Obsah (4)

§ 444§ 221§ 173§ 179

2-18-652 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2018, Jõhvi Kohtuistungi toimumise aeg 28.06.2018 Tsiviilasja n

§ 444

lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 8.

on kohtul õigus ise tuvastada tehingu tühisus, ilma et keegi menetlusosalistest oleks seda taotlenud (RKL 3-2-1-122-08 ja RKL 3-2-1-137-09), Kohus, olles analüüsinud kõiki hageja esitatud väiteid ja kostja vastuargumente, ning lihtmenetluses kuulanud hageja M. T. 28.06.2018 ära vande all, on jõudnud seisukohale, Lk 3 / 8 2-18-652 et M. T. poolt käsundustehingu tunnustega tahteavalduse alusel tehtud tehing on algusest peale tühine, mistõttu tühise tehingu alusel saadu kuulub tagastamisele restitutsiooni korras.

1. Esmalt analüüsib kohus, millist tehingut hageja endale teadaolevalt teha soovis. Hagiavalduses toodud väidete kohaselt sõlmis hageja kostjaga käsundustehingu. Käsunduslepingu mõiste on sätestatud VÕS §-s
2. Hageja ja Kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping. Kostja põhimõtteliselt ei eita oma esmases15.02.2018.a. vastuses, et ta on hagejaga lepinguline suhe, vaid kinnitab et „töö valmis juba 2016.a. suvel“. Oma 10.06.2018.a. vastuses leiab kostja, et ei ole tõendatud rahaliste vahendite üleandmine kostjale, ning kostjal võib olla õigus esitada tehtud tööde eest nõue tasumiseks. Kostja hinnangul ei tõenda 30.12.2015.a. arve-kviitungi väljastamine tema enda poolt hagejalt sularahas makstud tasu kättesaamist. Seega on kohus seisukohal, et hageja ja kostja õigussuhte võiks kvalifitseerida käsundina, mida reguleerivad VÕS käsunduslepingut reguleerivad sätted.
3. Kohus loeb hageja vande all antud selgitustest ja kostja poolt neid väiteid tõendava kviitungi väljastamisest tõendatuks, et kostja on hagejalt ettemaksuna saanud 1080 eurot. Kostja esindaja on esimeses vastuses kinnitanud, et tellimus on valmis ja hageja ise ei ole töödele järele tulnud. Kohtu arvates ei ole usutavad kostja esindaja hilisemad väited, et tema poolt väljastatud kviitung ei tõenda sularaha saamist kviitungil toodud summas.
4. VÕS § 620 lg-s 2 rõhutatakse hoolsuskohustuse sisuna käsundisaaja kohustust täita käsund käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimine käsundiandja varale. Käsundisaaja hoolsuskohustus tähendab kohustust teha kõik endast sõltuv, et saavutada käsundi jaoks parim tulemus ning ära hoida kahju. Kostja on äriregistris registreeritud kui juriidiline isik, kelle tegevusalaks on õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus. Professionaalsete käsundisaajate puhul on nende hoolsuse määra aluseks objektiivne standard - nad peavad tegutsema ja olema hoolsad üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Lisaks tuleb esindajal, kes