← Eesti

2-18-730/9

Obsah (7)§ 426§ 457§ 371§ 663§ 657§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-730 Määruse tegemise aeg ja koht 05.07.2018, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal Tsiviilasi BORGINO CONSULTING LTD

§ 426lg 1), esitas hageja käesoleva hagiavalduse.

  1. 05.02.2018 määrusega jättis maakohus hagi käiguta ja palus hagejal selgitada, kas tema nõude aluseks on 06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistused. Kohus on jätnud tsiviilasjas nr 207-39599 nõude, mis tugineb eelnimetatud võlatunnistustele, läbi vaatamata põhjendusega, et kohus on tsiviilasjas nr 2-10-15787 (lahend jõustus 20.05.2015) tunnistanud tagasivõitmise korras kehtetuks kõnealused võlatunnistused.
  2. 19.02.2018 seisukohas märkis hageja, et kuigi tema nõue tugineb üksnes 06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistustele, siis hageja nõuet vaidlustanud võlausaldajad (kostjad II-V) ei olnud kohtuasjas nr 2-10-15787 poolteks, mistõttu kohtulahend tagasivõitmise kohta nende suhtes ei kehti (

§ 457lg 1).

Hageja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-157-16 p-le 12 ja leidis, et juhul kui on võimalik tagasi võita tunnustatud nõuet, siis saab hageda ka tagasivõidetud nõude tunnustamist. 4. 15.03.2018 määrusega keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Määruse põhjenduste kohaselt on tsiviilasjas nr 2-07-39599 kohus jätnud hagi läbi vaatamata nõude osas, mis tugineb 06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistustele (lahend on jõustunud 15.01.2018), põhjendusel, et kohus on tsiviilasjas nr 2-10-15787 (lahend on jõustunud 20.05.2015) tunnistanud tagasivõitmise korras kehtetuks kõnealused võlatunnistused ning tuvastanud, et võlausaldaja (aktsiaselts Lilto) ei saanud võlatunnistuste andmisel vastusooritust. Kohus on tsiviilasjas nr 2-07-39599 selgitanud, et kuivõrd võlatunnistused on 2 3 tunnistatud kehtetuks, ei tulene nendest võlatunnistuse pooltele ega nende õigusjärglastele õigusi ega kohustusi, mistõttu puuduvad hagejal võlatunnistustest tulenevad nõuded, mille tunnustamist ta taotleb ning hagejal ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on võlatunnistustel põhineva nõude tunnustamine pankrotivõlgniku pankrotimenetluses. Harju Maakohtu 20.06.2014 otsusest tsiviilasjas nr 2-10-15787 nähtuvalt on võlatunnistused tunnistatud kehtetuks tervikuna, st et nendest ei saa tuleneda lepingulist alust kõrvalnõuete arvestamiseks. Kuivõrd tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ei ole võimalik saavutada nõude tunnustamist, on tegemist perspektiivitu hagiga. Tõlgendus, et tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud dokumendist tulenevat nõuet saab tunnustada ei tulene ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-15716, kuna seal selgitas kohus, et pankrotimenetluses tunnustatud nõuet on võimalik tagasi võita. Hageja nõude menetlusse võtmine tähendaks sisuliselt jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidluse uuesti arutamist. Eeltoodust lähtudes keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest. Määruskaebus 5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus kohaldas vääralt õigusnorme. Tsiviilasjas nr 2-10-15787 ei ole kohus selgesõnaliselt tuvastanud, kas võlatunnistused on deklaratiivsed või konstitutiivsed. Võlatunnistuste kehtetuks tunnistamine ei välista võimalust tunnustada nende aluseks olevaid nõudeid. Eelöeldu on võimalik üksnes tõendite hindamisel ja vajadusel ka asjaolude täpsustamisel, mida hagi menetlusse võtmisel hinnata ei saa. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-157-16 p-st 12 tulenevalt ei ole välistatud tagasivõidetud nõude tunnustamine. Edasine menetluse käik 6. Kostjad I, II, III, IV paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. 7. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 8. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

9. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus õigesti

§ 371lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata.

Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-21-139-13, p 14; 3-2-1-193-13, p 12).

  1. Praegusel juhul esitas hageja hagi nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses PankrS § 107 alusel, tuginedes 06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistustele, mis on sõlmitud hageja õiguseellase ja pankrotivõlgniku vahel. Kuna nimetatud võlatunnistused on tsiviilasjas nr 210-15787 jõustunud kohtulahendiga tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud, keeldus 3 4 maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest põhjendusel, et hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ja hagi on õiguslikult perspektiivitu.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et võlatunnistuste kehtetuks tunnistamine ei välista võimalust tunnustada nende aluseks olevaid nõudeid, kuna tsiviilasjas nr 2-10-15787 ei ole kohus selgesõnaliselt tuvastanud, kas võlatunnistused on deklaratiivsed või konstitutiivsed. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Olukorras, kus võlatunnistuste kui lepingute kehtetus on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, ei saa hagejale tuleneda nõudeid, mida saaks tunnustada pankrotimenetluses, sõltumata sellest, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega. Arvestades, et tegemist on pankrotimenetluses esitatud nõuetega, puudub mõistlik põhjus, miks peaks võimaldama hagejale vaielda samadest võlatunnistustest tulenevate nõuete ja nende kehtivuse üle lisaks kostjale I ka teiste võlausaldajate, s.o kostjatega II-V.
  3. Hageja käsitlus, et Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-157-16 tulenevalt ei ole välistatud tagasivõidetud nõude tunnustamine, ei tingi praeguses asjas vaidlustatud määruse tühistamist. Riigikohus on viidatud lahendi p-s 12 selgitanud, et kuigi pankrotiseadus ei reguleeri küsimust, mis vahekorras on omavahel nõude tunnustamine ja tehingu või toimingu tagasivõitmine, ei saa sellest järeldada, et tunnustatud nõude aluseks oleva tehingu tagasivõitmine on täiesti välistatud või ei annaks soovitud tulemust seetõttu, et ka eduka tagasivõitmise järel jääb alusetuks muutunud nõue alles. Käesolevas asjas on hageja nõue nõuete kaitsmisel jäänud tunnustamata, mistõttu ei ole viide nimetatud Riigikohtu lahendile asjakohane.
  4. Ülaltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
  5. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud määruses menetluskulusid rahaliselt kindlaks, ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 174lg 4 ja § 177 lg 2 järgi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.