1-15-7561/117

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-7561 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2018 määrus Leo Lombi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Leo Lomp (ik 34703100358), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 25.04.2016 otsusega tunnistati Leo Lomp süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 – KarS § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. Süüdimõistetu karistusaeg algas 03.04.2015 ja lõpeb 03.04.
6. Viru Vangla esitas 14.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L. Lombi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 07.06.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et isik on senise karistuse kandmise ajal ennast hästi ülal pidanud, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Kui hinnata L. Lombi vabanemisjärgseid elutingimusi, siis midagi sellist, mis tema vabastamise kasuks räägiks, ei saa täheldada siingi.
8. Süüdimõistetu käitumine vangistuse jooksul väärib tunnustust, kuid eeltoodu ei veena maakohut piisavalt selles, et L. Lomp oleks ennast käesoleval juhul piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. L. Lombi näol on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning vanglakaristust kannab isik juba kümnendat korda. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav alustas kuritegeliku käitumisega juba
9. aastatel ning tal on mitmetest vangistustest kujunenud välja kriminaalsed hoiakud. Väärib märkimist, et retsidiivsusmäär ei ole vähenenud ka isiku vanuse kasvades. Pigem on L. Lombi kuriteod muutunud ohtlikumaks. Süüdimõistetut on varasemalt üritatud õiguskuulekale teele suunata tingimusliku karistusega, kuid karistus ei avaldanud isikule piisavalt soovitud mõju ning isik sooritas katseajal uue kuriteo.
10. Tähelepanuta ei saa jätta ka kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riske, mis tulenevad isiku hoiakutest ja mõtlemisest. L. Lombi probleemilahendusoskus on väga nõrk. Ta süüdistab teisi, leiab kuritegudele õigustusi ja vabandusi ning süüdistab riiki. Süüdimõistetu pingetaluvus on madal ning ta on seetõttu teisi rünnanud. Eelnevalt kirjeldatud kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riskid on pigem uusi kuritegusid soodustavateks teguriteks.
11. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetava kuritegelik käitumine on seotud alkoholi kuritarvitamisega. L. Lombil on diagnoositud alkoholisõltuvus. Käesoleva kuriteo sooritas isik alkoholijoobes olles ning ka varasemad kuriteod on sooritatud joobes olles. Süüdimõistetu läbis
12. aastal vangistuses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid isik tarvitas peale seda alkoholi edasi. Maakohus leiab, et diagnoositud alkoholisõltuvust tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
13. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et L. Lombil puudub kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu paigaldada elektrooniline järelevalve. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta saab endale elukoha, kuid konkreetset vabanemisjärgset elukohta kohtule ei avaldanud. Eeltoodust saab teha järelduse, et kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks, L. Lombil käesoleval ajal puudub. Kohtuistungil avaldas L. Lomp, et vabanemisjärgne töökoht on tal olemas, kuid kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et L. Lombil puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu L. Lomp, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
15. Kaebuses toob L. Lomp välja, et ta on väga raskelt haige, kuid tal puudub rahaliste vahendite puudumise tõttu võimalus osta ravimeid, mida ta peab võtma. Vangla ei võimalda talle samuti vajalikke ravimeid. L. Lomp vabanes kinnipidamiskohast 04.03.2014, temale ei määratud ühtegi programmi ega küsitud, kuhu ta vabanemise korral elama asub. L. Lomp asus sel korral elama metsa. Vangla oleks pidanud L. Lombile leidma elukoha.
16. Ühtlasi teeb L. Lomp esitatud kaebuses etteheiteid nii kriminaalasja kohtueelsele kui ka kohtulikule uurimisele. 2 Ringkonnakohtu järeldused
17. Ka ringkonnakohus ei vabasta L. Lompi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, kuna käesoleval juhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused.
18. KarS § 76 lg 2 p 1 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. L. Lomp on ära kandnud vähemalt poole temale mõistetud karistusajast – seega esmane formaalne eeldus tema ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Samas taotletakse käesoleval juhul L. Lombi vabastamist elektroonilise järelevalve alla, mille kohaldamise eeldused tulenevad „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korrast“. Viidatud korra § 51 lg-st 1 tuleneb, et elektroonilise järelevalve kohaldamiseks peab süüdimõistetul olema kindel elukoht, mis käesolevalt L. Lombil puudub. Sellest tulenevalt on ka L. Lombi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla välistatud, kuna L. Lombil puudub elukoht, kus saaks teostada elektroonilist järelevalvet.
19. Ülejäänud osas nõustub kriminaalkolleegium täielikult maakohtu põhjendustega ning leiab, et isegi juhul, kui täidetud oleksid ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, tuleks L. Lomp jätta siiski ennetähtaegselt vangistusest vabastamata põhjusel, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on liiga kõrge (vt käesoleva määruse p-d 3-6).
20. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 07.06.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3