Obsah (8)

§ 163§ 138§ 144§ 651§ 436§ 438§ 654§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-14-12422 Ts

) §-st 439 seisukohta ei võta. Hageja ei ole tõendanud, et hageja võetud pangalaenu kasutati poolte korteri remontimiseks. Üksnes hüpoteegi seadmise leping seda ei tõenda. Laenuleping sõlmiti 30.04.2012. Raha kanti hageja kontole 03.05.2012, st ajal, mil poolte korter hakkas valmima ja hageja alustas töödega OÜ Kummibox korteris. Seda, et sisustust korterisse ei ostetud, on kohus tuvastanud ekspertiisiaktidele tuginedes. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 137,35 eurot ja seaduses sätestatud määras viivise kuni 137,35 euro tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 53,80 eurot (viivis 31,82 eurolt alates 31.12.2010 ja viivis 105,53 eurolt alates 01.10.2012). Kohus leidis, et vastuhagi tuleb samuti rahuldada osaliselt ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 1789 eurot (3578 ÷ 2) ja viivise. Kulutuste hüvitamise nõudega seotud menetluskulud jättis maakohus asjaolusid, menetluse käiku ja nõude olemust arvestades

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

5 Tartu Ringkonnakohus jättis 12.06.2016 otsusega seoses kaasomandi lõpetamise nõude menetlemisega kostja kanda 50% hageja menetluskuludest nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Kohtuvälised kulud jäeti hageja enda kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 12 147,50 eurot. Hageja esindaja ajakulu on olnud 70 tundi 45 minutit. Arvestades menetluse olemust ja kestust ning menetlusdokumentide sisu (hageja seisukohad ei ole märkimisväärselt mahukad või õiguslikult keerukad, suur osa menetlusest keskendus tõendamisele), pidas kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 45 tunni ulatuses. Hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks tuleb määrata 8120 eurot (esindajakulu 7020 eurot ((tunnitasu 130 eurot × 45 tundi + käibemaks 20%), riigilõivud 700 eurot ja ekspert Riho Lubi tasu 400 eurot). Ringkonnakohtu menetlusega seotud kulud moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest 8 tundi. Maakohtus on hageja seoses kaasomandi lõpetamise nõudega kandnud põhjendatult kulusid 23 tunni ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suuruseks, millest 50% tuleb kostjalt välja mõista, on 4836 eurot ((8 + 23 tundi) × 130 eurot + 20%). Kokku tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud 2968 eurot (esindajakulu 2418 eurot + pool kaasomandi lõpetamise nõudelt tasutud riigilõivudest 350 eurot + pool ekspertiisikulust 200 eurot), lisandub taotletud viivis. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. E. J esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. veebruari 2017 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada E.J. hagi täies ulatuses ja jätta M.M. vastuhagi täielikult rahuldamata ning mõista M.M. lt välja E.J. kasuks kõik E.J. kantud menetluskulud ja jätta M.M. menetluskulud M.M. kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis maakohus tõendid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hindamata ning kohtuotsuse põhjendamata ja oma seisukohad tõenditega seostamata. OÜ-le Kummibox väljastatud arved on seotud poolte korteriga. Kliendisoodustuse kasutamisel märgivad kauplused arve saajaks soodustuse õigusega isiku. Kostja oli teadlik, et pakkumised võetakse OÜ Kummibox nimele (poolte 19.01.2012 e-kirjavahetus; II kd, tl 189–197 tõendid). Korteri jaoks OÜ Kummibox kliendisoodustuse kasutamist tõendab ka II kd, tl 32, 35 olevate arvete ja tl 41–42 oleva hageja pangakonto väljavõtte võrdlus (hageja kontolt on tasutud arved, millel kajastub OÜ Kummibox kliendisoodustus). Ehitusinsener-ekspert K. Käsperi eksperthinnangus leiti, et hageja esitatud kuludokumentidel kajastatud ehitusmaterjalid, -seadmed ja tööjõukulu on sellised, milliseid on kasutatud ja kantud seoses korteri väljaehitamisega mitteeluruumist eluruumiks ning nimetatud tööde ja materjalide tavapärane kogumaksumus on 23 559,58 eurot +/–5%. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta K. Käsperi eksperthinnangut ei arvesta. Kuludokumendid pärinevad ajavahemikust 03.08.2011–02.07.2012, mil korteris toimusid ka kohtu hinnangul remonditööd. Tulenevalt kostja 23.04.2014 vastusest toimus remont ka
3. a juunis. Hageja on selgitanud, et OÜ Kummibox korteris algasid tööd hiljem. Lähtudes otsuse p-st 36 on kohus nõustunud, et OÜ Kummibox korteris ei saanud tööd toimuda enne
4. a suve. OÜ Kummibox korteri tarbeks soetatud materjalid on hageja eristanud poolte korteri tarbeks soetatud materjalidest (nt hagiavalduse tervikteksti lisas 5 markeerimata kulud). Küllaldaseks põhjendamiseks ei saa lugeda seda, et kohtu arvates kinnitab kahtlust, et hageja nõuab kostjalt muu korteri remondiga seotud kulude hüvitamist, see, et osa materjalist on soetatud hiljem kui korteris töid tehti. Kohus pole selgitanud, milliseid materjale ja töid silmas peetakse. See, et eluaset remonditöödega samaaegselt kasutatakse, on tavapärane. Kohus pole tuvastanud, et sel ajal tehti töid, mis on sees elamise eelduseks (nt vee- ja kanalisatsioonitööd). 6 OÜ Kummibox kliendisoodustus kajastub üksnes osal arvetest, tšekkidest ja lepingutest (I kd, tl 182–200; II kd, tl 1–40, hagiavalduse tervikteksti lisa 5). I kd, tl 183, 184, 191 ja II kd, tl 11 olevatel kokkulepetel ja kinnitustel V. Madisoni, M. Pedaku, I. Pühvli ja E. Zahharoviga puudub viide OÜ-le Kummibox. Nimetatud isikutele tasuti 5612 eurot perioodil 01.08.2011– 30.04.
5. Samuti puuduvad märked OÜ Kummibox kohta järgmistel kuludokumentidel: 15.02.2012 AS Decora arve 11,98 eurot; 08.05.2012 Jysk Linen arve 229 eurot; 08.05.2012 OÜ Ruutmeeter Eesti arve 371,58 eurot; 05.05.2012 AS Decora arve 35,96 eurot; 09.05.2012 OÜ Esmerald Invest arve 69 eurot; hageja ja Baltic Interior OÜ leping 2642 eurot; AS Decora 15.05.2012 arved 42,77 eurot; AS Decora 16.05.2012 arved 36,70 eurot; Rautakesko AS 16.05.2012 arved 159,83 eurot; AS Decora 21.05.2012 arved 60,90 eurot; AS Decora 22.05.2012 arve 21,50 eurot; Rautakesko AS 22.05.2012 arve 1,19 eurot; Rautakesko AS 28.05.2012 arve 59 eurot; AS Decora 28.05.2012 arve 0,37 eurot; Elene.ee OÜ 30.05.2012 arve 38,10 eurot; Rautakesko AS 02.06.2012 arve 1,95 eurot, kokku 3781,83 eurot Nähtuvalt hageja pangakonto väljavõttest 01.05.–15.06.2012 kohta on kontolt tasutud AS Decora 05.05.2012 arve 35,96 eurot ning Rautakesko AS 16.05.2012 arve 150,44 eurot ja 02.06.2012 arve 1,95 eurot; 2) ei ole kohus põhjendanud, miks ta jätab rahuldamata hageja nõude mootorikütuse kulude (825,53 eurot) osas. Seoses korteri ehitusega oli vaja korduvalt käia Tallinnas, tuua materjali Valgast ja Elvast, transportida elektrikku Elvast Tartusse ning külastada ehituskauplusi Tartus; 3) puuduvad tõendid, mille põhjal saaks lugeda, et kostja on oma osa ajavahemiku 2011 jaanuar – 2012 oktoober kommunaalkuludest tasunud. Kuivõrd kostja kinnitas, et korteriühistu arved tasus hageja, kellele ta need hüvitas, pidi kostja tõendama kommunaalkulude hagejale hüvitamist. Kostja ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitanud. Kohtu põhjendus, et hageja pole tõendanud, et arved oleksid ühistule tasumata või et need tasus hageja, on asjakohatu; 4) ei ole kohus põhjendanud, millistel asjaoludel peab kohus hageja elektrikulu hüvitamise nõuet mõistlikuks 1/3 osas. Asjaolu, et hageja sai korterit kasutada eluruumina, ei tähenda, et seal ei oleks tehtud
