← Eesti

2-17-14991/64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-14991 Tsiviilasi R.M. hagi M.R. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 427,42 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. märtsi 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.R. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): M.R. (ik: XXX), esindaja Kaupo Süvaoja Vastustaja (hageja): R.M. (ik: XXX), seaduslik esindaja K.K. RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. märtsi 2018 otsus kostjalt alates
  5. aprillist 2018 väljamõistetud igakuise elatise suuruse osas ja ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni
  6. aprillini 2018 väljamõistetud elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja elatis hageja kasuks alates
  7. aprillist
  8. a 200 eurot kuus ning elatis ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni
  9. märtsini 2018 summas 1115,38 eurot.
  10. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.
  11. Rahuldada osaliselt R.M. hagi M.R. vastu elatise väljamõistmiseks. 2.
  12. Mõista M.R. lt R.M. kasuks välja alates
  13. aprillist 2018 igakuine elatis 200 eurot. Elatist tuleb maksta iga kuu eest ette. 2.
  14. Mõista M.R. lt R.M. kasuks välja elatis ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni
  15. märtsini 2018 summas 1115,38 eurot. 2.
  16. Jätta rahuldamata R.M. tagasiulatuv nõue elatise saamiseks ajavahemiku eest
  17. novembrist 2016 kuni hagi esitamiseni. 2.
  18. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2.
  19. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.“
  20. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  21. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  22. R.M. (hageja) esitas 09.10.2017 maakohtule M.R. (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja miinimummääras elatis alates 01.11.
  23. Hagi kohaselt on kostja hageja isa. Kostja ja hageja elavad lahus
  24. a oktoobrist. Kostja ei toeta hagejat rahaliselt. Ainus kostjapoolne toetus on mõnede kooliriiete ost.
  25. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustunud elatise tagasiulatuva nõudmisega. Kostja ja hageja ema läksid lahku
  26. a mais. Seni oli hageja kostja ülalpidamisel. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetaks kostja raskesse majanduslikku olukorda. Kostja ostab hagejale riideid ja muud vajalikku. Kostja soovib ülalpidamiskohustust täita muul viisil kui raha maksmisega, kuna raha ei kuluks lapse huvides. Kostja saab miinimumpalga lähedast töötasu ning miinimumelatise maksmine ei ole talle jõukohane. Arvestada tuleb, et laps veedab osa aega isaga ja elatist tuleb vähendada ka riikliku lapsetoetuse võrra. MAAKOHTU LAHEND
  27. Tartu Maakohus rahuldas
  28. märtsi 2018 otsusega hagi osaliselt ning mõistis M.R. lt R.M. kasuks välja alates
  29. aprillist 2018 igakuise elatise, mis vastab 40% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Elatist tuleb maksta iga kuu eest ette. Samuti mõistis maakohus M.R. lt R.M. kasuks välja elatise ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni
  30. aprillini 2018 summas 1109,42 eurot. R.M. tagasiulatuva nõude elatise saamiseks ajavahemiku eest
  31. novembrist 2016 kuni hagi esitamiseni jättis maakohus rahuldamata. 2 Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja kohustatud andma hagejale ülalpidamist elatise maksmisega, kuna kostja ei ole toonud välja mõjuvat põhjust, miks tal tuleks võimaldada anda ülalpidamist muul viisil. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi ei või elatise suurus lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (praegu 250 eurot kuus). Elatise väljamõistmiseks PKS § 102 lg 2 alusel alla miinimummäära peab olema mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et hageja saab riigilt lapsetoetust. Mõjuv põhjus võib olla see, et laps elab osa ajast lahuselava vanema juures. Hageja väitel on hageja kostja juures kahel nädalavahetusel kuus reedest pühapäevani, nädala sees on laps kostjaga olnud ühe nädala
