus häiresignaali saabumisest patrullekipaažile suunamiseni 49 sekundit. Kostja selgitas, et kell 10:23:14 ehk juba 43 sekundit arvates häiresignaali edastamisest märkis kostja juhtimiskeskuse operaator süsteemi, et tegeleb häire töötlemisega „Processing Signal Element“. Kohus veendus, et häiresignaalide väljavõte tõendab kostja väidet. Kostja selgitas, et veelgi kiirem häire töötlemisele asumine pole enamikel juhtudel ajaliselt võimalik. Juhtimiskeskusesse jõudva häire võtab töösse operaator, kes esimesena vabaneb teiste varem sisse tulnud häirete töötlemiselt. Häire töötlemine tähendab süsteemis valveobjekti kohta sisalduvate eriandmete pinnalt teostatavat häire analüüsi. Selleks avab juhtimiskeskuse operaator süsteemis valveobjekti kohta täidetud registrikaardi, kus sisaldub tähtsust omav info valveobjekti, osutatava teenuse tüübi ning teostamist vajavate toimingute kohta. Osade klientidega on lepitud kokku erinev tegutsemine tavaprotseduuriga võrreldes. Vääriskiviga oli lepitud kokku tavaprotseduur. Kell 10:23:20 ehk juba 49 sekundit arvates häiresignaali edastamisest märkis kostja juhtimiskeskuse operaator süsteemi, et ta võttis ühendust patrullekipaaži turvatöötajaga ja edastas ülesande sõita valveobjektile häire põhjust kontrollima. Kohus veendus, et häiresignaalide väljavõte tõendab kostja selgitust. Kostja selgitas, et kell 10:24:46 käivitas turvatöötaja patrullautol süüte ja alustas sõitu valveobjektile. Kostja väidet tõendab GPS väljavõte (t.l.-95). Lisaks selgitas kostja, et paanikahäire korral on turvatöötaja kohustatud talle telefonitsi või raadiosaatja kaudu edastatud häireteate juhtimiskeskuse operaatoriga üle kordama, kuna häirest ei tohi valesti aru saada ehk tekkida ei tohi valesti mõistmist. Seejärel peab turvatöötaja küsima juhtimiskeskuse operaatorilt lisainfot objekti kohta (sh milline on valveobjekti korruste arv, mitmendal korrusel valveobjekt asub, kui palju on valveobjektil uksi, aknaid ja millised on valveobjekti iseärasused). Samuti tuleb turvatöötajal enne sõidu alustamist veenduda relva ja erivahendite olemasolus. Kell 10:25:42 lülitas turvatöötaja patrullautol süüte juba välja ehk ta oli jõudnud valveobjektile arvates sõidu alustamisest 56 sekundi jooksul. Kostja väidet tõendab GPS väljavõte (t.l.-95). Sealjuures on turvatöötaja valveobjektile jõudes kohustus parkida auto selliselt, et autot ei oleks näha objekti akendest ega uksest, kuna vältida tuleb enda ohtu seadmist ründe korral ning samuti tuleb auto parkida nii, et see ei segaks teisi liiklejaid ja kinni tuleb pidada parkimist reguleerivast liikluskorraldusest. Kohus järeldab, et kostja on tõendanud patrullauto jõudmise valvatavale objektile 56 sekundi jooksul alates sõidu alustamisest. Hageja on väitnud, et mõistlik aeg oleks olnud üks minut. Kohus loeb, et patrullauto jõudis Kreenholmi tänavalt Narva linnas AS SEB Pank maja juurest objektile kell 10:25:42 ja seda 56 sekundi jooksul, mis on mõistliku aja jooksul ja ilma viivituseta. Kostja väitel sisenes turvatöötaja valveobjektiks olnud kauplusesse kell 10:26:30 ehk ta tegi seda 3 minuti ja 59 sekundi jooksul arvates paanikahäire valveobjektilt kostja juhtimiskeskusele edastamisest Kostja väidet tõendab valveobjekti valvekaamera salvestus. Kohus tuvastas salvestuselt, et kurjategija sisenes kauplusesse salvestuse kella järgi 04.
- ja turvatöötaja saabus 8
(9)2-17-6726 kauplusesse 07.
- ehk turvatöötaja saabus kolm minutit ja viis sekundit peale kurjategija sisenemist, s.o ajast, mil kaupluse müüja vajutas häirenuppu. Seega ei ole ka õige hageja väide, et patrullekipaaž tegeles valveobjektil umbes 4 minutit parkimiskoha otsimisega. Hageja väidet ei kinnita ka GPS jälgimise leht (t.l.-9 ja 95), millest on näha, et auto teekond lõppeb kaupluse hoone juures sirgjooneliselt ega ole näha, et auto oleks liikunud mingis muus suunas kui otse objekti sissepääsu juurde. Samuti ei ole tõendatud hageja väide, et patrullekipaaž jõudis valveobjektile kell 10:28:
- GPS jälgimise lehega on tõendatud, et patrullekipaaž jõudis valveobjektile kell 10:25:42 (t.l.-9 ja 95). Lähtudes eeltoodust järeldab kohus, et kostja saatis patrullekipaaži valveobjektilt tulnud häiret kontrollima viivitamatult pärast valveobjektilt kostja juhtimiskeskusesse häire edastamist. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks peale häiresignaali saamist OÜ-lt Vääriskivi põhjendamatult viivitanud patrullekipaaži saatmisega valvatavale objektile, samuti ei tuvastanud kohus, et patrullekipaaž oleks viivitanud valvatavale objektile sõitmisel või objektile sisenemisel. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks rikkunud Tehnilise Valve Täisteenuse lepingu p 2.2., kostja saatis viivitamatult peale häiresignaali saamist valvatavale objektile patrullekipaaži, et selgitada välja häire põhjus. Samuti ei tuvastanud kohus, et kostja oleks rikkunud käsundisaaja hoolsuskohustust. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldamise esimene eeldus, et kostja oleks lepingut rikkunud, ei ole täidetud, ei ole vaja hinnata poolte seisukohti ja tõendeid kostja süülise vastutuse, rikkumise vabandatavuse, kahju suuruse ja ettenähtavuse ning rikkumise ja kahju vahelise põhjusliku seose osas. Kuna kostja lepingut rikkunud ei ole, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt
§ 101lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist.
Kohus jätab hagi rahuldamata. Hagi hind Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks rahalise kahju hüvitise 37 678,98 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 on hagihind 37 678,98 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jättis hagi rahuldamata. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud hageja enda kanda, kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 162 lg 2 kohaselt tuleb hagejal hüvitada ka kostja vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 9
(9)