6. a suvel remonditöid. Pooled elasid korteris koos kuni
7. a sügiseni; 5) võtsid pooled ühiselt laenu korteri siseviimistlustöödeks ning mööbli ja tehnika soetamiseks. Pooltel oli kokkulepe korteri eluruumiks kujundamiseks selle edasi müümise eesmärgil, mistõttu oli vaja korter ka sisustada. Hageja sisustas korteri, paigaldas siseuksed, liistud ja köögimööbli. Seda, et korteris on köögimööbel, siseuksed ja liistud, on kinnitanud ka kohtu määratud ekspert R. Lubi. Köögimööbli hinnapakkumise võttis kostja Baltic Interior OÜ-st 11.05.2012 ehk pärast laenuraha ülekandmist. Poolte ühiselt võetud laenu intressi- ja kindlustuskulude hüvitamise nõude osas ei oma tähtsust see, millal ja kui suures osas pooled seda korteri tarbeks kasutasid (kostja kasutaski seda alles
8. aastal), vaid oluline on see, et see võeti koos korterisse panustamise eesmärgil. Hageja kandis vahetult laenuraha kättesaamise järel 07.05.2012 sellest 2000 eurot kostjale selgitusega: „XXX materjalide ostuks“; 6) on kohus hagi ja vastuhagi lahendanud vastuoluliselt ning seega ei ole kohtuotsus põhjendatud. Kohus pidas VÕS § 1042 alusel põhjendamatuks hageja nõuet alates 02.06.2012 (sest korter oli väidetavalt selleks ajaks valmis), kuid samas rahuldas kostja veelgi hilisemal (
9. a) tegevusel põhineva nõude samal alusel; 7) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kuivõrd kostja tellitud 20.02.2014 seisuga koostatud eksperthinnangust nähtub, et korteris on olemas dušikabiin, wc-pott, valamu koos kapiga, radiaatorid, parkett on paigaldatud ja niiskuskahjustusi ei esine, siis on tõendatud, et kostja tellitud tööd on tehtud. Nähtuvalt Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ hinnangust toimus ülevaatus 20.02.
10. OÜ Korras Vara arve nr 2014002, mis kajastab väidetavate tööde teostamist, on hilisem, s.o 03.03.2014, ning arvest nähtuvalt võttis kostja alles 03.03.2014 tööd vastu. 20.02.2014 ülevaatus ei saa tõendada töid, mis on tehtud pärast ülevaatust. OÜ Korras Vara juhatuse liikmeks oli kostja elukaaslane ja arve on näilik. 7 Kostja nõue on alusetu isegi siis, kui ta oleks väidetavad kulutused teinud, sest hageja on oma osa kuludest kandnud. See, et kostja tegi alles
11. aastal korterile väidetavalt kulutusi, ei saa seada kahtluse alla seda, et hageja kandis talle 07.05.2012 raha materjalide ostmiseks; 8) on kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel eksinud. Hageja esindaja ajakulu oli 70 tundi 45 minutit. Kohus ei ole võtnud arvesse asja keerukust ja menetluse pikkust. Poolte esitatud menetlusdokumentide ja tõendite maht on tavapärasest märkimisväärselt suurem (kohtutoimiku maht on neli köidet). Esitatud materjalid olid vajalikud.
12. M. M esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
13. veebruari 2017 otsuse tühistamist osaliselt, s.o osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud üle 1110,50 euro, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta M.M. kanda E.J. menetluskuludest 1110,50 eurot. Apellatsiooniastme menetluskulud palub vastuapellant jätta apellandi kanda. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus tsiviilasjas 12.05.2016 tehtud otsusega kostja kanda 50% hageja menetluskuludest nii maa- kui ka ringkonnakohtus seoses kaasomandi lõpetamise nõude menetlemisega. Kohtuvälised kulud jäeti hageja enda kanda. Maakohus on ringkonnakohtu määratud menetluskulude jaotust rikkunud.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

