Hageja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-157-16 p-le 12 ja leidis, et juhul kui on võimalik tagasi võita tunnustatud nõuet, siis saab hageda ka tagasivõidetud nõude tunnustamist. 4. 15.03.2018 määrusega keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast
Määruse põhjenduste kohaselt on tsiviilasjas nr 2-07-39599 kohus jätnud hagi läbi vaatamata nõude osas, mis tugineb 06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistustele (lahend on jõustunud 15.01.2018), põhjendusel, et kohus on tsiviilasjas nr 2-10-15787 (lahend on jõustunud 20.05.2015) tunnistanud tagasivõitmise korras kehtetuks kõnealused võlatunnistused ning tuvastanud, et võlausaldaja (aktsiaselts Lilto) ei saanud võlatunnistuste andmisel vastusooritust. Kohus on tsiviilasjas nr 2-07-39599 selgitanud, et kuivõrd võlatunnistused on 2 3 tunnistatud kehtetuks, ei tulene nendest võlatunnistuse pooltele ega nende õigusjärglastele õigusi ega kohustusi, mistõttu puuduvad hagejal võlatunnistustest tulenevad nõuded, mille tunnustamist ta taotleb ning hagejal ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on võlatunnistustel põhineva nõude tunnustamine pankrotivõlgniku pankrotimenetluses. Harju Maakohtu 20.06.2014 otsusest tsiviilasjas nr 2-10-15787 nähtuvalt on võlatunnistused tunnistatud kehtetuks tervikuna, st et nendest ei saa tuleneda lepingulist alust kõrvalnõuete arvestamiseks. Kuivõrd tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ei ole võimalik saavutada nõude tunnustamist, on tegemist perspektiivitu hagiga. Tõlgendus, et tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud dokumendist tulenevat nõuet saab tunnustada ei tulene ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-15716, kuna seal selgitas kohus, et pankrotimenetluses tunnustatud nõuet on võimalik tagasi võita. Hageja nõude menetlusse võtmine tähendaks sisuliselt jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidluse uuesti arutamist. Eeltoodust lähtudes keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest. Määruskaebus 5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus kohaldas vääralt õigusnorme. Tsiviilasjas nr 2-10-15787 ei ole kohus selgesõnaliselt tuvastanud, kas võlatunnistused on deklaratiivsed või konstitutiivsed. Võlatunnistuste kehtetuks tunnistamine ei välista võimalust tunnustada nende aluseks olevaid nõudeid. Eelöeldu on võimalik üksnes tõendite hindamisel ja vajadusel ka asjaolude täpsustamisel, mida hagi menetlusse võtmisel hinnata ei saa. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-157-16 p-st 12 tulenevalt ei ole välistatud tagasivõidetud nõude tunnustamine. Edasine menetluse käik 6. Kostjad I, II, III, IV paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. 7. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle
Ringkonnakohtu seisukoht 8. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (
9. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus õigesti
Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi
lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-21-139-13, p 14; 3-2-1-193-13, p 12).
Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud määruses menetluskulusid rahaliselt kindlaks, ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.