  32. a detsembris. Kostja väitel on laps temaga rohkem aega. Kostja tugineb seejuures oma elukaaslase kirjalikule tunnistusele. Selle järgi on hageja kostja juures nädalavahetustel. Tunnistaja K.K. ütlustest nähtub samuti, et hageja on olnud kostja juures nädalavahetustel ja koolivaheaegadel. Nimetatud tõendid ei ole piisavad, et määrata kindlaks täpset protsenti ajast, mil hageja viibib kostja juures. Arvestades vanemate ütlusi ja esitatud tõendeid, luges kohus TsMS § 233 lg 2 alusel, et hageja viibib kostja juures keskmiselt 20% ajast. Saab eeldada, et selles ulatuses täidab kostja ülalpidamiskohustust vahetult ning on alus vähendada elatist vastavalt alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Seega mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise, mis vastab 40% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (80% poolest kuupalga alammäärast). Otsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud hageja elatisnõue kuni
  33. a märtsi eest. Alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutunud elatise suurus, arvestades miinimumelatise suuruse vahepealset muutumist, on 1109,42 eurot, mis tuleb samuti kostjalt hageja kasuks välja mõista. Asjas ei ole välja toodud, et kostja oleks menetluse ajal hagejale elatist maksnud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  34. M.R. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  35. märtsi 2018 otsuse tühistamist osaliselt, resolutsiooni p 3 osas, vähendades hagi esitamisest kuni
  36. aprillini 2018 väljamõistetud elatist 1109,42 eurolt 682 euroni. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Menetluskulud palub apellant jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus arvutanud valesti alates hagi esitamisest kuni 01.04.2018 väljamõistetud elatise summa. Ka sellel perioodil tuleb kostjal maksta elatist 40% elatise alammäärast nagu alates 01.04.
  38. aastal oli elatise miinimummäär 235 eurot, seega kostjal tuli elatist maksta 94 eurot kuus.
  39. a oktoobri kuni detsembri (3 kuud) elatis moodustab 282 eurot. Alates 01.01.2018 on miinimumelatis 250 eurot ja kostjal tuleb maksta 100 eurot kuus.
  40. a jaanuari kuni aprilli (4 kuud) elatis moodustab 400 eurot. Kokku on elatisesumma alates hagi esitamisest kuni 01.04.
  41. a 682 eurot; 2) ei ole kohus arvestanud sellega, kui palju laps oli isaga. Kohus arvestas üksnes tunnistaja K.K. ütlustega, kuid oleks pidanud arvestama ka kostja tunnistajate arvamust; 3) on kostja maksnud hagejale elatist 100 eurot.
  42. R.M. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 3 1) on kostja arvutus ekslik, kuna kohus on sidunud igakuise elatise suuruse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga (
  43. aastal 470 eurot,
  44. aastal 500 eurot), mitte PKS § 101 lg 1 kohase elatise miinimummääraga. Kohtu poolt väljamõistetud suuruses igakuiseks elatiseks on
  45. aastal 200 eurot; 2) on kohus otsuses käsitlenud ka kostja elukaaslase ütluseid ja on sellest tulenevalt vähendanud elatise suurust alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  46. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 15.03.2018 otsus tuleb menetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 656 lg 4 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kostjalt alates 01.04.2018 väljamõistetud igakuise elatise suuruse osas ja ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni 01.04.2018 väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.04.
  47. a 200 eurot kuus ning elatise ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni 31.03.2018 summas 1115,38 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  48. Kostja taotleb apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, resolutsiooni p 3 osas, vähendades kostjalt alates hagi esitamisest kuni 01.04.2018 väljamõistetud elatist 1109,42 eurolt 682 euroni. Kostja on seisukohal, et maakohus on teinud eelnimetatud ajavahemiku elatisesumma arvutamisel arvutusvea. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtub, et kostja arusaamise järgi mõistis maakohus kostjalt välja elatise 40% elatise alammäärast.
  49. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et kostja on maakohtu otsusest valesti aru saanud. Maakohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise suuruses 40% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk 80% PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast, s.o
  50. aastal oli elatis 188 eurot kuus (40% 470 eurost) ja alates 01.01.2018 on elatis 200 eurot kuus (40% 500 eurost). Samast põhimõttest lähtudes on maakohus arvutanud ka otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud hageja elatisnõude suuruse. Kostja väide maakohtu arvutusvea kohta on ebaõige, kuna kostja on apellatsioonkaebuse arvutustes võtnud aluseks ebaõiged andmed. 9.
  51. Ringkonnakohus leiab samas, et maakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud osas, millega maakohus sidus väljamõistetud elatise Vabariigi Valitsuse kehtestatava kuupalga alammääraga. Maakohus leidis, et antud juhul esineb mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses elatise vähendamiseks alla miinimummäära, milleks on asjaolu, et hageja viibib osa ajast, maakohtu hinnangul keskmiselt 20% ajast, kostja juures. Maakohus vähendas väljamõistetavat elatist vastavas ulatuses, s.o 20% ulatuses PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast, sidudes elatise suuruse Vabariigi Valitsuse kehtestatava kuupalga alammääraga (ühtlasi ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummääraga, mis sõltub Vabariigi Valitsuse kehtestatavast kuupalga alammäärast). Riigikohus on 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 (p 16) selgitanud, et juhul, kui elatist on PKS § 102 lg 2 järgi vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral. Kuna tegemist on seaduse kohaldamisega, siis tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada sõltumata sellest, et kostja ei ole apellatsioonkaebuses nimetatud asjaolule tuginenud. 9.
  52. Ringkonnakohus leiab, et saab teha tühistatud osas uue otsuse. 4 Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus ei arvestanud kostja tunnistajate arvamust ja hindas seetõttu ebaõigesti aega, kui palju laps on isaga. Maakohus on otsusest nähtuvalt hinnanud ka kostja elukaaslase kirjalikku tunnistust ja samuti hageja vanemate ütlusi ning ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et toimiku materjalide põhjal saab asuda seisukohale, et keskmiselt viibib laps isa juures ca 20% ajast. Eeltoodust lähtudes on maakohus põhjendatult eeldanud, et selles ulatuses täidab kostja ülalpidamiskohustust vahetult ja elatist tuleb PKS § 102 lg 2 alusel vastavas ulatuses vähendada alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Ringkonnakohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja elatise kuni 31.12.2017 hagi esitamisel kehtinud miinimumtöötasu suurusest lähtudes (470 eurot) ja alates 01.01.2018 lähtudes miinimumtöötasu suurusest 500 eurot. Seega on kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks kuni 31.12.2017 188 eurot kuus, s.o 40% 470 eurost (
  53. aasta kuupalga alammäärast) ehk 80% 235 eurost (
  54. aastal kehtinud miinimumelatisest) ja alates 01.01.2018 200 eurot kuus. Elatis on välja mõistetud kindlas suuruses ja kuupalga alammäära muutumisel elatise summa ei muutu. Arvestades, et kostjal on üks ülalpeetav laps, siis on kostjal ringkonnakohtu hinnangul võimalik maksta hagejale elatist igakuiselt suuruses, mis on 20% võrra väiksem miinimumelatisest ning lisaks katta lapse kostja juures viibimise ajal vajalikud igapäevased kulud toidule, eluasemele jms. Ringkonnakohus selgitab, et juhul kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on mõlemal poolel õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks. 9.
  55. Ülaltoodut kokku võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alates 01.04.
  56. a 200 eurot ning elatis ajavahemiku eest alates hagi esitamisest 09.10.2017 kuni 31.12.2017 summas 515,38 eurot järgmise arvutuse alusel: 09.–31.10.2017 (23 päeva) eest 139,38 eurot ja 01.11.2017–31.12.2017 2 kuu eest 2x188=376 eurot ning alates 01.01.2018 kuni 31.03.2018 3 kuu eest 3x200=600 eurot, kõik kokku 1115,38 eurot (139,38+376+600). Kostja ei ole väitnud, et ta oleks kohtumenetluse aja eest hagejale elatist maksnud (apellatsioonkaebusele lisatud maksekorralduse kohaselt on kostja maksnud hagejale elatist
  57. a aprilli eest 100 eurot). Seega on selles osas kohtuotsus täidetud.
  58. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja tagasiulatuva nõude elatise saamiseks ajavahemiku eest alates 01.11.2016 kuni hagi esitamiseni, siis selles osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
  59. Kuna mõlemad pooled on taotlenud ka ringkonnakohtu menetluskulude jätmist poolte endi kanda, kohaldab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse menetluskulude jaotamisel samuti TsMS 163 lg-t 1 ja jätab menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.