lg 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuvälised kulud. Hageja kohtukulud maakohtus on riigilõiv kaasomandi lõpetamise nõudelt 300 eurot ja ekspert R. Lubi tasu 400 eurot, millest jääks ringkonnakohtu otsuse alusel kostja kanda 350 eurot ((300 + 400) ÷ 2). Hageja palus 15.06.2016 taotluses kostjalt välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 760,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja kanda jäänud menetluskulude suurus ületada 1110,50 eurot (350 + 760,50).

1. M. M vaidleb E.J. apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) hindas kohus tõendeid nõuetekohaselt. Kohus jättis põhjendatult arvestamata OÜ Kummibox kuludokumendid. Hageja väide, et OÜ Kummibox korterit remonditi pool aastat hiljem, on paljasõnaline ja ei vasta tõele. Poolte 19.01.2012 e-kirjavahetus on seotud akende hinnapakkumisega ning ei oma puutumust ehituspoodide sularahatšekkidega. Asjaolu, et mõlema korteri akendele võeti ühine pakkumine, kinnitab kostja väidet, et OÜ Kummibox remontis samal ajal temale kuuluvat korterit. 18.01.2012 e-kirjas kinnitab OÜ Kummibox, et ta on ehitusega tegelev ettevõte. Eeltooduga on leidnud kinnitust, et OÜ Kummibox omas poolte korteri remondi ajal kinnisvara ning tegi samal ajal teistele objektidele kulutusi. Esitatud materjalidest ei ole võimalik aru saada, mida hageja on ostnud, veel vähem on võimalik järeldada seda, et OÜ Kummibox ostetud kaupu oleks kasutatud poolte korteri remondiks; 2) jättis kohus põhjendatult K. Käsperi arvamuse otsuse tegemisel arvestamata; 3) on kohtu selgitused piisavad. Hageja on esitanud rea fabritseeritud ja asjasse puutumatuid kuludokumente, püüdes mujale tehtud investeeringute dokumentatsiooni ära kasutades nõuet kostja vastu suurendada. Nt Hals-Trading OÜ-lt OÜ-le Kummibox väljastatud arvete järgi on materjalid väljastatud ajal, mil poolte korteris olid torutööd tehtud. Töövõtulepingud on vormistatud tagantjärele ja on fabritseeritud – töövõtulepingutes märgitud tööde eest on tasunud kostja ning lepingutes märgitud töid ei saanudki töövõtjad teostada. Jysk Linen arve väljastati hagejale, kui ta ostis omale voodi, OÜ Ruutmeeter Eesti arvel kajastub parketi ostmine, kuigi parketi ostis ja paigaldas kostja. Loetelus on 5 aastat vana köögimööbli leping, millel puudub kostjaga puutumus, ja Elene.ee arve, mille eest on maksnud pangaülekandega kostja jne. 8
2. E. J vaidleb M.M. vastuapellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta vastuapellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud vastuapellandi kanda. Vastuväidete kohaselt on kohus põhjendanud, miks ta mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2968 eurot. Hageja nõustub maakohtu põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas E.J. hagi osaliselt ning mõistis M.M. lt E.J. kasuks välja võlgnevuse 137,35 eurot ja nimetatud summalt viivise kuni võlgnevuse tasumiseni. Nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
