← Eesti

2-16-17066/85

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2018 Tartu Tsiviilasja number 2-16-17066 Tsiviilasi M.M. hagiavaldus K.J. , J.K. ja J.K. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1080 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. jaanuari 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.M. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  3. mai 2018 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): M.M. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Merle Liivrand-Sieger Vastustajad (kostjad): K.J. (isikukood XXX), J.K. (isikukood XXX), J.K. (isikukood XXX), seaduslik esindaja K.J., lepinguline esindaja Ingridt Allemann RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. jaanuari 2018 otsus osaliselt hagi täielikult rahuldamata jätmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendada Viru Maakohtu
  6. märtsi 2016 määrusega kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatise suurust ja lugeda väljamõistetuks M.M. lt laste K.J. , J.K. ja J.K. ülalpidamiseks elatis 300 eurot kuus (s.o 100 eurot lapse kohta) ning jätta läbi vaatamata M.M. nõue tühistada Viru Maakohtu
  7. märtsi 2016 määruse resolutsiooni p 4, mille kohaselt ta kohustus tasuma elatisevõla 431 eurot hiljemalt
  8. detsembriks 2016, ning määrata elatisevõla tasumise tähtajaks kuni 30 juuni
  9. Muuta menetluskulude jaotust.
  10. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu
  11. jaanuari 2018 otsus muutmata.
  12. Lugeda Viru Maakohtu
  13. jaanuari 2018 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.
  14. Rahuldada hagi osaliselt. 4.
  15. Muuta M.M. poolt Viru Maakohtu
  16. märtsi 2016 määrusega kinnitatud kompromissi alusel tsiviilasjas nr 2-15-5911 K.J. le, J.K. le ja J.K. le makstavat elatise suurust alates
  17. novembrist 2016 (s.o hagi esitamise ajast). 4.
  18. Välja mõista M.M. lt elatis K.J. kasuks summas 100 eurot kuus alates 2016 kuni K.J. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX).
  19. novembrist 4.
  20. Välja mõista M.M. lt elatis J.K. kasuks summas 100 eurot kuus alates 2016 kuni J.K. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX).
  21. novembrist 4.
  22. Välja mõista M.M. lt elatis J.K. kasuks summas 100 eurot kuus alates 2016 kuni J.K. täisealiseks saamiseni (s.o XXX).
  23. novembrist 4.
  24. Jätta läbi vaatamata M.M. nõue tühistada Viru Maakohtu
  25. märtsi 2016 määruse resolutsiooni p 4, mille kohaselt ta kohustus tasuma elatisevõla 431 eurot hiljemalt
  26. detsembriks 2016, ning määrata elatisevõla tasumise tähtaja kuni 30 juuni 2017.“
  27. Apellatsioonkaebus rahuldada.
  28. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  29. M.M. (hageja) esitas
  30. novembril 2016 hagi K.J. , J.K. ja J.K. (kostjad) vastu elatise vähendamiseks. Samuti palus hageja määrata, et elatisevõlg 431 eurot tuleb tasuda hiljemalt
  31. juuniks
  32. Hagiavalduse kohaselt kinnitas Viru Maakohus
  33. märtsi 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-5911 hageja ja kostjate vahelise kompromissi, mille kohaselt hageja kohustus maksma kostjatele igakuiselt elatist 140 eurot lapse kohta alates
  34. aprillist
  35. Pooled leppisid kokku, et elatist suurendatakse igaaastaselt lapse kohta 30 eurot kuus kuni ajani, mil on saavutatud seadusega 2 sätestatud elatise miinimummäär ja elatise maksmine jätkub miinimummääras. Kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud elatisvõla 431 eurot kohustus hageja tasuma hiljemalt
  36. detsembriks
  37. Kostjad on hinnanguliselt 1/3 ajast hageja (isa) ülalpidamisel ja 2/3 ajast ema ülalpidamisel. Ajal, mil lapsed viibivad isaga, kannab isa kõik laste ülalpidamise kulud sel ajavahemikul. Kuna lapsed viibivad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel hinnanguliselt 35,71% ajast ning vanematel on võrdne kohustus lapsi ülal pidada, tuleb hagejal hüvitada teoreetiliselt üksnes 64,29%. Hageja ei ole tulenevalt oma majanduslikust ja varalisest seisukorrast võimeline kokkulepitud summas elatist maksma. Hageja on pidanud selleks võtma pidevalt laene ning see on muutnud hageja majandusliku olukorra veelgi raskemaks. Hagejal ei jätku raha enda igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Hageja on võimeline andma kolmele kostjale elatist kokku 300 eurot kuus. Hageja keskmine sissetulek on 718 eurot kuus ning kulud koos elatise maksmisega 968 eurot 72 senti. Hagejal puudub vara. Hageja ei suuda maksta kolme kostja ülalpidamiseks kokku elatist 420 eurot. Hagejal on elukaaslane, kellel on ülal pidada kaks alaealist last, mis tähendab, et hageja elukaaslasel ei ole võimalik pidada ülal lisaks enda lastele ka hagejat. Hageja tervis võrreldes elatise kokkuleppe sõlmimise ajaga on oluliselt halvenenud. Hagejal on tekkinud terviseprobleemid seoses kesknärvisüsteemiga, tal on
  38. oktoobril 2016 diagnoositud kesknärvisüsteemi demüliniseeruv haigus sclerosis multiplex. Hageja töövõime on langenud. Hageja arvates tuleb arvestada, et osa iga kostja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega.
  39. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Tõendamata on hageja väited laste vahelduva elukoha osas ning tema poolt laste ülalpidamiskulude kandmisest ajal, mil lapsed on tema juures. Kostjad ei ole 2016 septembrist hageja juures olnud. Kostjaid on käinud enda juurde viimas ja koju tagasi toomas laste isapoolne vanaema, kuid seda loetud kordadel, ning ka sel ajal ei ole lapsed olnud isa juures, vaid vanaema juures. Hageja ei ole lastele kompromissiga väljamõistetud elatisraha korralikult maksnud. Hageja tasus 2016 aprillis, mais ja juulis kokkulepitud summa ning kõikidel ülejäänud kuudel käesoleva ajani on tasutud summad kõikunud 300-360 euro vahel. Hageja ei ole oma sissetulekute suurust tõendanud. Hageja peaks saama lisaks töötasule ka töövõimetoetust. Hageja ei oma isiklikku sõidukit, aga ostab igakuiselt autokütust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 ja § 497 ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi, sealhulgas kinnitatud kompromissi muutmist, tagasiulatuvalt.
  40. Hageja esitas
  41. märtsil 2017 hagi tagamise taotluse täitemenetluse peatamiseks. Maakohus rahuldas
  42. märtsi 2017 määrusega hagi tagamise taotluse ja peatas hagi tagamise korras kohtutäitur Kersti Vilbo poolt K.J. avalduse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 163/2017/160 kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. MAAKOHTU LAHEND
  43. Viru Maakohus jättis
  44. jaanuari 2018 otsusega hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja elatise võlgnevuse 431 eurot käesolevaks hetkeks tasunud. Seega ei analüüsinud maakohus, kas tagasiulatuvalt on elatist võimalik vähendada. 3 Hageja on esitanud pangakonto väljavõtte perioodist
  45. juuni 2016 kuni
  46. oktoober
  47. Maakohus leidis, et tõendil ei ole tähtsust, kuna nimetatud perioodi osas ei ole poolte vahel vaidlust. Samuti ei pidanud maakohus asjakohasteks tõenditeks laste sünnitõendite koopiad, kuna poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kostjate isa. Hageja on esitanud kohtule tõenditena arvukaid koopiaid tekstisõnumitest Anu Mundi ja kostjate seadusliku esindaja vahel, hageja ja kostjate seadusliku esindaja vahel, hageja ja kostja K.J. vahel, ja lisaks ka e-kirjavahetuse hageja ja kostjate seadusliku esindaja vahel. Maakohus märkis, et nimetatud tõendid näitavad eelkõige seda, et kostjate vanemad ei ole suutnud suhtlemiskorras kokku leppida, kuid ei oma käesolevas elatise nõude lahendamisel tähtsust. Mõjuval põhjusel on elatist võimalik vähendada alla seaduses sätestatud miinimumi. Käesoleval juhul on poolte sõlmitud kompromissis lepitud kokku elatise tasumises alla miinimumi, aastal 2017 peab hageja kompromissi kohaselt tasuma igale lapsele 170 eurot kuus, aastal 2018 igale lapsele 200 eurot kuus. Hageja väitel on ta pärast kompromissi sõlmimist haigestunud ja tema töövõime on seetõttu vähenenud. Hageja on esitanud kohtule tõendid oma tervisliku seisundi tõendamiseks. Maakohus luges hageja tervisliku seisundi ja osalise töövõime kaotuse tõendatuks Eesti Töötukassa
  48. detsembri 2016 otsusega nr TVH/16/005732 ja
  49. detsembri 2016 tõendiga nr TVH/16/005732/1, mille kohaselt on hagejal tuvastatud osaline töövõime, kuna hagejal on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud hulgiskleroosist. Eesti Töötukassa
  50. jaanuari 2017 otsusega nr TVT/17/000075 määrati hagejale töövõimetoetus perioodiks
  51. detsembrist 2016 kuni
  52. detsembrini
  53. Eesti Töötukassa
  54. jaanuari 2017 otsusega nr TVT/17/000465 otsust muudeti ja töövõimetoetuse maksmise perioodiks määrati
  55. jaanuarist 2017 kuni
  56. detsembrini
  57. Maakohus leidis, et ainuüksi töövõime kaotus ei anna alust elatise vähendamiseks. Tõendamist vajab ka asjaolu, et tulenevalt töövõime vähenemisest on elatist maksma kohustatud isiku sissetulekud võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga vähenenud. Hageja seda maakohtu hinnangul tõendanud ei ole. Maakohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ei ole kostjatele kohtu poolt kinnitatud kompromissi alusel kindlaks määratud elatist tasunud. Samas ei tõenda see elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Toimikust nähtuvalt on kostjate seaduslikul esindajal pärast kompromissi sõlmimist sündinud veel üks laps, seega on kostjate seaduslikule esindajale lisandunud veel üks alaealine ülalpeetav. Kostjad esitasid Sotsiaalkindlustusameti
  58. jaanuari 2017 otsuse nr 1427212 selle kohta, et kostjal J.K. l on raske puue, millest tingituna vajab igal ööpäeval kõrvalabi ja mis põhjustab lisakulusid. Seega on kostja J.K. vajadused võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga suurenenud. Vaidlust ei ole, et kostjad viibivad enamiku ajast ema juures ning, et hageja ei ole laste ülalpidamisse panustanud temalt kohtumäärusega väljamõistetud summat. Hageja on avaldanud, et kannab osaliselt laste kulusid ajal, mil nad tema juures on ja see annab alust elatise vähendamiseks. Tunnistajana ülekuulatud hageja ema Anu Mundi ütluste kohaselt lapsed käivad tema juures siis, kui nende isa nad enda juurde võtab, st kas üle nädala või üle kahe nädala. Laste kulud ajal, mil nad vanaema juures on, katab vanaema, kuna laste isal pole rahaliselt haiguse tõttu võimalik maksta. Maakohus ei seadnud kahtluse alla, et hagejal on seoses oma tervisliku seisundiga lisakulutusi ning, et hagejal on sissetulekust vaja katta kulutusi eluasemele ning toidule. Samas oli kohus seisukohal, et enda ja alaealiste laste ühetaoline ülalpidamise kohustus on vajalik eelkõige alaealise lapse huvide kaitseks. Lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja 4 arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  59. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
  60. jaanuari 2018 otsus ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-15-5911 Viru Maakohtu
  61. märtsi 2016 määrusega kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatise maksmine, vähendada kostjatele makstava elatise suurust alates hagi esitamisest 420 (140 eurot ühe kostja kohta) eurolt 300 euroni (100 eurot ühe kostja kohta) kuus kuni kostjate täisealiseks saamiseni ning välja mõista hagejalt kostjatele igakuiselt elatis summas 300 eurot (100 eurot kostja kohta) alates elatise vähendamise hagi esitamisest. Hageja palub muuta kompromissi määrusega kinnitatud elatise võlgnevuse summas 431 eurot tasumise korda ja pikendada elatise võla maksmise tähtaega kuni
  62. detsembrini 2017 ja kohustada hagejat tasuma
  63. märtsi 2016 kompromissi sõlmimise ajaks tekkinud elatisevõla summa 431 eurot hiljemalt
  64. detsembriks
  65. Hageja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja palus teha täiendav otsus ja muuta kompromissi määrusega kinnitatud elatise võlgnevuse summas 431 euro tasumise korda ning pikendada elatise võla maksmise tähtaega kuni
  66. detsembrini
  67. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt jättis maakohus tõendid hageja tervisliku seisundi halvenemise kohta otsuse tegemisel arvestamata. Hageja tervis võrreldes elatise kokkuleppe sõlmimise ajaga on oluliselt halvenenud. Hagejal on tekkinud terviseprobleemid seoses kesknärvisüsteemiga, tal on
  68. oktoobril 2016 diagnoositud kesknärvisüsteemi demüliniseeruv haigus (scerosis multiplex), mille peamisteks sümptomiteks on mh ootamatult tekkivad tugevad peavalud, nägemishäired, tasakaaluhäired, käte-jalgade nõrkus, liikumisraskus, väsimus, spastilisus, pearinglus. Tegemist on eluaegse haigusseisundiga, mis vajab kestvat ravi ja jälgimist. Hageja töövõime on tulenevalt tema järjest halvenenud tervislikust seisundist langenud. Haiguse sümptomid ilmnesid ägedalt alles pärast elatise maksmise kompromissi sõlmimist. Hageja ei saanud elatise kokkuleppe sõlmimisel eeltoodud asjaolu ja sellega kaasnevaid tagajärgi arvestada. Hageja on enda sissetulekuid tõendanud pangakonto väljavõtete ja palga vähendamise tõendiga tööandjalt (I kd, tl 192-199, 209; II kd, tl 11-14). Arvestades hageja ootamatult halvenenud tervist, ebapiisvat sissetulekut ning kompromissiga kokkulepitud kohustusi, kahjustaks hageja enda tavapärast ülalpidamist, mistõttu tuleks lõpetada määrusega kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatise maksmine ning mõista hagejalt kostjatele välja väiksem elatis. Maakohtu otsus oli hagejale üllatuslik, sest kohus ei juhtinud kordagi hageja tähelepanu täiendava tõendamise vajadusele sissetulekute muutumise osas, millega rikkus maakohus selgitamiskohustust. Hagejal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid enese ülalpidamiseks ja kostjatele elatise andmiseks määrusega kokkulepitud summas (käesoleval hetkel kokku 600 eurot kuus). Hageja pangakontolt on näha apellandi poolt kontole kantud sularahasummad, mille ta on saanud laenuks oma lähikondsetelt, et elatisraha maksmise kohustust täita, muuhulgas on hageja kasutanud raha krediitkaartidelt. Maakohus, tuginedes asjaolule, mida ei olnud menetluses arutatud, ning jättes hageja selle asjaoluga seoses ära kuulamata, tegi menetluses vea ning oleks pidanud kasutama kohtule antud 5 õigust asja arutamise uuendamiseks TsMS § 437 p 1 järgi. Samuti rikkus maakohus hageja õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Hageja palus kohtul muuta
  69. märtsi 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-5911 kinnitatud elatise võlgnevuse summas 431 euro tasumise korda ja pikendada elatise võla maksmise tähtaega kuni
  70. detsembrini
  71. Hageja nõuet ei ole maakohus otsuses puudutanud. Kuna otsus hageja eelnimetatud nõude osas üldse puudub, annab see kohtutäiturile õiguse jätkata täitetoiminguid.
  72. Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  73. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
  74. jaanuari 2018 otsus tuleb osaliselt tühistada hagi täielikult rahuldamata jätmise osas ja ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega vähendab Viru Maakohtu
  75. märtsi 2016 määrusega kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatise suurust ning loeb väljamõistetuks hagejalt laste K.J. , J.K. ja J.K. ülalpidamiseks kokku elatise 300 eurot kuus (s.o 100 eurot lapse kohta) ning jätab läbi vaatamata hageja nõude tühistada Viru Maakohtu
  76. märtsi 2016 määruse resolutsiooni p 4, mille kohaselt ta kohustus tasuma elatisevõla 431 eurot hiljemalt
  77. detsembriks 2016, ning määrata elatisevõla tasumise tähtaja kuni 30 juuni
  78. Samuti muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Ülejäänud osas tuleb jätta Viru Maakohtu
  79. jaanuari 2018 otsus muutmata.
  80. Asja materjalide kohaselt on hageja esitanud hagi jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks. Viru Maakohus kinnitas
  81. märtsi 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-5911 kompromissi, mille kohaselt kohustus hageja maksma kostjatele elatist 420 eurot kuus (140 eurot lapse kohta) alates
  82. aprillist
  83. Pooled leppisid kokku, et elatist suurendatakse iga aasta lapse kohta 30 eurot kuus kuni ajani, mil on saavutatud seadusega sätestatud elatise miinimummäär. Edaspidi jätkub elatise maksmine miinimummääras. Kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud elatisvõla 431 eurot kohustus hageja tasuma hiljemalt
  84. detsembriks
  85. Jõustunud otsuse muutmise eeldused korduvate kohustuste osas on sätestatud TsMS § 459 lg-s
  86. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõppemist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
  87. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et TsMS § 459 lg 1 kohaselt on võimalik pärast kohtulahendi jõustumist muuta eelduste olemasolul perioodilisi makseid ja korduvaid kohustusi, kuid muuta ei ole võimalik jõustunud kohtulahendit osas, milles ei ole tegemist perioodiliste maksete või korduvate kohustustega. Hageja nõue tühistada Viru Maakohtu
  88. märtsi 2016 määruse resolutsiooni p 4, mille kohaselt ta kohustus tasuma elatisevõla 431 eurot hiljemalt
  89. detsembriks 2016, ning määrata elatisevõla tasumise tähtaja kuni 30 juuni 2017, ei puuduta perioodilisi makseid või korduvaid kohustusi ning seetõttu oleks pidanud maakohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätma nimetatud nõude läbi vaatamata. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu minetuse ja jätab läbi vaatamata hageja nõude tühistada Viru Maakohtu
  90. märtsi 2016 määruse resolutsiooni p 4, mille kohaselt ta kohustus tasuma elatisevõla 431 eurot hiljemalt
  91. detsembriks 2016, ning määrata elatisevõla tasumise tähtaja kuni 30 juuni
  93. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise 6 suurust muuta, ning elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu
  94. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36;
  95. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (vt Riigikohtu
  96. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-17, p 37.1).
  97. Hageja väitel oli hagi esitamise ajaks võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga muutunud tema tervislik seisund ning seetõttu ka tema võime saada sissetulekut (kas töötasuna või lisasissetulekutena). Tsiviilasjas nr 2-15-5911 esitatud kostja (antud tsiviilasjas hageja) vastuse kohaselt hagiavaldusele töötas ta enne kompromissi sõlmimist OÜ-s Arendus ja Haldus ning viimase 6 kuu keskmine töötasu oli 626 eurot (neto). Hageja poolt on esitatud maakohtule konto väljavõte (III kd tl 5), millest nähtuvalt oli enne hagiavalduse esitamist töötasu keskmiselt samuti 625 euro kuus, kuid edaspidi on keskmine kuu töötasu vähenenud, moodustades perioodil jaanuar 2017 kuni detsember 2017 keskmiselt ligikaudu 555 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et hageja tervisliku seisundi halvenemine ja seeläbi töövõime vähenemine on selline asjaolu, mis annab aluse jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks. Ringkonnakohtule esitatud Eesti Töötukassa
  98. novembri 2017 otsusest nr TVH/17/051610 (III kd tl 35) nähtub, et hagejal on tuvastatud osaline töövõime kuni
  99. detsembrini
  100. Hagejal esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud hulgiskleroosist. Maakohtule on esitatud ka vastavad otsused varasema perioodi kohta. Arvestades hageja tervisliku seisundi halvenemist ja temale pandud diagnoosi on hageja võimalused tasuvama töö saamiseks või lisasissetulekute teenimiseks oluliselt piiratud, kuid just nende võimalustega oli hageja kompromissi sõlmimise ajal arvestanud. Ringkonnakohtu istungil hageja selgitas, et kompromissi sõlmimise ajal oli tal läbimas koolitust, mis oleks võimaldanud tal asuda projektijuhi ametikohale. Tervisliku seisundi halvenemise tõttu ei osutunud see aga võimalikuks.
  101. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud vähendada Viru Maakohtu
  102. märtsi 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-5911 hagejalt kostjate ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 300 euroni kuus (s.o 100 euroni kuus lapse kohta). Nimetatud summas lastele elatise maksmine ei kahjusta oluliselt hageja enda igapäevast toimetulekut. Siinkohal arvestab ringkonnakohus hageja sissetulekut, tema tervislikku seisundit ning seda, et hagejal on tulenevalt oma tervislikust seisundit täiendavad kulud. Kuigi hagejale makstakse töövõimetoetust (180 – 200 eurot kuus) ning see katab suuresti haigusest tingitud täiendavad kulud, siis haigusega seoses on vähenenud hageja töövõime ja seoses sellega ka võimalus teenida töötasu.
  103. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kuigi apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis arvestades asjaolu, et kostjateks on hageja lapsed, siis oleks äärmiselt ebaõiglane panna lastele kohustus tasuda isale menetluskulud saadava elatise arvelt. Ka hageja ise on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 7 allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.