← Eesti

1-17-4998/28

Obsah (4)§ 121§ 65§ 76§ 74

Kriminaalasi nr 1-17-4998 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4998 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.02.2016.

a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 aasta 6 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.03.

  1. a ja lõppeb 05.11.
  2. a. Vangla toetab Kirill Radtšenko vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Kirill Radtšenko tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Kirill Radtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Kirill Radtšenko selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Kirill Radtšenko, leiab, et Kirill Radtšenko tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
  4. Kirill Radtšenko kannab käesoleval ajal karistust tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Kirill Radtšenko temale mõistetud karistusajast (1 aastat 8 kuud) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused Kirill Radtšenko tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Kirill Radtšenkot on kriminaalkorras kahel korral karistatud. Vanglas viibib Kirill Radtšenko esimest korda. Kirill Radtšenko kannab käesoleval ajal karistust kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud katseajal. Kusjuures Kirill Radtšenko kandis tingimuslikku karistust muuhulgas sama kuriteo toimepanemise eest, mille tõttu kannab Kirill Radtšenko karistust käesoleval ajal vanglas. Harju Maakohtu 10.02.2016. a otsusega mõisteti Kirill Radtšenkole tingimuslik vangistus

§ 74

lg 1, 3 alusel (katseaeg 2 aastat 6 kuud) varguste toimepanemise eest, aga ka kehalise väärkohtlemise ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kirill Radtšenkole mõistetud karistus pöörati täitmisele aga põhjusel, et Kirill Radtšenko ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid ja kohtu poolt määratud kohustusi – ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele, tarvitas narkootikume ja asunud Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse rehabilitatsioonile. Võttes arvesse Kirill Radtšenko varasemat elukäiku, puudub kohtu hinnangul alus olla veendunud, et Kirill Radtšenkole on avaldanud talle mõistetud karistused piisavat mõju ning Kirill Radtšenko oleks sellel korral valmis ja suuteline täitma kõiki nõudeid ning kohustusi. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Kirill Radtšenko kuritegelikku käitumist mõjutab ennekõike tema narkosõltuvus (tarvitamist alustas 17-aastaselt). 2 3.2 Kirill Radtšenko on vangistuses viibimise ajal osalenud AN tugigrupis, 12 sammu tugigrupis (Kirill Radtšenko oli väheaktiivne, puudus palju, ei teinud ülesandeid, motivatsioon muutusteks keskmine), sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ (kirjalikud ülesanded ei toiminud, Kirill Radtšenko oli kärsitu). Kirill Radtšenko suunati majandustöödele, kuhu Kirill Radtšenko reaalselt tööle ei asunud. Võttes arvesse vangistuses läbitud programme ja läbiviijate tagasisidet, ei ole kohtu hinnangul maandatud riskid, mis seonduvad sellega, et Kirill Radtšenko on narkosõltlane. Ainuüksi formaalne sotsiaalprogrammide läbimine vangistuses ei võimalda väita, et isik on sõltuvuse kontrolli alla saanud ja vabaduses ei jätka narkootikumide tarvitamist. Kirill Radtšenko selgitas, et ta ei ole enam sõltlane ja teda ei tõmba enam tarvitama. Kohtu hinnangul järeldub sellest, et Kirill Radtšenko ei ole senini aru saanud ja endale teadvustanud narkoprobleemi suurust. Sellest tulenevalt ei ole põhjust arvata, et läbitud rehabilitatsioon avaldaks mingisugust mõju või oleks tõhus. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Kirill Radtšenko on pikka aega tarvitanud tugevat narkootikumi, fentanüüli, tal on korduvalt olnud üldoose (arveb, et 20), ta on pöördunud rehabilitatsioonikeskusesse, kuid ei ole ravi läbinud. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei ole kohus veendunud, et Kirill Radtšenko on piisavalt motiveeritud ja on suuteline vabaduses narkootikumide tarvitamisest hoiduma. Lisaks peab kohus oluliseks, et Kirill Radtšenkol on probleeme lisaks narkootikumidele ja alkoholi tarvitamisega (vägivalda kasutanud elukaaslase suhtes alkoholijoobes ja toime pannud alkoholijoobes sõiduki juhtimise). Kohtu hinnangul ei saa pidada Kirill Radtšenko käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks, kuna Kirill Radtšenkol on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks on keelatud esemete eest, kaks töökohustuste eiramise eest ja üks selle eest, et lasi end tätoveerida. Kohus leiab, et ennekõike positiivse käitumisega karistuse kandmise ajal on võimalik näidata tahet ja soovi kehtestatud reegleid järgida. Olukorras, kus kinnipeetav jätkab korda eirava käitumisega karistuse kandmise ajal, ei ole alust olla veendunud, et vabaduses oleks kinnipeetav suuteline kehtestatud õiguskorda järgima. 3.3 Vabanemisjärgselt on Kirill Radtšenko võimalus asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn asuvasse korterisse, mis kuulub tema emale. Nimetatud elukohas elab ka Kirill Radtšenko õde, kes on samuti kriminaalkorras karistatud. Vabanemisel ei ole Kirill Radtšenkol kindlat töökohta. Kirill Radtšenko motiveeritust ja soovi töökohta omada ei ole kohtu arvates samuti pidada kõrgeks. Seda põhjusel, et enne vangistust moodustas Kirill Radtšenko sissetuleku saadav töövõimetuspension (ametlikke töökohti 4, pikkustega 2 kuud kuni 6 kuud, st lühiajalised) ja vangistuse ajal on Kirill Radtšenko korduvalt keeldunud töö tegemisest. 4. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Kirill Radtšenko tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Kirill Radtšenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal, osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused ja Kirill Radtšenko isik. Lisaks puudub kohtul käesoleval ajal veendumus, et Kirill Radtšenko on valmis ühiskonda naasma ja riskid tagasilanguseks puuduvad või on minimaalsed. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.