2. veebruari 2017 otsus tuleb tühistada M.M. lt E.J. kasuks väljamõistetud võlgnevuse suuruse ja viivise ning E.J. lt M.M. kasuks 27.02.2017 seisuga väljamõistetud viivise suuruse, samuti M.M. lt E.J. kasuks väljamõistetud menetluskulu suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega: - rahuldab E.J. hagi M.M. vastu osaliselt ning mõistab M.M. lt E.J. kasuks välja kulutuste katteks 1666,40 eurot ja viivise 08.06.2018 seisuga 433,16 eurot, kokku 2099,56 eurot; - mõistab E.J. lt M.M. kasuks välja viivise 08.06.2018 seisuga 488,31 eurot; - tasaarvestab M.M. nõude E.J. vastu summas 2277,31 eurot E.J. nõudega M.M. vastu summas 2099,56 eurot; - tasaarvestuse tulemusena puudub E.J. l M.M. vastu 2099,56 euro suurune nõue ning E.J. lt tuleb M.M. kasuks välja mõista 177,75 eurot ja võlgnevuse summalt 177,75 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni võlgnevuse kohase täitmiseni ning - mõistab M.M. lt E.J. kasuks välja menetluskulu 1110,50 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus täielikult.
3. Asja materjalidest nähtuvalt ostsid E. J ja M. M 30.12.2010 Tartus XXX asuva korteriomandist mõlemad ½ mõttelise osa ning kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub korteriomand senini poolte kaasomandisse (kummalegi ½ kaasomandist). Tartu Maakohtu 19.06.2015 jõustunud osaotsusega (3 kd, tl 157-159) lõpetati E.J. ja M.M. kaasomand XXX Tartus asuva korteriomandi (registriosa nr 2848603) suhtes selle müümisega avalikul enampakkumisel ning korteriomandi müügist saadud raha otsustas maakohus jagada E.J. ja M.M. vahel võrdselt. Sama osaotsusega otsustas maakohus jätkata menetlust E.J. hagis ja M.M. vastuhagis kulutuste hüvitamise nõuete osas. Hagiavalduse tervikteksti kohaselt nõudis hageja kostjalt 13 365,35 euro väljamõistmist ning põhjendas seda sellega, et tema panus korteriomandi omandamiseks ja väljaehitamiseks tehtud kulutuste ning kaasomandiga kantud vajalike kulude osas on kostja panusest 13 365,35 euro võrra suurem. Vastuhagis nõudis kostja hagejalt 1789 euro väljamõistmist seoses kulutuste tegemisega kaasomandis olevale korteriomandile. 9
4. Poolte vahel puudub vaidlus, et korteriomandi müügihind oli 5112,94 eurot, millest kumbki kaasomanik tasus poole ning et korteriomand oli omandamise hetkel kasutusel mitteeluruumina. Pooled leppisid enne korteriomandi ostmist kokku, et nende eesmärgiks on mitteeluruum remontida, muuta see eluruumiks ja seejärel võõrandada ning müügist saadud tulu jagada pooleks. Samuti leppisid pooled kokku, et vajalikud ja kokkulepitud kulud kantakse võrdsetes osades. Sellist seisukohta on hageja kinnitanud ka apellatsioonkaebuses (vt apellatsioonkaebuse p 1.1). Maakohus on kohtuotsuse põhjendavas osas (vt kohtuotsuse p 20, 24 ja 25) märkinud, et pooled tegutsesid kokkuleppe alusel, kuid sellele vaatamata leidnud, et pooltevaheline õigussuhe tuleb kvalifitseerida kulutuste hüvitamise nõudena VÕS § 1042 järgi. Kuna VÕS § 1042 reguleerib alusetu rikastumise nõudeid, kui kulutused on tehtud ilma õigusliku aluseta (pooltevahelise kokkulepeta), siis on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning

§ 438lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus, millist õigusakti kohaldada.

23.01.2018 kohtuistungil arutas ringkonnakohus pooltega vaidlusaluse õigussuhte kvalifitseerimise küsimusi ning pooled möönsid, et vaidlusele on võimalik kohaldada seltsingu sätteid. VÕS § 580 lg 1 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Kuna poolte ühiseks eesmärgiks oli mitteeluruumist korteriomandi kaasomandisse ostmine, selle remontimine ja eluruumiks muutmine, vajalike ja kokkulepitud kulude võrdsetes osades kandmine, seejärel korteriomandi võõrandamine ja saadud tulu jagamine poolte vahel võrdsetes osades, siis tuleb pooltevahelisele õigussuhtele kohaldada seltsingu sätteid. Arvestades seda, et poolte kaasomandis olev korteriomand on Tartu Maakohtu 19.06.2015 jõustunud osaotsusega otsustatud müüa avalikul enampakkumisel, on hagis ja vastuhagis esitatud nõue kvalifitseeritav panuste hüvitamise nõudena VÕS § 603 lg 3 järgi.

1. VÕS § 581 lg 1 kohaselt seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, eeldatakse VÕS § 581 lg 2 alusel, et seltsinglaste panused on võrdsed. Apellatsioonkaebuse p-s 1.1 on hageja kinnitanud, et vajalikud ja kokkulepitud kulud pidid pooled kandma võrdsetes osades. Hagiavaldusest nähtuvalt (4 kd, tl 38) nõudis hageja kostjalt 13 365,35 euro väljamõistmist, kuna tema tehtud kulud on nimetatud summa võrra suuremad kostja tehtud kuludest. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja hagis nõutud ulatuses kulutusi tõendanud, samuti puudus kokkulepe hageja väidetavate kulutuste osas. Seega peab hageja nõude rahuldamiseks tõendama, et ta kandis kostjast kulusid suuremas ulatuses, kui ka selle, et kulude tegemises (13 365,35 eurot x 2) olid pooled kokku leppinud. 13.
2. Korteri ehituskulud. Hageja konto väljavõttest (2 kd, tl 41) nähtuvalt on ta kandnud 07.05.2012 kostja arvele 2000 eurot materjalide ostuks. Maakohus jättis nimetatud hageja kulutuse arvestamata põhjusel, et kostja esitatud tõendite kohaselt on kostja teinud kulutusi korterile
3. a. Kostja on kinnitanud, et korteri remonditöid tehti koos ning tähendust ei ole sellel, millal kostja saadud raha korteri remondiks kulutas. Vastuses apellatsioonkaebusele ei ole kostja esitanud vastuväidet, et hagejalt saadud 2000 eurot on kulutatud korteri remondiks. Seega on hageja 10 tõendanud korteri remondiks tehtud kulutusi 2000 euro ulatuses, millest ½ (1000 eurot) peab kandma kostja. Muude kulutuste tegemist ei ole hageja tõendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavalduses esitatud tabel (4 kd, tl 30-32) ei tõenda kulutuste tegemist poolte kaasomandis olevale korteriomandile. Valdavalt on tabelis tuginetud OÜ-le Kummibox väljastatud tšekkidele ning hageja ei ole tõendanud, et OÜ Kummibox nimel ostetud kaubad on kulutatud vaidlusaluse korteriomandi remondiks. Asja materjalidest nähtuvalt müüdi sama müügilepinguga (vt 4 kd, tl 43-50) XXX asuvas korterelamus teine korteriomand (mitteeluruum) ning kinnistusraamatu väljavõttest (1 kd, tl 142) nähtuvalt kuulus nimetatud korter 30.12.2010-09.04.2013 hagejale endale või tema kontrolli all olevatele äriühingutele (sh OÜ-le Kummibox). Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et samaaegselt vaidlusaluse korteriomandi remondiga remontis hageja teist samas majas asuvat korterit (XXX). Teise korteri remontimine on tõendatud Arco Vara eksperthinnangus (1 kd, tl 143-160) toodud võrdlusandmetega, millest nähtuvalt on nimetatud kvaliteetse kaasaegse siseviimistlusega korter müüdud
4. a aprillis 76 000 euro eest. Hageja väide, et kostja teadis akende osas pakkumiste võtmisest OÜ Kummibox nimele, on paljasõnaline, kuna hageja on ise kinnitanud, et kostja maksis akende eest 300 eurot. Ka see, et osadel kuludokumentidel (tšekkidel) puudub märge OÜ Kummibox kohta (vt apellatsioonkaebuse p 3.1.9) ei tõenda hageja väidet, et nimetatud materjalid on kulutatud vaidlusaluse korteriomandi remondiks. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et OÜ Kummibox kütusetšekid ei tõenda hageja kulutusi seoses vaidlusaluse korteri remondiga. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja esitatud K. Käsperi allkirjastamata hinnang (3 kd, tl 7-10) ei ole asjakohane tõend ega tõenda, et tavapärane ehitustööde maksumus sarnase korteriomandi remontimisel on 23 559,58 eurot. Oluline on siinjuures märkida, et hinnang põhineb peaasjalikult hageja koostatud kulutuste koondtabelil ja materjalide ostutšekkidel, mille seotust vaidlusaluse korteri remondiga ei ole hageja tõendanud. Iseenesest õige on hageja see väide, et maakohus ei andnud hinnangut hageja sõlmitud kokkulepetele, millised ta on sõlminud V. Madisoni, M. Pendra, I. Pühveli ja E. Zahharoviga (1 kd, tl 183, tl 184 ja tl 191; 2 kd, tl 13). Samas nõustub ringkonnakohus kostjaga, et kokkulepetes nimetatud tööde tegemine ei ole tõendatud. Ringkonnakohus märgib, et kui kostja esitas vastuväite ja kinnitas, et kokkulepped on fabritseeritud, siis oli hagejal võimalus taotleda V. Madisoni, M. Pendra, I. Pühveli ja E. Zahharovi tunnistajatena ülekuulamist. Hageja on jätnud sellise võimaluse kasutamata ning sellekohast taotlust ei ole esitanud ka apellatsioonkaebuses. Kokkulepete usaldusväärsust seavad kahtluse alla veel järgmised asjaolud. Nii nähtub V. Madisoniga sõlmitud kokkuleppest uste paigaldamine, kuid hageja poolt esitatud ja kokkuleppest hiljem koostatud AS Kaanon Kinnisvara hindamisaktist (1 kd, tl 20) nähtuvalt puudusid korteris siseuksed. M. Penderiga sõlmitud kokkulepe sisaldab sanitaartehniliste tööde tegemist (sh küttetorustiku vahetus). AS Kaanon Kinnisvara hindamisakti kohaselt puudus korteris kogu sanitaartehnika, sh radiaatorid. Kostja esitatud Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ hinnangust (koostatud 20.02.2014) nähtuvalt on korteris siseuksed, kaasaegne sanitaartehnika (1 kd, tl 69-70). Korras Vara OÜ arved ja maksekorraldused (1 kd, tl 88-91) tõendavad nimetatud tööde tegemist kostja poolt. Elektritööd on teostatud Korras Vara OÜ poolt kostja arvel ning see kinnitab I. Pühveliga sõlmitud kokkuleppe ebausaldusväärsust. 13.
5. Laenukulud. 30.04.2012 sõlmitud laenulepingu (4 kd, tl 51-55) järgi sai hageja Swedbank AS-lt 8000 eurot laenu. Laenulepingus ei ole laenu sihtotstarvet määratud. Hagiavalduse terviktekstis (4 kd, tl 38) on hageja kinnitanud, et pangalaenu arvel kanti korteri sisustuskulud ning et kostja oli kulutustest teadlik. Kostja kinnitusel tagas hüpoteek üksnes hageja kohustusi (1 kd, tl 138, p 11 2.2.1) ning laenusummast ei teinud hageja korterile kulutusi. Kuna poolte eesmärgiks oli korteri võõrandamine, siis on usutav kostja väide, et tal puudus hagejaga kokkulepe korteri mööbliga sisustamiseks. R. Lubi eksperdiarvamusest (2 kd, tl 115-139) ei nähtu, et korteris on köögimööbel ning hageja apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine seisukoht on ekslik. Seetõttu on põhjendamatu hageja seisukoht, et kostja peab kandma ½ laenukuludest 2123,92 eurot. 13.
6. Korteri kommunaalkulud. Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud KÜ XXX 1 esitatud kommunaalteenuste arveid ajavahemikul jaanuar 2011 kuni oktoober 2012 kokku 1058,10 euro ulatuses ja nõuab kostjalt sellest ½ hüvitamist. Kostja vastuväite järgi on ta hagejale nimetatud summast poole hüvitanud. Samas ei ole kostja sellekohast vastuväidet tõendanud ja maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et vastuses apellatsioonkaebusele ei ole kostja selles osas apellatsioonkaebusele vastuväiteid esitanud. Seega on hageja nõue kulutuste hüvitamiseks summas 529,05 eurot põhjendatud. Samuti nähtub hagiavaldusest, et hageja tasus ajavahemikus 06.10.2011 kuni 30.09.2012 AS-le Eesti Energia elektri- ja võrguteenuste osutamise eest 211,06 eurot ning seetõttu peab kostja hüvitama talle sellest ½, s.o 105,53 eurot. Sellise summa on maakohus ka kostjalt välja mõistnud (31,82 + 105,53 = 137,35). Maakohtu põhjendus, mille kohaselt peab kostja hüvitama elektri- ja võrguteenuste tasust ainult 1/3, ei ole asjakohane ning tuleb kohtuotsuse põhjendustest välja jätta. 13.
7. Pooled omandasid vaidlusaluse korteriomandi, mille reaalosaks oli mitteeluruum, 30.12.2010 5112,94 euro eest. Müügilepingust (4 kd, tl 43-50) ei nähtu, et müügihinna aluseks oleks olnud hindamisakt. Ekspert R. Lubi arvamuse kohaselt oli korteriomandi väärtuseks 18.12.2014 seisuga 67 000 eurot. Ringkonnakohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et korteriomandi väärtuse suurenemist ei ole mõjutanud mitte üksnes poolte panused, vaid ka kinnisvara hindade tõus. Hageja poolt 09.03.2018 esitatud M. Pallosoni arvamus (5, kd, tl 18) ei tõenda hageja poolt korteriomandile tehtud remondikulutusi ega seda, et hageja panuse osakaal oli 80% ja kostja panuse osakaal 20%. 13.
8. Kokku on hageja kulutuste hüvitamise nõue põhjendatud 1666,40 euro ulatuses (1000 eurot + 529,05 eurot + maakohtu otsusega väljamõistetud 137,35 eurot) ja täiendavalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1529,05 eurot. Hageja nõudis viivist seadusjärgses määras alates 13.03.2015 (4 kd, tl 39). Võlgnevuselt 1666,40 eurot on viivise suuruseks 08.06.2018 seisuga 433,16 eurot (vt viivisekalkulaator). Koos viivisega on kostjalt väljamõistetava rahalise kohustuse suuruseks 2099,56 eurot.
9. Maakohus rahuldas vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja poolt tehtud remonditööde katteks 1789 eurot, s.o ½ 3578 eurost. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning

§ 654lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas otsuses.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjendatud ei ole hageja väide, et kostja esitatud Ober-Haus Kinnisvarateenuste OÜ hinnang (1 kd, tl 65-87) ei ole tõene, kuna selles märgitud tööd on tehtud pärast hinnangu andmist. Hinnangust nähtuvalt toimus korteri ülevaatus 20.02.

1. Asjaolu, et kostja tellimisel tehtud üks remonditööde arvetest, s.o arve nr 2014002 (I kd, tl 90), on koostatud pärast korteri ülevaatust, ei tähenda, et arvel märgitud töid ei oleks tehtud varem. On tavapärane, et tehtud tööd vaadatakse enne üle ning pärast tööde vastuvõtmist toimub tellija ja töövõtja vahel arvlemine. Arvest nr 2014002 nähtuvalt võttis kostja arve vastu 03.03.2014 ning arve vastuvõtmine ei ole samastatav tööde vastuvõtmisega. Hageja vastupidine väide on ebaõige. 12 Sellest, et hageja kandis kostja arvele 07.05.2012 2000 eurot, ei saa järeldada, et eelmärgitud tööde eest tasus kostja 2014.a hagejalt saadud rahaga. Kostja nõudis viivist seadusjärgses määras alates 13.01.
2. Võlgnevuselt 1789 eurot on viivise suuruseks 08.06.2018 seisuga 488,31 eurot (vt viivisekalkulaator). Maakohtu poolt väljamõistetud viivise summa 439,07 eurot 27.02.2017 seisuga ei ole õige. Koos viivisega on hagejalt väljamõistetava rahalise kohustuse suuruseks 2277,31 eurot. 15.

§ 445

lg 1 teise lause kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja võlgnevuse ja viivise 08.06.2018 seisuga kokku 2099,56 eurot ning kostjalt hageja kasuks võlgnevuse ja viivise 08.06.2018 seisuga kokku 2277,31 eurot.

§ 445

lg 1 teise lause alusel tuleb poolte vastastikused nõuded tasaarvestada ning selle tulemusena lõppevad poolte nõuded kattuvas ulatuses. Seetõttu puudub hagejal kostja vastu nõue 2099,56 euro ulatuses. Tasaarvestuse tõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 177,75 eurot (2277,31-2099,56). Alates 09.06.2018 peab hageja maksma kostjale võlgnevuselt 177,75 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Menetluskulud. 16.
2. Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2016 jõustunud otsusega (4 kd, tl 13-16) jäeti menetluskuludest maakohtus seoses kaasomandi lõpetamisega seotud poolte kohtuvälised kulud (õigusabikulud) poolte endi kanda ning kostja kanda 50% hageja kohtukuludest (riigilõiv kaasomandi lõpetamise nõudelt ja maakohtu 20.10.2014 määruse alusel tasutud ekspertiisitasu 400 eurot). Kostja menetluskulud ringkonnakohtus jäeti kostja kanda ning hageja menetluskulud ringkonnakohtus (apellatsioonkaebusele vastamise ja vastuapellatsioonkaebuse esitamisega seotud kulud) 50% ulatuses kostja kanda. Maakohus on küll menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2016 otsusele viidanud, kuid ei ole selles sisalduva menetluskulude jaotusega arvestanud. Sellest tulenevalt on kostja vastuapellatsioonkaebus põhjendatud. Hageja on tasunud riigilõivu kaasomandi lõpetamise nõudelt 300 eurot ja 50% sellest on 150 eurot (vt 1 kd, tl 7 ja tl 50). Samuti on hageja tasunud ekspertiisitasu 400 eurot ja 50% sellest on 200 eurot (vt 2 kd, tl 94). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtus kantud menetluskulude katteks 350 eurot. Hageja õigusabikulud seoses apellatsioonkaebusele vastamise ja vastuapellatsioonkaebuse koostamisega on kokku 1521 eurot ja 50% sellest on 760,50 eurot (vt 4 kd, tl 2 ja tl 19). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1110,50 eurot. 16.
3. Hagiavalduse kohaselt oli hageja kulutuste hüvitamise nõue kostja vastu 13 365,35 eurot ning vastuhagi kohaselt kostja nõue hageja vastu 1789 eurot. Hageja nõue rahuldati 1666,40 euro ulatuses ning kostja nõue 1789 euro ulatuses. Maakohus jättis poolte menetluskulud seoses kulutuste nõuetega

§ 163

lg 1 alusel poolte endi kanda ning kostja ei ole selles osas maakohtu otsust vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et kuna poolte nõuded rahuldati enam-vähem võrdses suuruses, siis on põhjendatud jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Menetluskulude teistsuguseks jaotuseks ei anna alust ka asjaolu, et kostja vastuapellatsioonkaebus seonduvalt menetluskulude väljamõistmisega kaasomandi lõpetamise nõudelt rahuldati. 13 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp 14 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja