lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 25.01.2017 kuni 26.01.2017, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning Andrej Bertulisele mõisteti lõplikult ärakandmisele 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt
lg 2, osa karistusest, nimelt 9 kuud 28 päeva vangistust, ei pööratud kohesele täitmisele, kui Andrej Bertulis ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Samuti otsustas kohus, et osa karistusest, nimelt 2 kuud vangistust, kantakse ära kohe. Viru Maakohtu 20.11.2017 määrusega pöörati täitmisele karistus selle kandmata osas, s.o 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korral, millest 5 karistust on kehtivad. Reaalset vangistust kannab isik viiendat korda. Esimene kuritegu oli vargus, ülejäänud on kõik vägivallakuriteod oma endise elukaaslase, uue elukaaslase ja isa suhtes. Kuriteod on kõik olnud ette planeeritud või toime pandud juhust ära kasutades. Soodusteguriks on alkoholisõltuvus, enamus kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav on vanglas käitunud nõuetekohaselt, ametnikega on suhelnud viisakalt. Kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust. Kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht. Enne vangistust elas ta sotsiaalhooldekeskuses xxxx. Vabanemisel peab isik uuesti oma elamispinna asjad korda ajama, seniks on tal võimalus ööbida varjupaigas või öömajas. Kinnipeetaval on keskeriharidus, ta on lõpetanud Narva 22. Kutsekeskkooli elektrimontööri erialal. Erialaselt on isik töötanud seitse aastat tehases "xxxx". Lisaks on isik lõpetanud õmbluse erialal väljalõikaja kursused ning töötas xxxx õpitud erialal. Vahel tegi isik juhutöid abitöölisena, laadijana (eraisikutele kolimisteenus). Kinnipeetav omab tööoskusi, mis võivad kaasa aidata töökoha leidmisele. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Isik on valmis ümberõppeks ja enesetäiendamisse suhtub positiivselt. Enne vangistust oli kinnipeetav arvel Töötukassas ja sai toimetulekutoetust. Toetuse saamise võimalus on isikul ka peale vabanemist. Tegevusetuse perioodid olid aga seotud alkoholi kuritarvitamisega, mistõttu on isik ka töölt vallandatud. Alkoholiprobleem raskendab kinnipeetaval vabaduses töö leidmist ja majanduslikku toimetulekut üldiselt. Vabanemisel garanteeritud töökohta isikul ei ole. Võlgnevusi on kinnipeetaval TÄITISe andmetel 8338 eurot. Andrej Bertulisel on Tallinnas täiskasvanud poeg A. B, kellega suhe puudub ning xxxx elav alaealine poeg A. T (sünd xxxx), kellega suheldakse omavahel tihedalt. Lähedastest suhtleb kinnipeetav veel Narvas elava õe Jga. Kinnipeetava ema on surnud, teise õega ja isaga on suhted katkenud. Endise elukaaslase N. T kinnipeetav ka ei suhtle, talle on kohtu poolt määratud lähenemiskeeld. Isiku suhtlusringkonda kuulavad ka kriminaalse taustaga isikud. Varasemalt suhtles kinnipeetav ka juhuslike inimestega ning peamiselt tarvitati koos alkoholi. Kinnipeetaval on alkoholisõltuvus, teda on AS alusel karistatud väärteokorras 10 korral. Isik on viibinud alkoholisõltuvuse rehabilitatsioonikeskuses Uus Elu, kuid pidas statsionaarses keskuses vastu ainult 3 kuud. Kinnipeetav ei oska öelda, mis saab peale vabanemist, kuid ta teab, et töö pärast peab piirama alkoholi tarbimist ja midagi peab ette võtma. Motivatsioon alkoholist loobumiseks või selle tarvitamise piiramiseks on isikul vähene. Narkootikume kinnipeetav ei tarvita. Kinnipeetava probleemide lahendamise oskus on puudulik. Alkoholijoobes võib isik käituda impulsiivselt ja agressiivselt, kuid ainult teatud isikute suhtes, juhuslike inimeste suhtes ei ole vägivalda esinenud. Kinnipeetav ei arvesta, et ka teisel inimesel on õigus oma elu elada nii nagu õigeks peab. Peale vabanemist on isiku eesmärgiks lahendada probleem elukohaga ja leida töökoht, seega on eesmärgid realistlikud. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja katseaja tingimusi ning karistused pöörati täitmisele. 3 Vangla hinnangul on Andrej Bertulis kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on tarvitanud alkoholi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 61%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla Andrej Bertulise tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Andrej Bertulis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud ning panna talle katseajaks
Andrej Bertulis kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta lubas, et hakkab vabanedes tööle, kuigi garanteeritud töökohta tal pole või võtab end Töötukassas arvele. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Andrej Bertulise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Andrej Bertulise ennetähtaegset vabastamist.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrej Bertulis ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 5 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta samuti viiendat korda, seega ei ole kohtu hinnangul tema näol tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuriteod on vägivaldsed ning seotud alkoholi tarvitamisega. Käesolevat karistust kannab isik lähisuhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. Positiivseks peab kohus seda, et Andrej Bertulis on vangistuses siiski käitunud nõuetekohaselt, millele viitab eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine. Samuti hindab kohus Andrej Bertulise soovi muutuda ja asuda tööle. Samas ei toeta kinnipeetava varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud tema vabastamist. Andrej Bertulise puhul püsib endiselt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks ja seepärast ei toeta ka vangla süüdlase ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava riskikäitumist mõjutab alkoholi tarvitamine, kuid isiku motivatsioon alkoholist loobumiseks või selle tarvitamise piiramiseks on vähene. Isik saab küll aru, et alkohol takistab töökoha leidmist ja selle pidamist ning raskendab majanduslikku toimetulekut, kuid tal puudub selles osas konkreetne edasine tegevusplaan. Andrej Bertulis ei näe otsest seost alkoholi tarvitamise ning kuritegeliku käitumise vahel ega anna endale aru, et alkoholi toimel võib ta käituda ettearvamatult ja agressiivselt, kahjustades konkreetsete inimeste tervist. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ka varem püüdnud alkoholisõltuvusest vabaneda, kuid see ei ole andnud tulemusi. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikut positiivselt toetav lähisuhtevõrgustik on äärmiselt väike, tema ema on surnud ning isa ja ühe õega on suhted katkenud, tema abielu on lahutatud ning viimase elukaaslasega ta suhelda ei saa. Kinnipeetav suhtleb ainult ühega õdedest ning alaealise pojaga. Samas kuuluvad tema suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kes kohtu hinnangul ei aita kaasa tema resotsialiseerumisele. Lisaks märgib kohus, et Andrej Bertulisel puudub alaline elukoht. Isikul on võimalik vabanemise korral küll kasutada varjupaigateenust, kuid varjupaiga teenuse sisuks on tagada 4 isikule ööbimiseks voodikoht, pesemisvõimalus ning sotsiaalnõustamine. Teenust on võimalik kasutada 18.00-st kella 09.00-ni. Kohtu hinnangul ei ole varjupaigateenuse kasutamine samastatav kindla alalise elukoha olemasoluga ning sotsiaalmajas üksnes ööbivat isikut ei ole võimalik allutada käitumiskontrollile. Negatiivseks loeb kohus sedagi asjaolu, et kohus jättis oma otsusega enamuse kinnipeetavale mõistetud karistusest täitmisele pööramata tingimusel, et Andrej Bertulis ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust mitte tarvitada alkoholi. Andrej Bertulis ei osanud aga hinnata talle antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes korduvalt katseaja tingimusi ning alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja läbida, täita kontrollnõudeid ja kohustusi. Andrej Bertulise enne tähtaega vangistusest vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Andrej Bertulise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.