← Eesti

3-16-1924/60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

  1. juuni 2018, Tartu 3-16-1924 Haldusasi J.K. i kaebus Tartu Vangla toimingute (kartserisse paigutamine ja sinna sooja vee ning koristusvahendite andmisest keeldumine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  2. detsembri
  3. a otsus J.K. i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja J.K. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada apellatsioonkaebus.
  5. Tühistada Tartu Halduskohtu
  6. detsembri
  7. a otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
  8. Jätta J.K. i taotlus koopiate väljastamiseks rahuldamata.
  9. Jätta taotlus uute tõendite kogumiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
  10. juuni 2018). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Tartu Vangla kinnipeetavale J.K. ile määrati Tartu Vangla
  12. augusti
  13. a käskkirjaga distsiplinaarkaristusena viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Psühhiaatri ettekirjutusel lükati distsiplinaarkaristuse täitmine üheks kuuks edasi ning kartserisse paigutati J.K.
  14. septembril
  16. J.K. esitas kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks järgmised Tartu Vangla toimingud – alusetult kartserisse paigutamine ning kambri pesemiseks sooja vee ja lapi väljastamisest keeldumine. Kaebuse kohaselt on õigusvastasuse tuvastamine vajalik hilisema hüvitamisnõude esitamiseks.
  17. Tartu Halduskohtu
  18. detsembri
  19. a otsusega jäeti kaebus lihtmenetluses rahuldamata. Kohus nõustus järgmiste vastustaja põhjendustega. 3.
  20. Karistus pöörati täitmisele pärast psühhiaatri poolt määratud ühekuulist tähtaega, seega õiguspäraselt. Kaebajale võimaldati seljaprobleemide leevendamiseks kartserisse madrats ja padi. 3.
  21. Kaebajale ei olnud sel ajal enam raviteenusena jalavanne ette nähtud (alates
  22. mai
  23. a arsti vastuvõtust), mistõttu ei olnud ka sooja vee kambrisse andmata jätmine õigusvastane. 3.
  24. Samuti polnud tal
  25. septembri
  26. a arstliku komisjoni otsust enam ette nähtud duši kasutamist kolm korda nädalas. 3.
  27. Kartserikamber oli eelnevalt täielikult koristatud ja kambris oli põrandalapp. Kaebaja nõudis selle asemel põrandapesumoppi, kuid seda ei ole kinnipeetavatele ette nähtud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  28. J.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel: 4.
  29. Kohus ei analüüsinud kaebaja seisukohti. Samuti ei võtnud kohus vastu kaebaja esitatud tõendeid, vaid registreeris need teise haldusasja materjalidena. 4.
  30. Kaebaja kartserikaristuse kandmine oli arsti otsusega edasi lükatud kuni selleni, mil ta saab kätte seljavöö ja lõpetab ravi SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum. 4.
  31. Arst selgitas, et jalavanne tuleb teha ka pärast
  32. maid
  33. Seda on kinnitanud ka kaebaja perearst. 4.
  34. Kohus ei võtnud ütlusi kaebaja kambrikaaslastelt. Samuti palutakse koguda ringkonnakohtul erinevaid tõendeid (kuulata üle tunnistajaid, nõuda välja valvekaamerate lindistusi).
  35. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 5.
  36. Asi lahendati lihtmenetluses, mistõttu ei olnud keelatud kaebaja väidete analüüsimata jätmine ning tõendite kogumata jätmine. 5.
  37. Kaebaja võis kartseris iga päev sooja vett või lappi küsida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  38. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
  39. Vastuseks kaebaja etteheidetele halduskohtu otsuse vormistamise osas selgitab ringkonnakohus, et kuna asi lahendati lihtmenetluses, ei ole kaebaja seisukohtade kajastamata jätmine ning nende analüüsimata jätmine õigusvastane. Lihtmenetluses tehtava otsuse puhul piisab sellest, kui kohus viitab vastustaja seisukohtadele ning nõustub nendega. Sellist käitumist võimaldab kohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg
  40. Käesoleval juhul ongi halduskohus nii toiminud.
  41. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga halduskohus lihtmenetluses otsust tehes jõudnud õigele lõpptulemusele. 2 Kaebaja üks põhiväidetest on, et tema kartserikaristuse kandmine oli meditsiiniosakonna ülema poolt edasi lükatud kuni seljavöö saamiseni ja ravi lõppemiseni SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum. Kaebaja on esitanud selle väite tõendamiseks oma
  42. augusti
  43. a pöördumise vanglale. Seal märgib ta, et ta vajab seljavalu pärast seljakorsetti, et talle on määratud igapäevased jalavannid, et ta peab iga nädal vähemalt kolm korda duši all käima ning et tal on probleemid psüühikaga. Sellega seoses palus ta pöördumises, et tema kartserisse paigutamine lükataks edasi vähemalt seni, kui ta seljavöö kätte saab ja lõpetab kliinikumist määratud ravikuuri. Selle pöördumise tagaküljele on märgitud „17.08.2016: Taotlus rahuldatud. Piret Kool“ ning valvuri ja kaebaja kinnitused ja allkirjad selle kohta, et kaebaja on selle märkega tutvunud (tl 4p). Kaebaja väitel on taotluse rahuldanud isik meditsiiniosakonna juhataja (tl 6). See märge kaebaja pöördumise tagaküljel võimaldab teha tõepoolest järelduse, et kaebaja taotlus kartserisse paigutamise edasilükkamiseks on rahuldatud. Selle märke osas ei ole vastustaja selgelt arusaadavat seisukohta oma vastuses esitanud. Vangla on viidanud üksnes psühhiaatri poolt kartserikaristuse täitmise edasilükkamisele ühe kuu võrra (tl 49p), kuid ei ole käsitlenud kaebaja poolt viidatud karistuse kandmise edasilükkamise taotluse ning selle pöördele lisatud märke tähendust. Võimalik on järeldada, et vangla tugineb oma seisukohas kaebaja
  44. augusti
  45. a raviloo väljavõttele nr 417, mille järgi on soovitatav kartserikaristus 1 kuu edasi lükata (tl 13). Kuid eelnevalt kirjeldatud
  46. augusti
  47. märkusele kaebaja pöördumise tagaküljel ei ole vangla oma vastuses tähelepanu pööranud. Vastavalt ei ole ka halduskohus, kes on lihtmenetluses otsust tehes lihtsalt vastustaja seisukohtadega nõustunud, selles küsimuses oma seisukohta kujundanud.
  48. HKMS § 169 lg 1 p 2 järgi on lihtmenetluses kirjeldava ja põhjendava osata otsuse tegemise eelduseks see, et põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad kaebuse haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses ammendavalt ja selgelt. Käesoleval juhul on kohus viidanud vastustaja vastusele ja sealsete põhjendustega nõustunud, kuid jätnud tähelepanuta selle, et vastuses ei vastata ammendavalt ja selgelt kõigile kaebaja väidetele. Selles ei ole vastatud ega analüüsitud kaebaja
  49. augusti
  50. a pöördumise tagaküljele kantud märke tähendust. Sellises olukorras ei saanud halduskohus ringkonnakohtu hinnangul kaebust niisuguse ebapiisava vastuse põhjal lihtmenetluses lihtsalt rahuldamata jätta. Kõnealune küsimus vajanuks täpsemat vastustaja seisukohta.
  51. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsus tuleb tühistada. Asja uuel lahendamisel on vastustajal võimalik kujundada täpsem seisukoht viidatud pöördumise ning sellele kantud märke tähenduse suhtes ning halduskohtul neid seisukohti ja muid tõendeid ning asjaolusid arvestades asi lahendada.
  52. Lisaks kartserikaristuse liiga varajasele täitmisele on kaebaja arvates tema õigusi rikutud ka sellega, et talle ei antud kambrisse sooja vett ning põrandalappi. Halduskohtu otsuses viidati sooja vee väljastamise küsimuses vastustaja vastusele vaid aspektist, justkui oleks see olnud vajalik jalavannide tegemiseks, kuid nähtuvalt kaebusest soovis kaebaja sooja vett nii jalavannide tegemiseks kui ka kambri puhastamiseks. Ta märkis kaebuses „Kuna kambris on vesi mitte ainult külm, vaid jäine, siis selle veega ma ei saa ei pesta ega koristada. Ma väldin väga külma vett terviseprobleemide tõttu“ (tl 6). Vastustaja vastuses on nenditud, et kinnipeetavale puudub kohustus anda kambri koristamiseks sooja vett, ja järelikult ei ole nende võimaldamata jätmine õigusvastane (tl 49p). Siiski puudub nii vastuses kui halduskohtu otsuses igasugune käsitlus seonduvalt külma vee ohtlikkusega kaebaja tervisele. 3
  53. Põrandalapi osas on halduskohus refereerinud vastustaja vastuses esitatud põhjendust, et kambris oli olemas põrandalapp, mille asemel kaebaja nõudis põrandapesumoppi, mida ei ole aga ette nähtud kinnipeetavale anda. Ka siin jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, miks on halduskohus pidanud seda küsimust nii selgeks, et on lähtunud üksnes vastustaja vastusest. Kaebuses märgib kaebaja, et talle ei antud konkreetselt just põrandalappi (tl 6). Ka asja materjalide hulgas olevast
  54. septembri 2016.a kaebaja pöördumisest vanglale nähtub, et ta on soovinud just põrandalappi (tl 30). Kaebajale on
  55. oktoobril 2016 vastuseks öeldud, et tal on võimalik põrandalappi küsida (tl 31), mille peale
  56. oktoobril 2016 esitatud vaides on kaebaja välja toonud, et ta ongi põrandalappi iga päev küsinud, aga seda ei ole talle antud (tl 33). Sellele esitatud vangla
  57. novembri
  58. a vastuses andis vangla seisukoha, et kaebaja olevat nõudnud konkreetselt põrandapesumoppi. Kaebaja omakorda on
  59. novembril 2016 vastanud, et ta küsis põrandalappi, aga mitte põrandamoppi (lisades sulgudes, et ta isegi ei tea, mis see on, tl 75). Seega on selles küsimuses esitatud vastandlikke seisukohti. Tõenditest nähtub, et kaebaja on juba haldusmenetluses rõhutanud, et ta soovib just põrandalappi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka selles küsimuses asuda seisukohale, et põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt kaebuse kohta esitatud vastuses, mis on lihtmenetluses asja lahendamise eelduseks. Pigem võib asuda seisukohale, et see küsimus on olemasolevate tõendite ja selgituste valguses ebaselge.
  60. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus toetada halduskohtu otsust, milles ta nõustus vastustaja seisukohtadega ja jättis kaebuse rahuldamata. Vastustaja esitatud seisukohad ei selgita käesolevas asjas piisavalt selgelt ja ammendavalt kõiki vaidluse asjaolusid ning ei lükka ümber kaebaja esitatud tõendeid ja väiteid. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada ja asi halduskohtule uueks lahendamiseks saata. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks asja lahendamist lõplikult apellatsioonimenetluses, sest kujunenud olukorras pole kaebuses välja toodud küsimusi sisuliselt üldse uuritud ning asjaolusid välja selgitatud. Sellisel juhul peaks ringkonnakohus sisuliselt läbi viima esimese astme kohtu menetlust. See kahjustaks oluliselt poolte edasikaebeõigust ning Eesti kohtusüsteemi kolmeastmelisuse põhimõtet, sest pooltel jääks võimalus kaevata vaid Riigikohtusse, kusjuures Riigikohtus on faktiliste asjaolude kontroll piiratud (HKMS § 229 lg-d 2-3).
  61. Seonduvalt halduskohtu otsusega märgib ringkonnakohus veel järgmist. Otsuses märkis halduskohus, et pärast asja lihtmenetluses lahendamiseks määramist esitas kaebaja kaebuse täiendamise taotluse (tl 60-62), mis „ei kuulu rahuldamisele, kuna väljub menetletava kaebuse raamest, sest kaebaja kartserisse paigutamise toiming on psühhiaatriga kooskõlastatud ja kaebaja täiendatud põhjendused ei muuda kohtu seisukohta koristusvahendite eraldamise õiguspärasuse osas“ (otsuse p 4). Esiteks märgib ringkonnakohus, et see taotluse rahuldamata jätmine on kajastatud üksnes otsuse põhjendustes. Otsuse resolutsioonis pole seda taotlust kajastatud. Teiseks jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kuidas kaebuse täiendamine väljus menetletava kaebuse raamest ning mis osas täpselt see kaebuse raames väljus. Nii mõneski aspektis kordas kaebaja tegelikult neidsamu põhjendusi, mida ta oli varem juba esitanud. Kolmandaks esitas kaebaja selles dokumendis kaebaja mitmeid uusi nõudeid ning ka menetluslikke taotlusi ning kohtuotsusest ei nähtu, milliste nõuete või taotluste suhtes kohus midagi otsustas. Kokkuvõttes märgib ringkonnakohus, et isegi kui tõlgendada seda dokumenti kaebuse muutmise avaldusena, siis selliselt kohus isiku kaebuse muutmise avaldust lahendada ei saa. 4
  62. Kaebaja esitas apellatsioonimenetluses uued tõendid (vangla
  63. mai
  64. a ja
  65. märtsi
  66. a vastused kaebajale) ja palub neist vastustest ja oma meditsiinilisest kaardist koopiate tegemist, kuna tal on vaja neid teises asjas. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt Riigikohtu praktikale puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt esitatud dokumentidest, kuna sellise dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakirju (RKHKo 3-7-1-502-15, p 3). Seda oli kaebajale selgitatud juba varem käesolevas asjas ringkonnakohtu
  67. aprilli
  68. a määrusega. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse rahuldamata.
  69. Kaebaja poolt esitatud uute tõendite kogumise taotluse jätab ringkonnakohus läbi vaatamata, kuna asi saadetakse tagasi halduskohtule uueks lahendamiseks ning ringkonnakohus ei tee asjas lõplikku otsust. Uute tõendite kogumise vajaduse üle saab otsustada halduskohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.