ei ole advokaat järgida erinevatele volikirjadele ette nähtud nõudeid. Hageja kui õigusbüroo nimetusega ettevõtte teenuste osutamise seisukohalt omavad kohtu jaoks käesoleva tehingu hindamisel tähtsust järgmised asjaolud:  Hageja pakutavat õigusteenust ei osuta juristi kvalifikatsiooniga töötaja, S. Ha. ja büroos inimesi vastu võtvalt R.H. puudub klientide kohtus esindamise õigus vastava hariduse puudumise tõttu. Kohtule on nimetatud asjaolu teada läbi korduvate õigusmenetluste, milles Roland Harjaks ja Svetlana Harjaks on korduvalt esitanud taotlusi osaleda menetluses klientide nõustajana vastava õigushariduse puudumise tõttu.  Kostja avaldab õigusbüroo reklaami kohalikus tasuta jagatavas ajalehes „Panoraam“ mille kaudu hageja teabe sai. Seega pakub kostja nö „õigusnõustamist“ ajalehte lugevale sihtgrupile, mis olemuselt on kõige haavatavam ühiskonna osa – peamiselt vähese sissetulekuga ja õigusteadmisi Lk 4 / 8 2-18-652 mitte omavad isikud, kes muuhulgas ei ole teadlikud ka õigusnõustamise teenuste miinimumstandarditest ja kliendi õigustest nõustamisteenuse ja käsunduslepingu sõlmimise puhul.  Kostja on väidetavat õigusteenust osutades jätnud vormistamata elementaarse dokumentatsiooni ja jagamata esmased vajalikud selgitused kliendi jaoks. Samuti on kostja jätnud vormistamata õigusteenuse käsundi korras täitmiseks vajaliku volikirja, mis annab õiguse kliendi nimel tehinguid ja avaldusi teha, lisaks ei ole kostja esindaja Svetlana Harjaks selgitanud, et tal puudub vastava hariduse puudumisest tulenev õigus kohtumenetluses lepingulise esindajana osaleda.  Kliendi õigused ja õigusnõustaja kohustused tulenevad kliendi ja õigusnõustaja vahel sõlmitavast õigusteenuse osutamise lepingust (VÕS § 619). Riigikohus on oma lahendis RKTKo 3-2-1-48-15 p 17selgitanud: „Käsunduslepingu korral peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel VÕS § 620 lg 1 järgi käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi VÕS § 620 lg 2 järgi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale, sh peab majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Seega lasub käsundisaajal seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks“ Seega tuleneb VÕS § 620 lg-st 1 ja 2 esindajale kohustus tegutseda kõigiti esindatava huvides. Kohus hinnangul oli hagejale osutatud väidetav õigusabi ebakompetentne, kuna õigusabi osutajal puudus õigusteenuse osutamiseks ja kohtumenetluses lepingulise esindajana esinemiseks vajalik juriidiline haridus. TsMS § 218 sätestab kohtumenetluses lubatud lepingulise esindaja kriteeriumid: 218 lg 1 p 2 sätestab, et esindaja võib kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi Haridusseaduse § 28 lg 23 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.

§ 221lg 1 p2 tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule.

Kohus võib vajadusel nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Kostja esindajal Svetlana Harjaksil seaduse nõuetele vastav haridus puudub.

1. Kuna kostja esindajal puudus õigusteenuse osutamiseks vajalik kutseoskus – nõutav õigusharidus, analüüsib kohus, kas tegemist võib olla tühise tehinguga TsÜS § 84 mõttes. TsÜS § 84 lg 2 sätestab: „Kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu, kui nad oleksid teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest.“ On ilmne, et hageja soovis astuda tehingusse eesmärgiga saada nõustamist ja osta õigusnõustamise teenust sh. esindust kohtumenetluses õigusteadmistega isikult, sest hagejal endal vastavad õigusteadmised puudusid. Hageja valis õigusbüroo, lähtudes avalikkusele suunatud ja kohalikus tasuta lehes avaldatud kostja reklaamist, milles kostja reklaamis ennast avalikkusele õigusbüroona. Büroos osutas hagejale tegelikku Lk 5 / 8 2-18-652 õigusteenust vajalike õigusteadmisteta isik – Svetlana Harjaks, kes teenuse osutamist ei eita (kostja kirjalikud vastused). Kohtu jaoks on täiesti üheselt arusaadav, et kostja õigusteadmiste ja kohtus esinemise pädevuse puudumisest teavitamise korral ei oleks hageja tellinud teenust kostjalt, vaid oleks pöördunud kompetentse õigusbüroo ja õigusnõustaja poole. Seega puudus kostjal käsundi sõlmimisel kohtu hinnangul peamine eeldus – kompetentse õigusnõustamise teenuse osutamine, mida kostja hageja (ja ka üldsuse) eest varjas, reklaamides end õigusteenust osutava ettevõttena. Sellise reklaami avaldamine ja ebapiisava teenuse osutamine õigusteadmisteta isiku poolt õigusbüroo sildi all on kohtu hinnangul pahauskne ja kliente tahtlikult eksitav tegevus, mis on vastuolus TsÜS § 138 lg 1 sätestatud heas usus toimimise printsiibiga.
2. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust.
3. Kohus on seisukohal et antud juhul on kostja, kui ebakompetentse õigusteenuse osutaja kasutanud ära hageja kõrget vanust, õigusteadmiste puudumist ja kogemuse puudumist õigusteenuse ostmisel, samuti võtab kohus arvesse, et hageja pöördumine õigusbüroosse tulenes hageja jaoks erakorralisest vajadusest – oma elu korraldamise vajadusest emotsionaalselt keerukas olukorras - peale abikaasa surma eesmärgiga müüa oma kinnisvara, millisest protsessist hagejal puudusid täielikult teadmised. Kohtu hinnangul on hageja käsunduslepingu sõlmimisel täidetud TsÜS § 86 lg 2 toodud tingimused: erakorralise vajaduse, kogenematuse ja õigusalaste teadmiste puudumine. Kohus on seisukohal, et need asjaolud olid otseselt teadlikud kostjale juba teenuse osutamise hetkel kuna need on reeglina ka õigusteenuse otsimise ja esinduslepingute sõlmimise eelduseks – õigusteenuse osutaja ja kliendi vahel on alati usaldussuhe, ning õigusnõustaja nõustab klienti õigusküsimustes, millele klient reeglina ise vastuseid leida ei osa. Õigusteenuse olemusest tuleneb kliendi e. käsundisaaja teadmatus õigusvaldkonnas, ning esindaja peab kliendi huvisid esindama kliendi jaoks parimal viisil, mitte kasutades ära kliendi teadmatust kuritarvitama kliendi usaldust ja õigusteadmiste puudumisest tulenevat haavatavust. Hageja on avaldanud kostjale oma teadmatuse kinnisvara müügi ja sellega seotud kohtumenetluse valdkonnas, soovides nõustamist ja esindust kohtus ning seega olid kostjale käsunduslepingu sõlmimisel teada ka kõik TsÜS § 86 lg 2 toodud asjaolud. Antud juhul on kostja neid asjaolusid ära kasutades võtnud vastu hageja poolt tasutud lepingutasu ja jätnud teenuse täielikult osutamata. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale üldse mingit teenust osutanud alates 30.12.2015.a.
4. Kohus on seisukohal, et kostja käitumine õigusabiteenuste reklaamimisel, selle konkreetsel pakkumisel hagejale, ning väidetaval teenuse osutamisel, samuti kostja hilise käitumine käesoleva kohtumenetluse käigus on selgelt pahausksed ja pahatahtlikud, ning kostja käitumine heidab varju õigusnõustamise teenusele ja Lk 6 / 8 2-18-652 kohtumenetlusele üleüldiselt. Kostja esindaja on ka käesolevas menetluses seadusliku esindajana kohtule seisukohti esitades näidanud üles asjatundmatust, lugupidamatust ja hoolimatust käimasolevate kohtumenetluse reeglite sh. menetlustähtaegade suhtes. Kohus leiab et ka see iseloomustab kostja poolt pakutavat väidetavad õigusnõustamise teenuse kvaliteeti negatiivselt. Kohtu arvates on tavainimese esmase õigusnõustamise teenus kaasaegses keerukas õiguskorras äärmiselt vajalik esmatasandi teenus, mille osutaja peab järgima hea ja ausa asjaajamise põhimõtteid ning käituma õiguslikus mõttes korrektselt nii kliendi esmanõustamisel, lepingut sõlmimisel, töö üleandmisel ja vastuvõtmisel kui ka lepingutasu käitlemisel. Kohtu arvates on lubamatu olukord, kus õiguskorras mitte orienteeruvale ja eakale tavakodanikule osutatakse nimetuse järgi õigusbüroos tema jaoks arusaamatut ja läbipaistmatut teenust, mille osutamise käigus eiratakse elementaarseid käsunduslepingut reguleerivaid nõudeid:  jäetakse sõlmimata korrektne leping, vormistamata esindaja volituste olemasolu ja ulatust tõendav dokument;  kliendile ei esitata tellitud tööde ärakirju, ega selle ärakirju;  kliendile ei esitata käsundi täitmist kinnitavaid dokumente (kohtumäärused ja kinnitused dokumentide vastuvõtmisest);  kliendi eest varjatakse kliendi täiendavat volitamist (allkirja) nõudvaid dokumente enne dokumendi allkirjastamist ja allkirjastamise ajal. Samuti on kohtule täiesti arusaamatu, miks ei ole kostja suutnud enam kui kahe aasta jooksul omapoolselt olukorra lahendamisel täielikult tegevusetuks jääda olukorras, kus käsundisaajana on ta käsundiandja suhtes käsundi täitmise osas aru andmiseks kohustatud.
5. Kohus on seisukohal, et kostja tegevus kahjustab otseselt ja üldiselt kõigi õigusteenust osutavate firmade mainet ning õiguskultuuri tervikuna. See mõjutab ühiskondlikku avalikku arvamust õigusteenust esitaja elukutsest. Samuti mõjutab kostja käitumine tavakodanike arusaama õigusteenuse olemusest, selle osutamise viisidest ja õigusteenuse kvaliteedist elanikkonna hulgas tervikuna. Kohus osundab, et kostja on käesolevat teenust osutades andnud kliendile muuhulgas ka selgitusi kohtumenetluse kohta, mis ei vasta tõele ja on alusetud nii menetluskiiruse, kohtumenetluse arusaadavuse kui ka menetlusosalise õiguste osas. Kuigi hageja on esitanud hagi üksnes võlanõudes, peab kohus vajalikus käesoleva kohtumenetluse põhjendustes osundada kostja tegevuse negatiivsetele tagajärgedele ja mõjule õiguskultuuri ja õigusnõustamise üldise kahjustamise aspektist lähtudes. Kuigi kohus möönab, et õigusbüroodel puudub käesoleval ajal täiendav õiguslik regulatsioon õigusteenuse kvaliteedi ja seda osutavate isikute osas üleüldiselt, ei või õigusbüroo kliente nõustades tegutseda sihiliku pahausksusega, eksitades hinnatundlikku ja õigusteadmiste tasemelt kõige haavatavamat klienti tellima sellist esindusteenust, mida ei osuta temale õigusteadmiste ja esindusõigusega jurist.
6. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lk 7 / 8 2-18-652 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 30.12.2015.a. hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline käsundutehing on algusest peale tühine ning hagejale tuleb tagastada tema poolt kostjale tasutud 1080 (tuhat kaheksakümmend) eurot. MENETLUSKULUD 18.

§ 173lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. TsMS § 179 lg 1 tulenevalt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 19. Hageja on Viru Maakohtu 17.01.2018.a. määrusega vabastatud riigilõivu summas 200 (kakssada eurot tasumisest). Samuti on hageja saanud riigi õigusabi käesolevas tsiviilmenetluses ning määratud esindaja tasuks on kohtumenetluses 564 eurot.

§ 179

lg 1 ja 190 lg 3 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud Eesti Vabariigi kasuks: hagejale antud riigi õigusabi kulud kogusummas 564 (viissada kuuskümmend neli) ning riigilõivu summas 200 (kakssada) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Lk 8 / 8