Obsah (7)

§ 88§ 107§ 109§ 105§ 87§ 15§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-268 T

§ 88lg 1 p 3 alusel.

Ülesütlemise avalduse kohaselt on kostjale esitatud hageja kohta kaebusi, mille järgi on hageja korduvalt solvanud klienti, riielnud kliendiga ning takistanud kliendil vajutada abikutsungi nuppu, jättes kliendi sellega abitusse seisundisse. Kostjal ei olnud alust töölepingut erakorraliselt üles öelda, kuna avalduses märgitud põhjused on tõendamata ja välja mõeldud ning hageja ei ole kostja korraldusi ja töökohustusi rikkunud. Kui ülesütlemine on tühine, tuleb tööleping

§ 107

lg 2 järgi lõpetada ja mõista

§ 109lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja 1200 eurot.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna nõue on aegunud. Hageja pöördus töövaidluskomisjoni pärast avalduse esitamiseks ettenähtud 30-päevase tähtaja möödumist. Hageja
2. septembril 2016, s.o tähtaegselt esitatud avaldusel, ei ole hageja allkirja ja töövaidluskomisjoni vastuvõtmise märget. Hageja teine avaldus jõudis töövaidluskomisjoni alles pärast vaidlustamistähtaja möödumist. Hilinenud avalduses esitas hageja uue nõude, mitte ei kõrvaldanud varasema avalduse puudusi. Seetõttu tuleb lugeda, et hageja loobus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudest. Kuna töövaidluskomisjoni istungi ajaks oli töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg möödunud, ei olnud võimalik hagejal komisjoni istungil nõuet täpsustada ja ülesütlemise tühisuse tuvastamist ega hüvitise väljamõistmist nõuda. Kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles öelda

§ 88

lg 1 p 3 alusel, sest hageja käitus kostja klientidega ebaväärikalt, kasutades ebasündsaid väljendeid, riidles patsiendiga ja jättes patsiendi abitusse seisundisse. Kostja oli hagejat ebaväärika käitumise tõttu hoiatanud

1. detsembril
2. Hageja teadis töölepingust ja ametijuhendist, et tal on kohustus lähtuda töö tegemisel meditsiinieetika üldtunnustatud printsiipidest ning kliendikeskse ja sõbraliku teenindamise põhimõtetest. Hageja rikkumised on tõendatud tunnistajate ja kostja juhatuse liikme ütlustega. MAAKOHTU OTSUS 2
3. Tartu Maakohus jättis
4. detsembri 2017 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Hagejalt mõisteti välja kostja kasuks menetluskulud 850,85 eurot. Maakohus leidis, et nõue ei ole aegunud, kuid tööleping öeldi kehtivalt ja õiguspäraselt üles. Pooled ei vaidle selle üle, et ülesütlemisel järgiti seaduses sätestatud nõudeid, st täidetud on ülesütlemise formaalsed eeldused. Pooled vaidlevad, kas ülesütlemiseks oli seadusest tulenev alus, st kas täidetud on ülesütlemise materiaalsed eeldused. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas hageja järgis töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamisel seaduses sätestatud tähtaega või on hagi aegunud. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumistähtaeg on ITVS § 6 lg 2 kohaselt 30 kalendripäeva ülesütlemise avalduse saamisest. Ka

§ 105

lg 1 järgi tuleb töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagi või avaldus esitada 30 päeva jooksul arvates ülesütlemise avalduse saamisest. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Pooled ei vaidle, et hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte

1. augustil 2016 ning esitas
2. septembril 2016 töövaidluskomisjonile avalduse, millel ei olnud tema allkirja. Ainuüksi asjaolu, et hageja avaldus oli puudusega, ei anna alust järeldada, et hageja ei vaidlustanud töölepingu ülesütlemist tähtaegselt. Töövaidluskomisjon kui haldusorgan on HMS § 15 lg 1 järgi kohustatud talle esitatud avalduse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse avaldus HMS § 15 lg 3 esimese lause kohaselt tähtaegselt esitatuks. Sarnaselt on puudustega dokumendi esitamine reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (nt TsMS § 3401). Töövaidluskomisjoni toimikust nähtuvalt juhtis töövaidluskomisjon hageja tähelepanu tema avalduse puudusele ning palus täpsustada hüvitise nõuet. Samas ei ole töövaidluskomisjon andnud hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega (TVK, tl 17). Hageja esitas
3. oktoobril 2016 töövaidluskomisjonile allkirjastatud ja hüvitise nõuet täpsustava avalduse (TVK, tl 8-9). Lisaks on hageja oma nõuet selgitanud töövaidluskomisjoni istungil ega ole töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudest loobunud või seda tagasi võtnud (TVK, tl 7 pöördel). Seetõttu ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et hageja ei ole töölepingu erakorralist ülesütlemist tähtaegselt vaidlustanud.

§ 87

kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes

-s ettenähtud mõjuval põhjusel. Tööandja võib öelda töölepingu

§ 88

lg 1 järgi erakorraliselt üles töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlema poole huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige nt juhul, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3). Hagejale 30. augustil 2016 esitatud ülesütlemise avalduse järgi rikkus hageja töölepingus, ametijuhendis ja

-s sätestatud kohustusi. Ülesütlemise avalduse kohaselt käitus hageja

1. juulil 2016 ja
2. augustil 2016 kostja kliendiga ebaprofessionaalselt, solvates teda ebaväärikate sõnadega, ning kuritarvitas
3. augustil 2016 oma seisundit, riieldes kostja kliendiga, tõstes tema voodivõre üles ning võttes tema käe küljest ära abikutsungi nupu, mis on kliendi abitusse seisundisse jätmine (TVK, tl 14-15). Hagejaga sõlmitud töölepingu p 2.4 järgi on töötaja kohustatud tööülesannete täitmisel lähtuma tööandja huvidest, peab täitma töökohustusi lojaalselt oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu 3 p 2.2 järgi määratakse tööülesanded tööandja kehtestatud ametijuhendis, millega tutvumise kohta annab töötaja allkirja (TVK, tl 30-31). Hageja ametikoha (hooldaja) ametijuhendi p 4 kohaselt on hooldaja töö põhieesmärk osutada kvaliteetset ja professionaalset kliendikeskset hooldusabi, juhinduda nii seadustest kui ka meditsiinieetika üldtunnustatud printsiipidest ning kliendikeskse ja –sõbraliku teenindamise põhimõtetest. Lisaks on ametijuhendis sätestatud hooldaja peamised ülesanded ja töö eeldused, sh töötajalt nõutavad omadused (usaldusväärsus, lojaalsus jms). Hageja on ametijuhendi allkirjastanud (TVK, tl 36-39). Töölepingus kokkulepitud kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 1 lg 1 ja § 76 lg 1). Töötajal on

§ 15

lg 1 ja § 16 lg 1 järgi kohustus täita oma kohustusi tööandjale lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.

§ 15

lg 2 p 9 kohaselt on töötajal kohustus hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse

§ 16

lg 2 kohaselt töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Maakohtu hinnangul on hooldajana töötaval isikul kohustus käituda tööandja klientidega (patsientidega) viisakalt ning nende heaolu ja huve arvestavalt. Ilmselgelt ei ole hooldajal õigus kasutada klientide vastu vaimset ja füüsilist vägivalda ega kliente karistada. Maakohus leidis, et hageja rikkumised on tõendatud E.M. kaebuse ning tunnistajate M.V. ja E.M. vande all antud ütlustega. E.M. kaebuse ja ütluste kohaselt kohtles hageja teda juulis ja augustis 2016 korduvalt ebaväärikalt, solvates teda ja karjudes tema peale (TVK, tl 53; kohtutoimik, lk 60 ja 68 pöördel). M.V. ütluste kohaselt teatati kostjale

