← Eesti

3-16-1456/30

KOHTUMÄÄRUS Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene

  1. mai 2018, Tartu 3-16-1456 Timofei Stanovoi kaebus Viru Vangla
  2. juuni
  3. a käskkirja nr 6-3/722-D tühistamiseks Tartu Halduskohtu
  4. novembri
  5. a otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Timofei Stanovoi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine Kaebaja Timofei Stanovoi Menetlusosalised Vastustaja Viru Vangla Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi RESOLUTSIOON Jätta Timofei Stanovoi apellatsioonkaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Viru Vangla tunnistas
  7. juuni
  8. a käskkirjaga nr 6-3/722-D Timofei Stanovoi süüdi Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumises ja karistas teda seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt käitus kaebaja
  9. juunil 2016 kella 10.38 paiku valvuri suhtes ähvardavalt.
  10. T. Stanovoi esitas distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale vaide, kuid Viru Vangla jättis selle
  11. juuli
  12. a vaideotsusega nr 6-12/166-2 rahuldamata.
  13. T. Stanovoi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks.
  14. Tartu Halduskohus jättis
  15. novembri
  16. a otsusega T. Stanovoi kaebuse rahuldamata.
  17. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu
  18. novembri
  19. a otsuse peale.
  20. Tartu Ringkonnakohus võttis
  21. detsembri
  22. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustas Viru Vanglat sellele vastama. kaebaja
  23. Viru Vangla esitas
  24. jaanuaril
  25. a vastuse apellatsioonkaebusele.
  26. T. Stanovoi teavitas
  27. veebruaril 2017 Tartu Ringkonnakohut, et vabaneb Viru Vanglast
  28. veebruaril
  29. Tartu Ringkonnakohus andis
  30. märtsi
  31. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse muutmiseks, kuna ringkonnakohtu hinnangul on seoses kaebaja vanglast vabanemisega muutunud tühistamisnõue ainetuks. Ringkonnakohus selgitas, et menetluse jätkamine võib teatud juhtudel olla võimalik Viru Vangla
  32. juuni
  33. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Selleks peab aga kaebaja esitama ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotluse ning tooma selles välja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et kaebuse muutmise avalduse esitamata jätmisel või juhul, kui ringkonnakohus leiab, et kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, võib ringkonnakohus jätta kaebuse läbi vaatamata.
  34. Kaebaja jättis Tartu Ringkonnakohtu
  35. märtsi
  36. a määrusele vastamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  37. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
  38. Kaebaja on vaidlustanud Viru Vangla
  39. juuni
  40. a käskkirja, millega teda karistati distsiplinaarkorras seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Nimetatud käskkirja suhtes on kaebaja esitanud tühistamisnõude.
  41. Kaebaja teavitas ringkonnakohut, et ta vabanes vanglast
  42. veebruaril
  43. Sellest asjaolust tulenevalt on tühistamisnõue muutunud sisutuks, mistõttu andis Tartu Ringkonnakohus
  44. märtsi
  45. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse muutmiseks ning tühistamisnõudelt õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminekuks. Vastav taotlus nõude muutmiseks tuli Tartu Ringkonnakohtule esitada
  46. aprilliks
  47. Kaebajale toimetati Tartu Ringkonnakohtu
  48. märtsi
  49. a määrus kätte
  50. aprillil 2018, kuid kaebaja jättis kohtumäärusele nõutud tähtajaks vastamata.
  51. Riigikohtu praktika kohaselt võib tühistamiskaebuse esitamist lubada haldusaktide peale, mille kehtivusaeg on lõppenud, juhul kui selle haldusakti mõju ja praktiline tähendus ei pruugi kaebaja jaoks olla vaatamata haldusakti kehtivuse lõppemisele veel täielikult ammendunud (Riigikohtu halduskolleegiumi
  52. novembri
  53. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 11). Vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi võetakse kinnipeetava kahjuks arvesse mitmete teda puudutavate küsimuste lahendamisel (nt VangS § 31 lg 2, vangla sisekorraeeskirja § 83 p 3¹ ja § 965 lg 1 p 2), samuti kinnipeetava poolt uue distsiplinaarsüüteo toime panemise korral talle distsiplinaarkaristuse määramisel või kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kaalumisel. Seega ei pruugi distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja mõju olla kinni peetava isiku suhtes lõppenud ka pärast käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse ärakandmist. Ringkonnakohus selgitab, et kõik eelpool nimetatud mõjud aga avalduvad isiku suhtes üksnes siis, kuni ta on kinnipeetava staatuses. Nagu eespool mainitud, ei kanna kaebaja ringkonnakohtule teadaolevalt enam vabadusekaotuslikku karistust. 2
  54. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja tühistamine olukorras, kus kaebaja on vanglast vabanenud, kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik, sest sellisel otsusel puudub kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju. Isegi juhul, kui kohus käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja tühistaks, ei omaks see kaebaja õiguste seisukohal enam mingit tähendust. Kuna tühistamiskaebusega vaidlustatud haldusakt on muutunud ainetuks, on tühistamiskaebus õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu menetluslikult lubamatu. Samas saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral (Riigikohtu halduskolleegiumi
  55. novembri
  56. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12).
  57. Ringkonnakohus andis
  58. märtsi
  59. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse muutmiseks ning selgitas kaebajale, et põhjendatud huvi esinemise korral võib olla võimalik jätkata kaebuse menetlemist vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Ringkonnakohus märkis, et selleks peab kaebaja esitama ringkonnakohtule kaebuse muutmise avalduse
  60. aprilliks 2018 ning tooma selles välja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg-st 2 tuleneva põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus saatis
  61. märtsi
  62. a määruse kaebajale tema elektronposti aadressile ning kaebaja kinnitas, et sai talle saadetud määrusega tutvuda
  63. aprillil
  64. Kaebaja kaebuse muutmise avaldust ringkonnakohtule kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei esitanud. Samuti ei esitanud kaebaja kaebusest või apellatsioonkaebusest loobumise avaldust.
  65. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. HKMS § 190 kohaselt kui HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg-tes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. Kaebaja vabanes vanglast pärast apellatsioonkaebuse esitamist ja seega on asjaolud muutunud apellatsioonimenetluse käigus. Kuna kaebaja ei esitanud ringkonnakohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuse muutmise avaldust, ei ole ringkonnakohtul võimalik üle minna tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui kohus vaataks apellatsioonkaebuse läbi ja vaidlustatud käskkirja tühistaks, ei saaks kohtuotsus muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi ega kohustusi. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tulenevalt HKMS § 187 lg 3 p-st 6 ja §-st 190 alusel läbi vaatamata.
  66. Kaebaja oli menetlusabi korras vabatatud riigilõivu tasumisest nii kaebuse kui ka apellatsioonkaebuse esitamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.