Kriminaalasi nr 1-17-3319 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3319 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 114p 5 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 20 aastat vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti 03.12.

1. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 02.02.
2. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.12.
3. a ja lõppeb 02.12.
4. a. Vangla ei toeta Urmas Uustalu vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Urmas Uustalu tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Urmas Uustalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Urmas Uustalu selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Urmas Uustalu, leiab, et Urmas Uustalu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
6. Urmas Uustalu kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Urmas Uustalu temale mõistetud karistusajast (20 aastat) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Samuti on Urmas Uustalul kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Urmas Uustalu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Hinnates Urmas Uustalu varasemat elukäiku, järeldub, et Urmas Uustalu on olnud järjepidev õigusrikkuja. Urmas Uustalut on kriminaalkorras kokku karistatud 5-l korral, neist 4 karistust on arhiveeritud. Vanglakaristust kannab Urmas Uustalu samuti viiendat korda. Eelmise karistuse kandmiselt vabanes Urmas Uustalu aprillis

1. a tingimisi enne tähtaegselt, kuid juba detsembris
2. a pani Urmas Uustalu toime uue ja äärmiselt raske kuriteo. Käesoleval ajal kannab Urmas Uustalu karistust eluvastase süüteo, s.o mõrva toimepanemise eest. Kohtu hinnangul on Urmas Uustalu poolt toimepandud kuriteo asjaolud äärmiselt rasked. Urmas Uustalu on süüdi mõistetud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest raskendavatel asjaoludel. Urmas Uustalu pani eluvastase süüteo toime oma elukaaslase alaealise lapse (11aastase) suhtes nende ühises kodus. Urmas Uustalu on kannatanu suhtes kasutanud äärmist jõhkrust. Kuriteo toimepanemise ajal oli Urmas Uustalu alkoholijoobes ja kuriteo motiiviks oli omakasu. Pärast raske kuriteo toimepanemist võttis Urmas Uustalu kannatanutele kuuluvast korterist kaasa ehteid ja sularaha, aga samuti jalatseid ning riideesemeid. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et üliraske kuriteo toimepanemise eest mõisteti Urmas Uustalule karistuseks 20 aastat vangistust, millest Urmas Uustalu on käesolevaks ajaks ära kandnud 14 aastat 8 kuud 2 vangistust. Kohus, hinnates toimepandud kuriteo asjaolusid, on seisukohal, et senini ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga. 3.2 Kohus peab positiivseks, et Urmas Uustalu on vangistuse jooksul osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Urmas Uustalu on käesoleva vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine, Eluviisitreening ja Õige hetk. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Urmas Uustalu on omandanud vangistuse jooksul keevitaja- ja puidupingitöölise kutse. Urmas Uustalu on läbinud ka praktilise kursuse köitekunsti alal. Kinnipeetav on osalenud vangla tööhõives ja kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. 3.3 Vabanemise korral on Urmas Uustalul plaan majutusteenuse saamiseks pöörduda Haapsalus asuva xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poole. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asub öömaja- ja varjupaiga teenust pakkuv xxxxxxxxxa. Urmas Uustalu selgituste kohaselt on ta eelmisel aastal suhelnud xxxxxxxxxx juhataja xxxxxxxxxxxxx ja plaanib vabanemise korral koheselt tema jutule minna. Kriminaalhooldajale teadaolevalt on kõne all oleva xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa näol tegemist asutusega, mis teeb koostööd Haapsalu Linnavalitsusega ja on seega mõeldud Haapsalu linna kodanikele. Turvakodu tingimused koha broneerimist ei võimalda. Urmas Uustalu Rahvastikuregistrijärgne elukoht on aga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas ja enne käesolevat vangistust elas Urmas Uustalu Tallinna linnas. Samas on välja selgitatud, et vabanemise korral on Urmas Uustalul võimalik asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxon turvakodus, aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx linn. Kohus peab oluliseks, et Urmas Uustalu vabaduses olles töötaks ja omaks regulaarset sissetulekut. Töökoha olemasolu on vajalik ka kuriteoriskide maandamise eesmärgil. Urmas Uustalul puudub vabanemise korral kindel töökoht. Tartu Vangla andmetel on Urmas Uustalul vabanemisfondis 380,69 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Lisaks puudub Urmas Uustalul toetav lähivõrgustik. Urmas Uustalu puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholisõltuvus. Kuigi Urmas Uustalu on enda sõnul aru saanud vajadusest alkoholi tarvitamisest loobuda, ei ole kohus veendunud, et Urmas Uustalu selleks ka reaalselt suuteline on ning seda vaatamata asjaolule, et Urmas Uustalu on käesolevaks ajaks rohkem kui 14 aastat vangistuses karistust kandnud. Seda veendumust kinnitavad ka Urmas Uustalu kohtule antud selgitused, millest nähtuvalt Urmas Uustalu üksnes usub, et ta vabaduses olles ei hakka alkoholi tarvitama (kuna ta on nii pikka aega ilma alkoholita olnud). Samuti ei olnud Urmas Uustalu suuteline selgitama, millistel põhjustel peab ta alkoholist loobumist vajalikuks ja milliseks muutub tema käitumine, kui ta alkoholi tarbib. Seega, võttes arvesse Urmas Uustalu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, tema alkoholi tarvitamise harjumust, aga ka kohtule antud selgitusi, ei ole kohtu arvates välistatud, et vabanemise korral Urmas Uustalu jätkab alkoholi tarvitamist.
3. Kohus on seisukohal, et Urmas Uustalu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Urmas Uustalu tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda kuriteo toimepanemise asjaolud, vabanemisjärgsed elutingimused ja Urmas Uustalu isik. Kohus peab oluliseks, et Urmas Uustalule mõisteti kuritegude toimepanemise eest 20 aastat vangistust. Kohus, võttes arvesse Urmas Uustalu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja mõistetud karistusaja pikkust, on seisukohal, et Urmas Uustalu tingimisi ennetähtaegne vabastamine rohkem kui 5 aastat 4 kuud enne karistusaja lõppu ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga ja seega kooskõlas ühiskonna õiglustundega. Sellest lähtuvalt tuleb Urmas Uustalul jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3