1-14-7821/90

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-7821 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. mai 2018 määrus Kirill Matrossovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Kirill Matrossov (ik 37605240347), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 16.10.2014 otsusega tunnistati Kirill Matrossov süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 ja 8 ning § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja karistati liitkaristusega 3 aastat ja 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.06.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aasta 9 kuu ja 4 päeva vangistust. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti K. Matrossovile 6 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.06.2014 ja lõpeb 16.10.
6. Tartu Vangla esitas 04.04.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava K. Matrossovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
7. Tartu Maakohtu 25.05.2018 määrusega jäeti K. Matrossov vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo toimepanemise asjaolud, tema isik ja varasem elukäik ei võimalda K. Matrossovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, kuna temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on jätkuvalt kõrge.
8. Maakohtu hinnangul on positiivne, et isikul on vabanemise korral olemas elukoht MTÜ-s Lootuse Küla ning isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne: isik on osalenud vangla tööhõives, läbinud riigikeele kursused B1 tasemel ja osalenud sotsiaalprogrammides. Eelöeldu ei anna siiski alust arvata, et K. Matrossovist lähtuv uute kuritegude risk on väga madal ning isiku vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks põhjendatud.
9. Esiteks ei saa vaadata mööda sellest, et K. Matrossovit on ka varem karistatud (2 kehtivat kriminaalkaristust) ja vanglas on ta ka olnud varasemalt. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab K. Matrossovit õiguskuulekal rajal hoida. Kui vaadata, milliseid kuritegusid kinnipeetav on minevikus toime pannud, ilmneb, et tema kuritegude toimepanemise peamiseks motiiviks on valdavalt olnud materiaalse kasu saamine, vägivalda on ta kasutanud grupis. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on olnud isiku soov saada materiaalset kasu, sõltuvus narkootilistest ainetest ja üldine kriminaalne hoiak. Kahest kehtivast karistusest viimane on oma laadilt raskem – grupis ja relva kasutades on toime pandud röövimine. Seega süüdlase varasem käitumine on pikalt olnud õigusvastane ja allumatu ning temas on juurdunud tugevad õigusvastased käitumismallid, millest vabanemine nõuab tugevat motivatsiooni ja pikaajalist tööd enesega. Vaatamata sellele, et K. Matrossov on läbinud vangistuses rehabiliteerivaid tegevusi, on vangla märkinud, et motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda on seni jäänud paljasõnaliseks.
10. Narkootikume on süüdlane vangla iseloomustusest nähtuvalt tarvitanud alates 1993 aastast. Vanglast vabanemiste järel on tavaliselt mõnda aega kainena püsinud, siis hakanud tundma rahutust ning agressiivsuse kasvu ja selle maandamiseks hakanud uuesti tarvitama narkootikume. Isiku sõnul tarvitas ta enne vangistust heroiini ja amfetamiini, aga ka kokaiini, ecstasyt. Isikul on väga pikaajaline narkosõltuvus ning vangla kontrollitud tingimustes on ta narkootikumidest eemal viibinud pisut alla nelja aasta. Kuigi K. Matrossov on remissioonis uimastisõltlane, kes on paigutatud Tartu Vangla tulemusüksusesse, kus tegeletakse sõltuvusprobleemidega kinnipeetavate rehabilitatsiooniga, ei saa maakohtu hinnangul käesoleval hetkel veel järeldada, et narkosõltuvusega seonduv retsidiivsusrisk on piisavalt maandatud. Viimast kinnitab ka asjaolu, et isik ise on väga ebakindel enda suutlikkuses vabaduses narkootikumidest hoiduda.
11. Kolmandaks peab maakohus oluliseks viidata ka veel sellele, et Harju Maakohtu 28.06.2013 otsusega mõistetud tingimisi karistus, millega K. Matrossov määrati kolmeks aastaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja lisakohustusena keelati alkoholi ning narkootikumide tarvitamine, ebaõnnestus. Süüdlane pani 10 kuu pärast toime juba uue kuriteo, mille eest praegu reaalset vangistust kannab. Seega ei hoolinud süüdlane õiguskuulekast eluviisist ja talle antud võimalusest kriminaalhooldaja järelevalve all resotsialiseeruda. 2 Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Matrossov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist või kohtuasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks.
13. Maakohus on K. Matrossovit iseloomustavate andmetena kasutanud karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud andmeid. See on vastuolus Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17 p-s 29 toodud seisukohtadega. Eeltoodud viga tekkis seoses sellega, et vangla on koostatud iseloomustuses kasutanud samuti arhiveeritud karistusandmeid.
14. Ühtlasi on maakohus jätnud arvestamata asjaoluga, et seekordse vangistuse ajal läbis K. Matrossov esmakordselt sõltuvusrehabilitatsiooni, s.o saanud professionaalset abi ja teadmisi oma sõltuvusprobleemidega toimetulekuks. Ilmselt on maakohtule teadmata ka asjaolu, et sõltuvushaigus on elukestev ning sõltlane elab päev korraga. Iga sõltlane, kes väidab, et ta on enam kunagi ei tarvita, valetab. Seega on maakohus väärtõlgendanud K. Matrossovi ausust ebakindlusena enda suutlikkuses vabaduses narkootikumidest hoiduda.
15. Lisaks on maakohtu seisukohtades ka ilmselge vastuolu. Maakohus, olles teadlik, et K. Matrossov on läbinud kõik Tartu Vangla poolt pakutavad rehabilitatsiooniprogrammid, soovitab K. Matrossovil jätkata rehabiliteerivate tegevustega, samas jättis ta vabastamata Lootuse külla, kus ta saaks rehabiliteerivate tegevustega just nimelt jätkata. Ringkonnakohtu järeldused
16. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kuigi niisugune ulatuslik otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, seab sellele piirid nõue, mille kohaselt peavad kohtulahendi põhjendused olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
17. Kokkuvõtvalt on maakohus seisukohal, et K. Matrossovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema isik ja varasem elukäik ning kuritegude toimepanemise asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased. Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Samuti ei ole maakohtu põhjendused vastuolus ka kõrgema kohtu praktikaga (RKKKm nr 3-1-1-12-17). Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks K. Matrossov tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja K. Matrossovi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ühtlasi ei tuvastanud ringkonnakohus käesolevas asjas kriminaalmenetluse olulisi rikkumisi, millest tulenevalt tuleks kohtuasi saata maakohtule uueks arutamiseks.
18. Esmalt, vastusena määruskaebuses toodule, märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole oma põhjendavas osas tuginenud K. Matrossovi arhiveeritud karistustele (maakohtu määrus lk 4). Maakohus on oma lahendis õiguspäraselt välja toonud, et K. Matrossov omab kahte kehtivat kriminaalkaristust.
19. Määruskaebuses toodud peamine põhjus, miks tuleks K. Matrossov vangistusest ennetähtaegselt vabastada, on asjaolu, et süüdimõistetu on seekordse vangistuse jooksul süvendatult tegelenud enda sõltuvusprobleemidega ning soovib vabanemise korral asuda MTÜsse Lootuse küla, kus ta saaks rehabilitatsiooniga edasi tegeleda. Siinkohal ringkonnakohus küll 3 hindab K. Matrossovi pingutusi enda sõltuvusprobleemidega tegelemisel, kuid isiku varasem elukäik räägib kindlalt K. Matrossovi vabastamise vastu (vt ka käesoleva määruse p-d 5-7). Kohtutoimiku materjalidest ning ka K. Matrossovi enda määruskaebusest nähtub, et süüdimõistetu on alles seekordse vangistuse jooksul asunud süvendatult tegelema enda sõltuvusprobleemidega. Samas nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et pärast kinnipidamiskohast vabanemist on K. Matrossov varasemalt suutnud küll mõnda aega kaine püsida, kuid asunud siis taas rahutuse ja agressiivsuse maandamiseks narkootikume tarvitama. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et on küll positiivne, et K. Matrossov soovib vabanemise korral asuda MTÜ-sse Lootuse küla, kuid kriminaalkolleegium ei ole siiski piisavalt veendunud, et MTÜ-sse Lootuse küla vabanemine hoiab K. Matrossovit, arvestades tema varasemat elukäiku, õiguskuulekal rajal. Nimelt tarvitab K. Matrossov narkootilisi aineid juba aastast 1993, kuid on asunud enda sõltuvusprobleemidega tegelema alles seekordse vangistuse jooksul. Seega ei ole välistatud, et isik asub tagasilanguse korral järjekordselt sõltuvusaineid tarvitama, mille hankimiseks asub toime panema varavastaseid kuritegusid.
20. Kindlasti räägib K. Matrossovi ennetähtaegse vabastamise vastu ka asjaolu, et tema varasem kriminaalhooldusel viibimine ebaõnnestus – isik pani katseajal toime uue kuriteo. Sellest tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et kriminaalhooldusest, kui õiguskuulekust tagavast abivahendist, ei pruugi K. Matrossovi puhul abi olla.
21. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et K. Matrossovi isik ja tema varasem elukäik välistavad käesoleval juhul K. Matrossovi ennetähtaegse vabastamise. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et K. Matrossov oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole K. Matrossovi ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 25.05.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4