3-18-259/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-259 Haldusasi Dmitri Tsajuni kaebus Viru Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 109 eurot Menetluse alus ringkonnakohtus Dmitri Tsajuni määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. märtsi
3. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Lugeda Dmitri Tsajuni määruskaebus tähtaegseks.
5. Jätta Dmitri Tsajuni määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. märtsi
7. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Dmitri Tsajun esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 109 eurot.
9. Tartu Halduskohus tagastas
10. märtsi
11. a määrusega D. Tsajuni kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal ei olnud kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud. Määruse põhjendustes märgiti järgnevat. 2.
12. Viru Vangla tagastas
13. detsembri 2017 otsusega nr 6-12/640-2 ja 10.01.2018 otsusega nr 6-16/173-3 kaebaja kahju hüvitamise taotlused, kuna taotlused nr 6-16/168-1, 6-16/169-1 ja 6-16/175-1 olid esitatud vanglale vene keeles. Vangla märkis, et kaebaja oskab eesti keelt, kuna varasemalt on kaebaja esitanud vanglale ka eestikeelseid pöördumisi. Halduskohus leidis, et taotluste tagastamine oli õiguspärane. 2.
14. Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse ka
15. novembril 2017 (registreeritud kahju hüvitamise taotlus nr 6-16/143-1), kuid selles on mittevaralise kahju nõude alus erinev kohtule esitatutud kahju hüvitamise nõude alusest. Taotluses on kaebaja kirjeldanud töö mahtu ning taotlenud välja mõista 500 eurot kompensatsiooni täiendava töö eest, kuid kaebuses on kaebaja nõudnud mõista välja raha rohkem töötatud tundide eest ja esitanud rahalise nõude 109 eurot.
16. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu
17. märtsi
18. a määruse kätte
19. märtsil 2018 ja esitas
20. märtsil 2018 Tartu Halduskohtule taotluse
21. märtsi
22. a määrusest venekeelse tõlke saamiseks.
23. Kaebaja esitas
24. märtsil 2018 riigi õigusabi taotluse määruskaebuse esitamiseks Tartu Halduskohtu
25. märtsi
26. a määruse peale.
27. Tartu Ringkonnakohus jättis
28. märtsi
29. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja sai nimetatud määruse kätte
30. märtsil
31. Kaebaja esitas samal kuupäeval taotluse määruse venekeelse tõlke saamiseks, mille ta sai kätte
32. aprillil
33. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
34. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu
35. märtsi
36. a määruse peale määruskaebuse
37. aprillil
38. Määruskaebuse kohaselt ei valda kaebaja eesti keelt. Kõik avaldused, mis ta on kirjutanud eesti keeles, aitas tal koostada vangla ise. Kaebaja jääb seisukohale, et vangla ei ole maksnud talle rohkem töötatud ületundide eest, kuigi oleks pidanud seda tegema. Koos määruskaebusega esitas kaebaja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt esitas kaebaja määruskaebuse hilinemisega, kuna ta esitas kohtule riigi õigusabi taotluse ning kui ta oli kohtult vastuse saanud, esitas koheselt määruskaebuse ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
39. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb lugeda tähtaegseks. Määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole.
