← Eesti

3-17-530/26

Obsah (8)§ 212§ 215§ 223§ 116§ 201§ 61§ 109§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 03.05.2018, Tallinn Haldusasja number 3-17-530

) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

3-17-530 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AS Ühisteenused parkimiskontrolör koostas liiklusseaduse § 188 lg 1 p 1 ja lg 8 alusel X OÜ-le 07.02.2017 viivistasu otsuse nr 0218000267, sest sõiduki registrinumbriga XXXXXX parkimiselt Tallinna Kesklinnas oli jäetud maksmata parkimistasu.
  2. X OÜ esitas viivistasu otsuse peale Tallinna Transpordiametile vaide, mille Tallinna Transpordiamet tagastas 28.02.2017 teatisega.
  3. X OÜ esitas 08.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 07.02.2017 viivistasu otsuse nr 0218000267 tühistamiseks ja täiendas seda 20.06.2017 kahju hüvitamise nõudega. Kaebaja alustas parkimist 07.02.2017 kell 08:52 ja lõpetas samal päeval kell 12:
  4. Kaebaja on tasunud Kesklinna tsooni järgi parkimistasu 4,78 eurot, kuid parkimissõnumis oli ekslikult märgitud kaebaja sõiduki registrinumber.
  5. Tallinna Halduskohus rahuldas 06.11.2017 otsusega kaebuse, tühistas AS Ühisteenused 07.02.2017 viivistasu otsuse ja mõistis AS-lt Ühisteenused välja menetluskulud 810,98 eurot. Halduskohus luges tõendatuks, et vaidlusalune parkimistasu laekus Tallinna linnale parkimistasuna. Parkimissõnum oli saadetud sõiduki registrinumbriga XXXXXX suhtes, kuid selle registrinumbri järele oli lisatud number 15, mis pidi sõnumi saatja arvates väljendama tasuvaba parkimisperioodi pikkust. Kaebaja ei olnud eksinud parkimissõnumis sõiduki numbri märkimisega, vaid 15 min tasuta parkimise kasutamise lisamisega (tühikuta) sõiduki registrinumbrile. Kuna vastustajale olid teatavaks tehtud asjaolud, mis võimaldasid kontrollida otsuse aluseks olevaid andmeid kohapeal, tuli tal järgida haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet ja tuvastada, kas viivistasu otsuseks esineb alus. Vastustaja on ilmselgelt uurimiskohustust rikkunud, mis annab aluse vaidlustatud haldusakti tühistamiseks. Halduse siseaktina ei puutu siinkohal asjasse ka parkimiskontrolöri ametijuhend, sest sellega ei saa ära muuta üldist haldusorgani uurimiskohustust. Tunnistaja ütlustega on tõendamist leidnud, et RL, nähes sõiduki kõrval kontrolöri, naasis sõiduki juurde ja teavitas kontrolöri, et sõiduk on parkimas. Ta näitas kontrolörile mobiilsideoperaatori poolt saadetud sõnumit, mille kohaselt oli alustatud parkimist. Kohtuistungil antud tunnistajate ütluste pinnalt on usutav, et RL läks tagasi auto juurde ja vestles parkimiskontrolöriga. Usutavad on RL selgitused, et ta näitas parkimiskontrolörile vaidlusalust sõnumit, millega kontrolör ei arvestanud vaidlustatud otsuse tegemisel. Viivistasu otsus on koostatud 09:59 ja pildid on tehtud sõidukist 10:00 ja 10:
  6. Tunnistaja ütluste kohaselt naasis RL peale sõnumi näitamist ja selgituste andmist tööle ja parkimiskontrolör jäi viivistasu otsust vormistama. 2

(4)3-17-530 Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 5 lg 1 p 6 sätestab, et parkimistasu maksmist ja parkimisõigust tõendab mobiilside- või parkimisoperaatori kinnitus mootorsõiduki parkimise kohta parkimistsoonis. Vastustaja nimel tegutsenud parkimiskontrolör pidi talle tutvumiseks esitatud elektroonilisest sõnumist aru saama, et pargitud on just nimelt sõiduk numbrimärgiga XXXXXX ja selle eest on parkimistasu makstud. Seda tõendab kaebaja vastu 08.02.2017 (päev hiljem) analoogilises olukorras tehtud viivistasu otsuse tühistamine vaidemenetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. AS Ühisteenused esitas 06.12.2017 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 06.11.2017 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsus on piisavalt põhjendamata. Halduskohus on lugenud ekslikult tõendatuks, et kaebaja on tasunud parkimise eest. Poolte vahel puudub vaidlus, et sõiduki parkimise eest oli viivistasu maksmata. Kaebaja ei olnud seda ettenähtud korras teinud. Isegi kui Tallinna Transpordiamet on tühistanud viivistasu otsuseid sarnastel asjaoludel, on tegemist põhjendamatute otsustega, mis ei tugine seadusele. Viivistasu määranud parkimiskontrolöril tuli rakendada uurimispõhimõtet ainsa asjas tähendust omanud asjaolu suhtes, st kas parkimistasu oli makstud. Ülejäänud asjaolude suhtes ei saanud ega pidanudki parkimiskontrolör uurimispõhimõtet rakendama. Kontrolöril pole pädevust kontrollida, kas parkija on teinud sõnumisse sõiduki registrinumbri sisestamisel vea. Kuna parkimistasu maksmise tuvastamine, piltide tegemine ja viivistasu määramine toimub kahe–kolme minuti jooksul, ei ole tõenäoline, et selle aja vältel oleks parkija liginenud parkimiskontrolörile, talle midagi näidanud ja seejärel eemaldunud. Tunnistaja ütlused ei ole eluliselt usutavad ja halduskohus on kaebaja väited lugenud ebaõigesti tõendatuks.
  2. X OÜ palub 11.01.2018 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kasutamaks Tallinna tsoonis Kesklinn parkimisel tasuta 15 minutit, sisestas kaebaja mobiilside sõnumisse „XXXXXX_KESKLINN15“ asemel „XXXXXX15_KESKLINN“. Kaebaja ei nõustu, et eksis mobiilse rakenduse abil parkimise eest tasumisel auto numbriga, kuid möönab, et ta oli eksinud tasuvaba parkimisperioodi tähistava numbri kasutamisel mobiilside sõnumis. Sellise eksimuse korral on siiski võimalik tuvastada sõiduk, mille eest parkimistasu maksti. Parkimiskontrolöril oli võimalik tuvastada sõiduki XXXXXX parkimise eest tasumine, sest sõiduki parkinud isik näitas kontrolörile mobiiltelefonile saabunud parkimise alustamise kinnitust. Võrreldes auto registrinumbrit ja sõnumside teel laekunud kinnitust parkimise alustamise kohta, oli kontrolöril võimalik tuvastada, et parkimistasu oli sõiduki eest makstud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebuses on kaebaja vaidlustanud halduskohtu otsuse kogu ulatuses, oma seisukohtade kinnituseks uusi väiteid esitamata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega, ei korda ta selle põhjendusi (

§ 201lg 4). Halduskohus on ammendavalt hinnanud kaebuse asjaolusid ja poolte väiteid. 3

(4)3-17-530 8. Halduskohus leidis põhjendatult, et vaidlusalusel juhul oli kaebaja maksnud parkimistasu. Määruse nr 30 § 5 lg 1 p 6 järgi tõendab parkimistasu maksmist ja parkimisõigust mobiilsidevõi parkimisoperaatori elektrooniline kinnitus mootorsõiduki parkimise kohta parkimistsoonis. Vaidlust ei ole, et praegusel juhul oli selline kinnitus sõnumside teel kaebajale antud. 9.

§ 61

lg 2 sätestab, et kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Halduskohus on tunnistaja ütlustega ja asjaoludega arvestades põhjendatult lugenud tõendatuks, et RL teavitas kontrolöri, et sõiduki eest on parkimistasu makstud, ja et RL näitas selle kinnituseks kontrolörile mobiilsideoperaatori sellesisulist sõnumit. Halduskohus on piisavalt põhjendanud, miks ta peab nende järelduste aluseks olevaid tunnistaja ütlusi eluliselt usutavateks (vt ka Riigikohtu 19.05.2009 otsus nr 3-3-1-32-09, p 19).

  1. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et kontrolör selgitas piisava põhjalikkusega välja vaidlusaluse otsuse tegemise seisukohast olulised asjaolud. Tõendid kinnitavad ülekaalukalt seda, et vaidlusalusel juhul oli parkimistasu makstud. Kuigi kontrolör sai nende tõenditega tutvuda vaidlustatud 07.02.2017 viivistasu otsuse tegemisel, leidis ta ometi, et sõiduki eest ei olnud parkimistasu makstud. Kuna parkimistasu oli siiski selgelt makstud ja vaidlustatud haldusakti andmiseks puudus tegelik alus, on halduskohus põhjendatult tühistanud vastustaja 07.02.2017 viivistasu otsuse (vt ka Riigikohtu 15.03.2017 otsus nr 33-1-7-17, p 11).
  2. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. 12.

§ 109

lg 1 järgi tuleb kohtule esitada kohtukulude väljamõistmiseks nende nimekiri ja kuludokumendid enne kohtuvaidlusi. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

§ 109

lg 2 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

  1. Esimese astme kohtu menetluses kandis kaebaja kaebuse menetlemisega järgmisi menetluskulusid: riigilõiv 15 eurot, esindajakulud 1141,96 eurot ja tunnistajatasu 204 eurot. Neist menetluskuludest pidas halduskohus põhjendatuks riigilõivu ja tunnistajatasu kogu ulatuses ja osaliselt esindajakulusid. Halduskohus pidas põhjendatuks menetluskulusid kokku 810,98 euro ulatuses.
  2. Apellatsioonimenetluses on kaebaja tasunud esindajale ühe tunni jagu osutatud õigusabi eest 140 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude kandmine on tõendatud kuludokumentidega. Menetluskulude suurus esimese astme kohtu menetluses välja mõistetud osas ja apellatsioonimenetluses kantud osas on põhjendatud ning vajalik. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 140 eurot (käibemaksuta).

§ 108lg 1 alusel tuleb jätta vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.