Obsah (5)

§ 121§ 66§ 56§ 57§ 44

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2018, Võru Kriminaalasja number 1-18-5086 (kohtueelse menetluse nr 18261000009) Kohtukoosse

) § 121 lg 2 pde 2 ja 3 järgi Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ene Uljanova Süüdistatav Indrek Ilm. Isikukood 37506026526; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x; kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 2. juuni 2016 otsusega

§ 121lg 2 p 2 järgi 40 päevamäärase (400 eurose) rahalise karistusega (täidetud 27.

juulil 2017) Kaitsja Vandeadvokaat Argo Küünemäe Menetluse vorm Käskmenetlus RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Indrek Ilm

§ 121

lg 2 p 2 järgi süüdi korduvas ja lähisuhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises ja karistada teda 50 päevamäära ehk 500 euro suuruse rahalise karistusega. 2.

§ 66

lg 1 alusel kohustada Indrek Ilma tasuma rahalist karistust ositi 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui karistus jääb tähtaegselt tasumata, hakkab seda välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

1. Arvata menetluskulude hulka sundraha 750 eurot. Mõista sundraha ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 286,32 eurot, kokku 1036,32 eurot välja Indrek Ilmalt. Menetluskulud tuleb Indrek Ilmal tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
2. Jätta plaat meediasalvestustega kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord: Süüdistataval ja tema kaitsjal on 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse kättesaamisest õigus taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja seda ei taotle, käesolev otsus jõustub. PÕHIOSA Kohus toob kõigepealt välja süüdistuse sisu, tuvastab seejärel faktilised asjaolud, annab neile õigusliku hinnangu, mõistab Indrek Ilmale karistuse, teeb otsustuse menetluskulude kohta ning võtab viimaks seisukoha asitõendi osas. Süüdistus
3. I. Ilmale esitati järgmine süüdistus. I. Ilm rebis
4. detsembril 2017 kella ühe paiku öösel xxxxxxxx-xxxxxxxx asuvas korteris katki oma elukaaslase A. S. aluspüksid, haaras seejärel A. S. kätega kinni ja viskas ta vastu seina. Selle tagajärjel kukkus kannatanu seina ja radiaatori vahele ning lõi oma pea ära. See tekitas A. S. valu. Et Tartu Maakohus oli I. Ilma
5. juunil 2017

§ 121lg 2 p 2 järgi karistanud, tuleb I.

Ilma tegu kvalifitseerida

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi korduva lähisuhtes toime pandud kehalise väärkohtlemisena. I. Ilma tuleb karistada 50 päevamäärase ehk 500 eurose rahalise karistusega, mis tuleb tasuda 10 kuu jooksul 50 euroste osamaksetena. Menetluskulud on 1036,32 eurot ja need on vaja ära maksta 12 kuu jooksul. Faktilised asjaolud

2. detsembril 2018 tarvitas I. Ilm oma kodus xxxxxxxxxxxxxx-xx alkoholi. Sealsamas oli ka I. Ilma elukaaslane A. S. . I. Ilm tahtis A. S. seksida, aga A. S. sellest keeldus. Seepeale tekkis I. Ilma ja A. S. vahel tüli. A. S. vihastus tüli käigus sedavõrd, et lõi I. Ilma jalga kubemesse. Seejärel haaras I. Ilm A. S. kinni ja tõukas viimase tugevasti vastu radiaatorit. Selle rüseluse käigus tõmbas I. Ilm ka A. S. aluspüksid katki. A. S. kukkus vastu radiaatorit ja lõi valusasti pea ära.
3. Käesoleva otsuse eelmises punktis toodud sündmuse tuvastab kohus eeskätt A. S. üksikasjalike ütluste põhjal (tl 3–4). Samuti saab tugineda A. S. Häirekeskusesse tehtud telefonikõnele, milles kannatanu räägib sellest, et I. Ilm on talle äsja haiget teinud (eraldi ümbrik). Mõningal määral saab ülal märgitu tuvastada ka süüdistatava ütluste põhjal, kes võtab omaks füüsilise vägivalla, aga väidab, et see leidis aset „pigem enesekaitseks“ (tl 22). Ka ei saa jätta tähelepanuta kiirabikaardi andmeid, milles olev teave kattub A. S. hilisemate ütlustega (tl 7). Õiguslik hinnang
4. Käesoleva otsuse
5. punktis tuvastatud juhtum on kvalifitseeritud õigesti

§ 121lg 2 pde 2 ja 3 järgi.

Oma tegevusega põhjustas I. Ilm A. S. valu

§ 121lg 1 alt 2 mõttes.

Süüdistatav tegutses otsese tahtlusega: ta teadis, et A. S. tugevasti vastu radiaatorit paisates saab naine haiget. Tegu oli õigusvastane. Muu hulgas ei saa I. Ilm tugineda hädakaitsele: A. S. oli süüdistatavat küll löönud, aga I. Ilma poolse teo toimepanemise hetkeks oli A. S. rünne I. Ilmale lõppenud. Seega ei esinenud hädakaitse seisundit ja hädakaitsest kõneleda ei saa. I. Ilm pani teo toime üksnes kättemaksuks A. S. . Süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Et I. Ilm oli A. S. elukaaslane ja et süüdistatavat oli Tartu Maakohtu 2. juuli 2017 otsusega

§ 121

lg 2 p 2 järgi karistatud, toimus kehaline väärkohtlemine lähisuhtes ja korduvalt

§ 121lg 2 pde 2 ja 3 mõttes.

Niisiis tuleb I. Ilm

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi tunnistada. Karistus 2

§ 121lg 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Vangistust saab tulenevalt

§ 56lg-st 2 mõista vaid siis, kui kergemat liiki karistus osutub ebapiisavaks.

Kui isiku süü on väike, ei ole vangistuse mõistmine õigustatud: Sootak –

. Kommentaar.

1. trükk, § 56/21.
3. I. Ilma süü on kohtu hinnangul väike. Esiteks tuleb võtta arvesse seda, et I. Ilm pani kuriteo toime vahetult pärast seda, kui kannatanu teda löönud oli: on mõistetav ja oluliselt süüd vähendav, kui keegi lööb teist inimest seepärast, et viimane on teda äsja löönud. Samuti on oluline see, et I. Ilm realiseeris

§ 121kergema alternatiivi: ta mitte ei tekitanud A.

S. tervisekahjustust, saati siis rasket laadi, vaid põhjustas kannatanule üksnes valu. Tähelepanu on vaja pöörata sellelegi, et kehaline väärkohtlemine toimus väga lühikese aja jooksul: tegemist oli ühe tõukamisega.

§ 57lg 1 p-s 9 sätestatut silmas pidades peab arvestama ka seda, et A.

S. on I. Ilmaga ära leppinud ega soovi viimase karistamist (tl 4). Neid asjaolusid arvesse võttes nõustub kohus prokuröriga, et süüdistatavat saab karistada rahalise karistusega. 7. Puutuvalt karistuse määra, peab kohus kõigepealt vajalikuks märkida, et nii nagu on kohtul üldmenetluses karistust mõistes võrdlemisi lai kaalutlusruum, peab ka prokuratuuril käskmenetluse korral olema karistuse määra puutuvalt piisav diskretsiooniõigus. Kohus peaks sellega seoses keelduma käskmenetlusest vaid juhul, kui prokuratuur on välja pakkunud (selgelt) süüdistatava süüle mitte vastava karistuse. Praegu see nii ei ole. Tulenevalt käesoleva otsuse eelmises punktis öeldust peab I. Ilma karistus jääma võrdlemisi väikeseks. Ehk märksa lähemale 30 päevamäärasele minimaalsele karistusele kui 500 päevamäärasele maksimaalsele (vt

§ 44lg 1).

Siiski ei saa karistus see päris minimaalne. Seda seetõttu, et see on juba teine kord, mil I. Ilm A. S. kehaliselt vääriti kohtleb. Kohus leiab, et süüdistusaktis tehtud ettepanek karistuse määra kohta vastab napilt I. Ilma süüle. Kergemat karistust ei ole süüdistatavale võimalik mõista, aga karistus võiks olla ka mõnevõrra karmim. Pidades siiski silmas käesoleva punkti alguses öeldut, saab I. Ilmale mõista 50 päevamäärase rahalise karistuse. Et I. Ilma sissetulekud on väiksed (tl 20), tuleb lähtuda

§ 44lg-s 2 nimetatud miinimumpäevamäärast, milleks on 10 eurot.

Seega on karistuse suurus 500 eurot.

§ 66lg 1 alusel võimaldab kohus I.

Ilmal tasuda selle karistuse kümnes viiekümne euroses osas kümne kuu kestel. Menetluskulud

1. KrMS § 254 lg 4 p 3 kohaselt tuleb kohtul otsustada ka menetluskulude üle. See hõlmab seisukohavõttu selle osas, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Tähelepanu tuleb siiski pöörata ka KrMS § 189 lg-le 1: kohtueelses menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Viimasena viidatud norm tähendab seda, et kohtueelses menetluses otsustab selle, kas mingi rahasumma on kriminaalmenetluse kulu, uurimisasutus või prokuratuur. See omakorda tähendab, et kohus saab niisuguste kulude osas otsustada KrMS § 254 lg 4 p 3 kohaldades üksnes seda, kelle kanda need jäävad.
2. Kohtueelses menetluses otsustati arvata menetluskulu hulka 238,32 euro suurune kaitsjatasu (sh käibemaks) vandeadvokaat Argo Küünemäe poolt I. Ilmale riigi õigusabi osutamise eest (tl 29).
3. Menetluskulu hulka tuleb lisaks arvata sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 2,5 kuupalga alammäära ehk 750 eurot (vt Vabariigi Valitsuse
4. detsembri 2017 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). 3