40. Kaebaja on määruskaebuse Tartu Halduskohtu
41. märtsi
42. a määruse peale esitanud
43. aprillil
44. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Halduskohus on
45. märtsi
46. a määruses ka selgitanud edasikaebamise korda ning seda, et määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
47. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja sai Tartu Halduskohtu
48. märtsi
49. a määruse kätte
50. märtsil
51. Seega hakkas määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema
52. märtsil 2018 ning määruskaebuse esitamise viimane päev oli
53. märtsil
54. Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
55. aprillil 2018, see tähendab esmapilgul hinnates kaheksapäevase hilinemisega. Sellegipoolest saab määruskaebuse lugeda tähtaegseks. Nimelt on kaebaja esitanud juba
56. märtsil 2018 riigi õigusabi taotluse määruskaebuse esitamiseks Tartu Halduskohtu
57. märtsi
58. a määruse peale. Riigikohus on märkinud, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei saa iseenesest olla kaebetähtaja ennistamise põhjuseks, sest see ei takista samal ajal kaebuse esitamist (RKHKm 3-3-1-30-13, p 12). Samas on sellessamas asjas Riigikohus lugenud tähtaegseks kaebuse seetõttu, et leidis, et kuigi kaebaja esitas kaebetähtaja kestel vaid riigi 2 õigusabi taotluse, oli selles väljendatud ka kaebaja tahe kaebus esitada ning haldusaktid, mida soovitakse vaidlustada, mistõttu tõlgendas Riigikohus seda kaebusena (samas, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul on samasugune lähenemine kohaldatav ka käesolevas asjas. Kaebaja oli esitanud riigi õigusabi taotluse, kus oli ära märkinud haldusasja numbri ning on piisavalt arusaadav, et ta soovis vaidlustada
59. märtsi
60. a määrust, millega kaebus tagastati (tl 69). See nähtub üheselt juba ka Tartu Ringkonnakohtu
61. märtsi
62. a määrusest, milles on kaebaja eesmärgist õigesti aru saadud. Seetõttu saab lugeda määruskaebuse tähtaegseks.
63. Ringkonnakohus märgib, et alternatiivselt võiks kõne alla tulla määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamine, sest kuigi riigi õigusabi taotluse esitamine ei takista otseselt kaebuse või määruskaebuse esitamist kohtule, ei ole isikule etteheidetav see, kui ta, pidades end võimetuks ise vastavat kohtudokumenti koostama, esitab kõigepealt vaid riigi õigusabi taotluse, lootuses, et see rahuldatakse. Selline käitumine ei ole ebamõistlik, kui isikul on tõepoolest enda kogenematuse tõttu keeruline ise kohtule vajalikku avaldust esitada. Ringkonnakohus selgitab ka, et asjaolu, et ringkonnakohus oli
64. märtsi
65. a määruses lahendanud üksnes kaebaja riigi õigusabi taotluse ning ei tõlgendanud seda koheselt määruskaebusena, eeltoodut ei väära. Ka riigi õigusabi taotluse tõlgendamisel määruskaebuseks oleks tulnud kaebajale anda võimalus määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks, st selles täpsemate põhjenduste esitamiseks. Selle tulemuseni on jõutud ka käesoleval juhul, kus kaebaja on pärast riigi õigusabi andmata jätmist esitanud omapoolsete põhjendustega määruskaebuse.
66. Määruskaebus tuleb aga rahuldamata jätta. Halduskohus leidis õigustatult, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust nõude osas, millega ta on halduskohtusse pöördunud. Vanglale esitatud venekeelsete taotluste puhul oli nende tagastamine õigustatud, kuna vaidlustatud määrusega asja juurde võetud haldusasja nr 3-18-21 materjalidest nähtub, et kaebaja valdab eesti keelt vähemalt sellisel tasemel, mis võimaldab tal neist dokumentidest aru saada. Seega ei ole usutav, et kaebaja ei oleks saanud esitada taotlust kahju hüvitamiseks ka eesti keeles. Kaebaja väide, et teda on aidatud eestikeelsete pöördumiste koostamisel, võib kohati paika pidada, kuid see ei kahanda siiski eelnevalt mainitu tõelevastavust ning kaebaja suutelisust end eesti keeles arusaadavalt väljendada.
67. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et
68. jaanuaril 2017 registreeritud kahju hüvitamise nõuet nr 6-16/143-1 ei saa samuti käsitada taotlusena, mis kõrvaldaks menetlemist takistava puuduse. Nimelt palus kaebaja nimetatud taotluses, et talle makstaks täiendavat tasu tööülesannete eest, mida ta algselt ei pidanud sooritama. Halduskohtule esitatud kaebuses on täiendava töötasu maksmise vajaduse kaebaja hinnangul tinginud suuremas mahus sooritatud töötunnid, mitte lisaülesanded. Seega ei lange taotluses kirjeldatu kokku kaebuses mainituga. /allkirjastatud digitaalselt/ 3