2-17-16062/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-16062 Tsiviilasi M.M. hagi M.M. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. märtsi 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.M. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. mai 2018 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): M.M. (ik: XXX) Vastustaja (hageja): M.M. (ik: XXX) RESOLUTSIOON
4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
5. märtsi 2018 otsus muutmata.
6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus M.M. kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, kuna M.M. l puuduvad ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. M.M. (hageja) esitas maakohtule M.M. (kostja) vastu hagi abielu lahutamiseks. Poolte abielu sõlmiti 09.04.
8. Hageja soovib abielu lahutada, kuna poolte vahel abielulised suhted puuduvad ja kostja on hageja suhtes korduvalt tarvitanud nii emotsionaalset kui ka majanduslikku vägivalda. Abielust sündinud lapsed on täiskasvanud.
9. Kostja ei soovinud abielu lahutada. MAAKOHTU LAHEND
10. Tartu Maakohus lahutas
11. märtsi 2018 otsusega M.M. ja M.M. abielu, mis on sõlmitud
12. aprillil 1983 Tartu Linna RSN TK perekonnaseisuosakonnas, kanne nr 243, ning jättis M.M. perekonnanimeks peale abielulahutust „M“. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lahutab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kostja abielulahutusega nõus ei ole, kuid möönab, et kui teine pool ei soovi abielu jätkamiseks leppida, siis tuleb abielu lahutada. Hageja kinnitas kohtus, et soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted on aastaid tagasi lõppenud ja abielu ei toimi. Arvestades hageja tahet ja asjaolu, et hageja leppida ei soovi, on põhjendatud abielu lahutada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13. M.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
14. märtsi 2018 otsuse resolutsiooni punktide 1 ja 2 tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja abielu lahutamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas kohus valesti PKS § 67 lg 1, sest poolte abielusuhted ei ole lõppenud. Kostja kinnitas kohtus, et ta ei soovi abielu lahutada ja et pooled elavad siiani ühel aadressil. Ka hageja on olnud aeg-ajalt kahevahel ning teatanud, et ta lahutust ikkagi ei soovi. Asjaolu, et hageja leppida ei soovi, on kindlalt tuvastamata. Kohus oleks pidanud andma pooltele PKS § 67 lg 3 alusel leppimisaja. Ilma leppimiseks aega andmata ei ole võimalik kindlalt väita, et poolte abielusuhted on lõppenud ja neid ei ole võimalik taastada.
15. M.M. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. 2 Vastuväidete kohaselt on hageja tahe abielu lahutada. Kohus selgitas välja poolte tegeliku tahte ja kohtuistungi protokollis on kajastatud, et kohus kaalus ka lepitamisvõimalust. Lepitamine jäi ära, kuna hageja oli ja on sellele kategooriliselt vastu. Fakt, et pooled elavad samal aadressil, ei tõenda, et nende vahel on abielusuhted. Et poolte suhted ei ole normaalsed, tõendab ka asjaolu, et 05.04.2018, kui hageja läks kostjalt rahulikult küsima, miks ta esitas apellatsioonkaebuse, kui abielulist kooselu enam ei ole, hakkas kostja hagejat ähvardustega terroriseerima ja ründas hagejat. Sündmuse tagajärjel tekkisid hageja kätele verevalumid ja hageja pöördus 06.04.2018 perearstikeskuses pereõe poole, kes soovitas pöörduda Lõuna Ringkonnaprokuratuuri, kus koostati kannatanu ülekuulamise protokoll nr 18/2780,00572/
16. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
18. märtsi 2018 otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
19. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendsutele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõiguse normi ning põhjendatult rahuldanud hagi. Maakohus tuvastas PKS § 67 lg-s 1 sätestatud eeldused ning lahutas põhjendatult poolte abielu. Hageja kinnitas nii vastuses apellatsioonkaebusele kui ringkonnakohtu istungil, et poolte abielusuhtes on lõppenud ja ta ei soovi kooselu taastada. Samuti kinnitas hageja vastuses apellatsioonkaebusele, et poolte lepitamisvõimalust kaalus ka maakohus, kuid ta on lepitamisele jätkuvalt vastu. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et maakohus jättis poolte leppimissoovi tuvastamata. Ringkonnakohus märgib, et enam kolme kuu pikkune ajavahemik maakohtu istungist kuni ringkonnakohtu istungini on piisav, et teha kindlaks, kas poolte leppimine on võimalik või mitte.
20. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Seoses hagejal hüvitatavate menetluskulude puudumisega jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja