KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ja teda karistati vangistusega kolmeks kuuks.

§ 65lg 2 alusel mõistis maakohus V.

Lizunovile liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 10 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel luges kohus karistusaja alguseks 24.

aprilli

1. V. Lizunovi vangistuse lõpptähtpäev on
2. aprillil
3. Maakohus tunnistas V. Lizunovi süüdi kokku neljas kauplusevarguses, mis leidsid aset
4. märtsist
5. aprillini
8. aprillil 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid V. Lizunovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetasid V. Lizunovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
9. Tartu Maakohtu
10. juuni
11. a määrusega jäeti V. Lizunov karistuse kandmiselt vabastamata.
12. Kohus leidis, et formaalsed alused

§ 76

lg 1 p 2 kohaldamiseks on olemas,

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on aga täitmata.

V. Lizunovi on kriminaalkorras karistatud 13 korda, vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Varem on ta toime pannud peamiselt varavastaseid süütegusid, kuid ka isikuvastaseid ja avaliku rahu vastaseid süütegusid. Praegu kannab ta liitkaristust varguste eest, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt. Viimased kuriteod on toime pandud Pärnu Maakohtu

1. novembri
2. a kohtuotsusega määratud katseajal. Kuriteod, milles V. Lizunov tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu
3. novembri
4. a kohtuotsusega, on omakorda pandud toime Pärnu Maakohtu
5. juuni
6. a kohtuotsusega määratud katseajal. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetava riskikäitumisega tegeletud. Praeguseks on V. Lizunov läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“, osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös ning tööhõives. Väidetavalt on kinnipeetav mõistnud, et seaduskuuleka elu aluseks on narkootiliste ainete ning ka alkoholi tarvitamisest loobumine. Kinnipeetava käitumine on olnud hea, distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemise korral asuks süüdimõistetu varasemasse elukohta. Tal on säilinud head suhted isa ja vennaga, kes on valmis teda vabaduses toetama. Negatiivseks asjaoluks on aga vabanemisjärgse töökoha puudumine, mis tõstab riski uute varavastaste süütegude toimepanemiseks. Tegevusetus on olnud varasemalt ka tagasilanguse ja uimastite tarvitamise põhjuseks. Eeltoodust nähtub, et V. Lizunovi puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid (rehabilitatsioonis osalemine, distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu), kuid ka negatiivseid asjaolusid (varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, sõltuvusprobleemid). Käesoleval juhul on kaalukamad negatiivsed asjaolud, mis tema vabastamist tingimisi enne tähtaega ei võimalda. Samalaadsete kuritegude järjekindel toimepanemine (ka katseajal) ja seda tingituna sõltuvusprobleemidest, annab küllaldase põhjuse arvata, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt esineb süüdimõistetu puhul mitmeid riske, mis tulenevad tema varasemast elukäigust, isikuomadustest ning käitumisest. Kuigi kuriteoriskide maandamisega on tegeletud nii varasemate kui käesoleva karistuse ajal, ei ole see kaasa toonud muutuseid süüdimõistetu suhtumises ja käitumises. Kohtul puudus veendumus, et seda on teinud käesolev vangistus. Ka Tartu Vangla hindab uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 88%, mis on väga kõrge. Lisaks oleks süüdimõistetu vabastamine sisuliselt kolmandat korda sama karistuse kandmise ajal selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ühiskonna õiglustunnet. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Lizunovi kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada V. Lizunov tingimisi enne tähtaega vangistusest. Kaitsja on seisukohal, et V. Lizunov on võimalik vangistusest enne tähtaega vabastada. V. Lizunovil on vabanedes elukoht ning vaatamata kindla töökoha puudumisele, on võimalused 2

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu vaidlustatud määruses on vajalikul määral põhjendatud, miks ei saa

§ 76lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades V.

Lizunovit ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus võttis kaalumisel arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, leides, et ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ehkki maakohus tugines ka kahele asjakohatule argumendile, pole nende mõju asja lahendamisele kolleegiumi hinnangul sedavõrd oluline, et annaks alust maakohtu määruse tühistamiseks.

1. Maakohus osutas igati asjakohaselt V. Lizunovi varasemate karistuste rohkusele ja tõigale, et nii sel kui ka eelmisel korral sattus V. Lizunov vangistusse katseajal toime pandud kuriteo tõttu. Samuti viitas kohus õigustatult sellele, et V. Lizunovil pole vabaduses töökohta ja see suurendab talle nii omaseks saanud varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on V. Lizunov remissioonis narkosõltlane, kes hakkas narkootikume tarvitama juba 18-aastaselt. Viimased aastad oli tema põhinarkootikumiks fentanüül, mis üldteadaolevalt on väga tugevatoimeline. Viimati tarvitas V. Lizunov narkootikume vahetult enne vahistamist aprillis
2. Ta süstis end igapäevaselt ja kui fentanüüli polnud, siis tarvitas Subutexi või morfiini. (KoTo, tl 8) Samuti ilmneb vangla iseloomustusest asjaolu, et V. Lizunov on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud käitumiskontrolli tingimusi: ta ei teinud üldkasulikku tööd, pani toime väärtegusid ja jättis mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata (KoTo, tl 8 pöördel). Kolleegiumi hinnangul osutab V. Lizunovi sõltuvus narkootilistest ainetest koostoimes väljakujunenud harjumusega lahendada majanduslikke probleeme kuritegusid toime pannes, kõrgendatud ohule, et vabanedes võib ta kuritegude toimepanemist jätkata. Ehkki V. Lizunovi käitumine vangistuses on olnud hea, on viimane vangistus ise olnud suhteliselt lühikene – umbes 15 kuud. Seega ei ole käegakatsutavat alust uskuda, et võimalikud positiivsed arengud V. Lizunovi käitumises oleksid piisavalt kinnistunud ja püsiksid ka tema ennetähtaegsel vabastamisel. Kahel eelmisel korral, mis ei jää sugugi väga kaugesse minevikku, on katseaja läbimine V. Lizunovil ebaõnnestunud. Neil põhjustel leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et V. Lizunovil tuleb vangistuse kandmist jätkata.
3. Samas märgib kolleegium, et maakohus tugines V. Lizunovi retsidiivsusriski hinnates lubamatult uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele, mille vangla on kinnipeetava iseloomustuses protsendina (88%) välja toonud. Ringkonnakohus leiab, et vangla kõnealust riskihinnangut ei saa V. Lizunovi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava 3

§ 76

lg-st 4 tulenevate ennetähtaegse vabastamise eelduste puudumist põhjendada sellise väga abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga nagu riive ühiskonna õiglustundele (vt nt Tartu Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a määrus asjas nr 1-16-1189, p 18). Ühtlasi nõustub ringkonnakohus Tartu Maakohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukohaga, mille kohaselt on ennetähtaegse vabastamise menetluse raames oluline üksnes uute kuritegude oht. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja. Võimalikku nn kättetasumishuvi saab ennetähtaegse vabastamise menetluses arvestada üksnes käitumiskontrolli nõuete kehtestamisel (vt nt Tartu Maakohtu
3. septembri
4. a määrus asjas nr 1-16-8768, p 13 ja
5. oktoobri
6. a määrus asjas nr 1-16-2224, p 13).
7. Käesoleva määruse punktis 7 toodud põhjused on aga piisavalt kaalukad, jätmaks V. Lizunov ennetähtaegselt vanglast vabastamata. Seetõttu ei tingi maakohtu ekslik viide protsentides väljendatud riskihinnangule ja ühiskonna õiglustunde riivele kohtumääruse tühistamist, vaid piisab maakohtu määruse põhiosast asjakohatute argumentide väljajätmisest.
8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
9. juuni
10. a määruse sisuliselt muutmata, kuid eemaldab määrusest põhjenduse, mille kohaselt on V. Lizunovi puhul kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 88%, samuti seisukoha, seisukoha, et V. Lizunovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleks vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ja riivaks ühiskonna õiglustunnet. Määruskaebus jääb rahuldamata.
11. V. Lizunovi kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must V. Lizunovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 30 eurot (sh käibemaks 5 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks üks pooltund. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
12. juuli
13. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10, ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel tuleb määratud kaitsjale makstav tasu V. Lizunovilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4