§ käskmenetluse korras (kirjalik menetlus) Prokurör Kretel Tamm Süüdistatav Ingmar Rebane, isikukood 39103172720; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; elukoht XXX; põhiharidus; tööline XXX; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 19.10.2015.a otsusega
lg 1 järgi
lg-te 1, 3 alusel lõpliku karistusega 11 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja Anne Vissak 349 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 p 1, 254, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Ingmar Rebane
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära (päevamäär 10 eurot) suuruses summas, so 1000 (üks tuhat) eurot.
lg 1, 3 alusel tuleb Ingmar Rebasel tasuda rahaline karistus 1000 (üks tuhat) eurot ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes igakuiselt kuu
tähenduses sellega, et esitas korduvalt selle dokumendi 13.01.2017 ajavahemikul kella 00.00-01.00 Tartu linnas Soola 1A asuvas OÜ Novoloto Fenikss kasiinos enda isiku tuvastamisel mängusaali teenindajale G.H.le, eesmärgiga omandada õigus siseneda kasiinosse, sest tulenevalt hasartmänguseaduse §-st 39 oli Ingmar Rebane endale 26.09.2016 kuni 26.09.2018 kehtestanud õnnemängu ja toto mängimise piirangud. Sellega pani Ingmar Rebane toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Ingmar Rebasele karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära (päevamäär 10 eurot), so 1000 eurot, mis
kohaselt karistatakse teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest rahalise karistusega. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on kaitstavaks õigushüveks avalik usaldus, mille all tuleb mõelda dokumendi, raha või muu maksevahendi või riigi poolt kehtestatud märgi või tunnuse käibe usaldusväärsust. Et nimetatud objektid väljendavad ühtlasi teatud õigusi ja kohustusi, saab õigushüvena üldisemalt määratleda õiguskäivet. Kohus on seisukohal, et Ingmar Rebase tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Ingmar Rebase poolt M.G. nimele välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistuse nr XXX kasutamine 13.01.2017 ajavahemikul 00.00-01.00 Tartu linnas Soola 1A asuvasse OÜ Novoloto Fenikss mängusaali sisenemiseks on tõendatud tunnistajate M.G., K.S., G.H. ütlustega, 13.01.2017.a vallasasja hoiulevõtmise protokolliga, 18.01.2017.a asitõendi vaatlusprotokolliga koos sellele lisatud fototabeliga, Maksu- ja Tolliameti 24.01.2017.a vastusega ning süüdistatav Ingmar Rebase enda ütlustega. Tunnistaja M.G. ütluste kohaselt oli jaanuari alguses 2017 tema sõbra Ingmar Rebase juures pidu ning tema oli samuti seal. Järgmisel päeval pärast pidu ta avastas, et on oma rahakoti sinna unustanud, kuid ta ei hakanud rahakoti järele linna kiirustama, kuna teadis, et see on Ingmari juures. 13.01.2017 helistas talle Ingmar ja ütles, et võttis loata tema ID-kaardi nr XXX ja kasutas seda kasiinosse pääsemiseks, mille käigus jäi politseile vahele, kes võttis ID-kaardi hoiule. Ingmar võttis ID-kaardi tema teadmata. Tunnistaja K.S. ütluste kohaselt sai ta koos temaga tööl olnud patrullpolitseinikuga 13.01.2017 kella 00.49 ajal väljakutse Soola tn 1A asuvasse kasiinosse. Kohale jõudes selgus, et kasiinosse soovib siseneda Ingmar Rebane, kasutades selleks teise isiku M.G. ID-kaarti nr XXX kui isikut tõendavat dokumenti. Ingmar Rebane oli juba eelnevalt kasiinosse pääsenud, kuid mänguautomaadiga tekkinud probleemi lahendamise käigus selgus, et Ingmari allkiri ei lähe kokku tema poolt esitatud dokumendil oleva M.G. allkirjaga. Ingmar Rebane ei tunnistanud kohapeal üles, kes ta tegelikult on, väites, et on M.G., aga sõidu ajal arestimajja selgus, et isiku puhul on tegemist Ingmar Rebase. Ingmar ütles, et M. on tema sõber ning unustas väidetavalt oma rahakoti Ingmari juurde ning samuti rääkis Ingmar, et tal on tegelikult kasiinokeeld peal ning seetõttu ta võttiski kasiinosse pääsemiseks M. dokumendi. Tunnistaja G.H. ütluste kohaselt, kes oli 13.01.2017.a kella 00-01 ajal Tartu linnas Soola 1A asuvas Fenikss kasiinos mängusaali teenindajana tööl, sisenes kasiinosse meesterahvas, kes läks registreerimislaua juurde. Üsna kohe kutsus registreerimislaua juures olnud teenindaja ta sinna, kuna tekkis kahtlus, kas meesterahvas on sama isik, kelle ID-kaardi ta dokumendina esitas. Dokumendil oleva isiku nimi oli M.G., kuid ID-kaardil olnud pilt ei ühtinud kasiinosse sisenenud meesterahva profiiliga. Samuti ei osanud meesterahvas peast öelda M.G. ID-kaardil 3
objektiivne koosseis koosneb kahest alternatiivsest teost:
annab tähtsate isiklike dokumentide ammendava loetelu: isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart, Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat, välismaalase pass, ajutine reisidokument, pagulase reisidokument, meresõidutunnistus, tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba, välisriigi reisidokument, rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument ja mootorsõidukijuhi juhiluba. Tähtsa isiku dokumendi puhul on tegemist isikut tõendava dokumendiga, mis vastavalt ITDS § 2 lg-le 1 kujutab endast riigiasutuse poolt väljaantud dokumenti, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 349 komm. 2.1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 349 komm. 2.2 ja § 344 komm. 4.1 2 4
Arvestades asjaolu, et Ingmar Rebane omas Maksu- ja Tolliameti 24.01.2017.a vastuskirja kohaselt õnnemängu ja toto mängimise piiranguid alates 26.09.2016 kuni 26.09.2018 ning tulenevalt tema poolt avaldatust, et just selle piirangu tõttu otsustas ta kasutada kasiinosse saamiseks M.G. poolt koos rahakotiga tema elukohta unustatud ID-kaarti, ei ole kohtu hinnangul võimalik kahelda selles, et Ingmar Rebane kasutas M.G. tähtsat isiklikku dokumenti, so ID-kaart selleks, et omandada õigus kasiinosse sisenemiseks. Kuivõrd asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole kahtlust, et Ingmar Rebane M.G. nimele väljastatud ID-kaardi kasiino mängusaali teenindajale esitas, täitis ta oma tegevusega
Subjektiivne külg eeldab tahtlust süüteokoosseisu objektiivsete asjaolude suhtes. Dokumendi kasutaja peab seda tegema eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest, seega tegutsema kavatsetult. Muude koosseisuasjaolude suhtes piisab kaudsest tahtlusest.5 Kohtu hinnangul pani Ingmar Rebane talle süüksarvatava teo toime kavatsetult, kuivõrd ta teadis, et esitab kasiinosse sisenemise õiguse saamiseks teise isiku, so M.G. nimele väljastatud ID-kaardi olukorras, kus tal endal on kasiinokeeld, mistõttu ta ei saaks enda isikut tõendava dokumendiga kasiinosse siseneda. Kohus ei tuvastanud Ingmar Rebase teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtu seisukoht karistuse osas
näeb tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest ette rahalise karistuse.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei ole tuvastanud, et Ingmar Rebase puhul esineks
Karistust kergendava asjaoluna esineb
Karistusregistri 28.02.2017.a väljavõtte kohaselt on Ingmar Rebast kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 19.10.2015.a otsusega
lg 1 järgi
lg-te 1, 3 alusel 11 kuu ja 28 päeva pikkuse tingimisi vangistusega 1-aastase katseajaga. Samuti on teda karistatud väärteokorras, millised karistused on valdavalt täitmata. Arvestades, et
näeb sanktsioonina ette vaid rahalise karistuse kohaldamist, tuleb Ingmar Rebast toimepandu eest karistada rahalise karistusega. 3 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 350 komm. 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 349 komm. 2.2 ja § 345 komm. 3 5 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 349 komm. 3 4 5
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
lg 2 kohaselt arvutab rahalise karistuse päevamäära suuruse kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.
lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaalasja toimikus on olemas teatis Ingmar Rebase keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta. Sellest nähtub, et 2015.a oli Ingmar Rebase keskmise päevasissetuleku suuruseks – 9,89 eurot. Arvestades, et 2016.a andmed Ingmar Rebase kohta puuduvad, tuleb vastavalt
lg-s 3 märgitule võtta rahalise karistuse mõistmisel aluseks Ingmar Rebase 2015.a keskmine päevasissetulek, kuid kuna see on alla 10 euro, siis tuleb aluseks võtta miinimumpäevamäära suurus, mis on 10 eurot. Asjas tuvastatu pinnalt, arvestades Ingmar Orava süüd suurust, on kohus seisukohal, et Ingmar Rebast on võimalik mõjutada prokuröri poolt nõutava rahalise karistusega. Seega kohus nõustub prokuröri taotlusega ja mõistab
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Ingmar Rebasele rahalise karistuse 100 miinimumpäevamäära. Seega tuleb Ingmar Rebase rahaliseks karistuseks mõista 1000 eurot (100 x 10).
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 alusel ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Arvestades, et Ingmar Rebasel tuleb lisaks rahalisele karistusele tasuda ka menetluskulud, leiab kohus, et Ingmar Rebasele käib rahalise karistuse summa ühekorraga tasumine üle jõu. Eeltoodud põhjustel tuleb anda Ingmar Rebasele võimalus tasuda rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Ingmar Rebase menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot). 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.