1. a lõpus hageja vägivaldsusest, mille peale hagejat hoiatati, ning augustis 2016 sai kostja voodihaige kliendi lähedaselt teada, et hageja eemaldas kliendi käelt abi kutsumise nupu (kohtutoimik, lk 68). On tõendatud, et hageja oli kostja klientidega ebaväärikalt käitunud ka enne töölepingu ülesütlemise aluseks olnud asjaolusid. Tunnistaja S.U. ütluste kohaselt nägi ta detsembris 2015, kuidas hageja karjus kliendi peale ja kiskus teda voodi äärte küljest lahti (kohtutoimik, lk 68 pöördel). Kostja töötaja seletuskirjast nähtuvalt oli hageja
2. detsembril 2015 kliendi peale karjunud, teda rebinud, lükanud ja löönud (kohtutoimik, lk 49-50). Kostja hoiatas
3. detsembril 2015 hagejat, et rikkumise kordumisel öeldakse tööleping üles. Selle hoiatuse kohaselt on hagejat samal põhjusel suuliselt hoiatatud ka varem (TVK, tl 44). Maakohtu hinnangul on kostja töölepingu ülesütlemise avalduses esitatud hageja rikkumised käsitatavad mõjuva põhjusena, mille tõttu ei saa poolte huve järgides eeldada töösuhte jätkamist (

§ 88

lg 1).

§ 88

lg 3 kohaselt võib tööandja öelda töölepingu üles töötaja kohustuse rikkumise tõttu, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja hoiatas hagejat

1. detsembril 2015 ning kostja on tõendanud selle hoiatuse aluseks olnud hageja rikkumised. Töölepingu seadus ei näe ette hoiatuse kehtivuse aega. Maakohtu arvates on hoiatamiskohustuse täidetuks lugemisel oluline eelkõige see, milliste rikkumiste tõttu on hagejat hoiatatud, mitte hoiatuse ning uute rikkumiste ja töölepingu ülesütlemise vahele jääv ajaline periood. 4 Kuna kostja hoiatas hagejat
2. detsembril 2015 sarnaste rikkumiste tõttu, millele tuginedes ta töölepingu
3. augustil 2016 üles ütles, oli kostja täitnud

§ 88lg 1 p-s 3 ja lg 3 esimeses lauses sätestatud hoiatamiskohustuse.

Maakohus leidis, et juhul, kui kostja

1. detsembri
2. a hoiatust ei saaks pidada hoiatamiskohustuse täitmiseks, kuna selle hoiatuse tegemisest oli möödunud ebamõistlikult pikk aeg, vabanes kostja hoiatamiskohustusest

§ 88lg 3 teise lause alusel.

Hageja töö iseloomu ning rikkumiste laadi ja korduvust arvestades ei saanud ta hea usu põhimõtte järgi oodata, et kostja teda veelkord hoiatab. Kuna kostjal oli õigus öelda tööleping

§ 88

lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles ning kostja oli enne töölepingu ülesütlemist hagejat hoiatanud kooskõlas

§ 88

lg 1 p-s 3 ja lg-s 3 sätestatuga, on töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud. Seega ei ole töölepingu ülesütlemine tühine. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda, kuna hagi jäeti rahuldamata. Kostja põhjendatud menetluskulud on 850,85 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt: 1) ei olnud kostjal 30.08.2016 hoiatuse esitamisel õigust öelda tööleping

§ 88

lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles, sest kostja ei ole enne töölepingu ülesütlemist hagejat hoiatanud kooskõlas

§ 88lg 1 p-s 3 ja lõikes 3 sätestatuga.

Täitmata on ülesütlemise materiaalsed eeldused; 2) on maakohtu järeldused

§ 88

lg 3 teise lause kohaldamise kohta vastuolus kostja käitumisega ja

§ 88

lõikega 4, mille kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust sai või pidi teada saama; 3) on tuvastamata, kes esitas hageja kohta kaebuse ja on selgusetu, miks teda istungile ei kutsutud. Usaldusväärselt ei ole tõendatud

1. augusti 2016 rikkumine; 4) ei saa rikkumiste eest, mille kohta on tehtud hoiatus, öelda töölepingut üles. Pärast 30.08.2016 hoiatuse tegemist ei ole töötaja töökohustusi rikkunud. Apellandi menetluskulu on 360 eurot. Tegu on õigusabikuluga.
2. Kostja vaidles apellatsioonile vastu. Vastuse kohaselt on kostja esitanud maakohtus tõendid ja istungil on kuulatud üle kolm tunnistajat (S.U. , E.M. ja kostja juhatuse liige M.V. aluseks olevaid, sh 22.12.2015 hoiatuses nimetatud, asjaolusid. Hageja ei täitnud töökohustusi kohaselt ja ei parandanud ennast ka pärast hoiatamist. Tunnistaja V. V ütles, et hagejat hoiatati nii suuliselt kui ka kirjalikult enne töölepingu lõpetamist. Etteheidetud tegude ja ülesütlemise vaheline ajaperiood oli vajalik rikkumiste paikapidavuse uurimiseks. Maakohus kohaldas õigus korrektselt. Vastustaja menetluskulu on 232,05 eurot. Tegu on õigusabikuluga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
4. detsembri 2017 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele
6. Maakohus on otsust piisavalt põhjendanud ja hinnanud tõendeid kooskõlas menetlusõigusega. Maakohtu järeldused on selgelt ja loogiliselt jälgitavad ning analüüsitud on kõiki olulisi asjaolusid. Vastustena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7. Maakohus tuvastas tuginedes vande all üle kuulatud tunnistajate E. M, S. U ja M. V ütlustele ja M. M kaebusele, et hageja käitus kostja klientidega ebaväärikalt, solvas ja karjus kliendi peale ning võttis kliendilt ära abi kutsumise nupu. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 aluseks maakohtu otsuses tuvastatud faktilised asjaolud. Maakohus leidis õigesti, et tegu on olukorraga, kus mõlemapoolseid huve järgides ei saa töösuhet jätkata (

§ 88lg 1).

Maakohus märkis põhjendatult, et hooldajana töötaval inimesel on kohustus patsientidega käituda viisakalt ja nende heaolu arvestavalt. Kindlasti ei arvesta abi vajava inimese heaoluga tema sõimamine. Kuna abi vajav inimene on tavapärasest abitumas seisundis, on tema hooldajal kõrgendatud kohustus käituda viisil, mis inimese väärikust ei alanda. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 88

lg 1 alapunktid on näitlik ja avatud nimekiri olukordadest, mil võib töölepingu üles öelda. 9. Töötajale hoiatuse tegemine ei ole iseenesest töölepingu ülesütlemise kohustuslik eeldus (

§ 88lg 3).

Kohus peab

§ 88

lõike 1 kohaldamisel kaaluma mõjuvat põhjust ja arvestama mõlemapoolseid huvisid ehk tegema kaalutlusotsuse. Maakohus ei teinud kaalutlusvigu. Samuti viis maakohus diskretsiooni korrektselt läbi

§ 88lg 3 märgitud asjaolude hindamisel.

Seega on ebaõiged apellatsioonkaebuse väited, et maakohus ei arvestanud õiguse kohaldamisel kostja käitumisega ja täitmata on ülesütlemise materiaalsed eeldused.

1. Maakohus tuvastas, et hageja kohta esitas kaebuse E. M (tl 60-61) ja E. M andis ka selle kohta vande all tunnistuse (tl 69). E. M kaebuse kohaselt toimus hageja ebaväärikas käitumine
2. juulil 2016 ja
3. augustil
4. Seega on töölepingu ülesütlemise aluseks olnud töölepingu rikkumine ajaliselt määratletud ja kaebuse esitaja on vande all üle kuulatud. Kuna maakohus tuvastas, et rikkumised toimusid ka varem, ei oma
5. augusti 2016 rikkumine iseseisvat tähendust. Lepingu rikkumise ja töölepingu ülesütlemise vahele jääv aeg (alla ühe kuu) ei ole ebamõistlik. Kuu aja jooksul säilib piisav ajaline side rikkumise ja õiguskaitsevahendi kasutamisega.
6. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Vastuse koostamise ajakulu 3 tundi on arvestades asja tavapärast keerukust vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub koos käibemaksuga hüvitamisele 232,05 eurot ja see tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. Kuna kostja ei saa kogu käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, sisaldub selles ka käibemaks 37,05 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi