Obsah (9)

§ 407§ 646§ 657§ 641§ 648§ 656§ 137§ 133§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-2934

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

Maakohus leidis, et lepinguline viivisemäär 0,13% päevas on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1, kuna see kahjustab kostjalt ebamõistlikult. Viivisemäär 45,5% aastas ehk 0,13 % päevas on ligikaudu kuus korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis viivise arvestamise ajal oli 8% aastas Kohaldamisele kuulub seadusjärgne viivisemäär. Maakohus leidis, et viivisenõue koos sissenõutavaks muutnud viivisega ei tohi ületada põhinõuet. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega viivise nõue jäeti osaliselt rahuldamata ja piirati edasiulatuvalt arvestatavat viivist põhivõla suurusega ja menetluskuludelt arvestatavat viivist väljamõistetud menetluskulude suurusega ning osas, millega riigilõiv mõisteti välja osaliselt. Hageja palub teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse täielikult ja mõistetakse välja viivis 0,13% päevas alates 2 hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt ilma viivist summaliselt piiramata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei sea seadus viivise suurusele piirangut ja lepinguline viivis ei ole tühine. Leping ei ületanud ka lubatud krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 mõttes. Viivis 0,13% päevas on mõistlikus suuruses; 2) on maakohtu otsus vastuoluline, kui sama suurt intressi peetakse lubatavaks, viivist aga mitte. Kui lepingule kohaldada seadusjärgset viivise määra, osutub kostja jaoks lepingu rikkumine soodsamaks kui selle täitmine (45,5% asendub 8%-ga); 3) ei ole põhjendatud edasisele viivisele piirmäära seadmine. Kostja ei ole seda taotlenud ning seetõttu ei ole alust viivist piirata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
3. mai 2018 tagaseljaotsus tuleb tühistada

§ 646

ja

§ 657

lg 2 alusel üksnes kaebuse põhjal, kuna maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Seetõttu saadab ringkonnakohus tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 7.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega arutada asja kohtuistungil (

§ 648, vt ka RKTKo 2-13-56825, p 11).

Ringkonnakohtul ei ole kohustust analüüsida ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (

§ 656lg 1).

8. Maakohus rikkus oluliselt tagaseljaotsuse tegemist reguleerivaid menetlusnorme, kui piiras viivise suuruse põhinõude ja menetluskulude suurusega ilma vastava kostja taotluseta.

§ 407

lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise vähendamist, sh viivise nõude suuruse piiramist, nõuda viivise maksmiseks kohustatud isik. VÕS § 162 lg 1 ja § 113 lg 8 alusel võib kohus vähendada nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuvalt nõutavat viivist, kuid seda eeldusel, et kokkulepitud viivise määr on tühine või kohustatud isik taotles vähendamist. Käesoleval juhul tuvastas maakohus omal algatusel, et viivise määr on tühine ning mõistis nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuva viivise välja seadusjärgses määras. Ringkonnakohus märgib, et viivise määra tühisusele sai maakohus tugineda ilma kohustatud isiku vastuväiteta, kuid maakohtul puudus alus piirata edasiulatuva viivise suurust põhinõude suurusega ilma poole taotluseta. Tagaseljaotsuse tegemisel kohaldab kohus ise vaid õigust. Kuivõrd tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on asjaolu, et kostja ei ole hagile vastanud, ei saa kohus tagaseljaotsust tehes VÕS § 162 lg 1 ega VÕS § 113 lõiget 8 kohaldada. Tagaseljaotsuse tegemisel ei ole võimalik 3 kohaldada ka muid materiaalõiguse instituute, mille kohaldamiseks on vältimatult vajalik õigustatud isiku taotlus. 9. Ringkonnakohus märgib, et tagaseljaotsust tehes sai maakohus ise tugineda kokkuleppe tühisusele ning selles osas ei ole rikutud

§ 407lõiget 1.

Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse rikkumise tõttu, ei hinda ringkonnakohus

§ 656lg 1 alusel apellatsioonkaebuse väiteid lepingulise viivise tühisuse kohta.

10. Ringkonnakohus märgib, et tagaseljaotsust ei ole võimalik tühistada osaliselt ning tagaseljaotsus ei saa jõustuda osaliselt. Kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule (

§ 657lg 2).

11. Ringkonnakohus märgib, et apellant arvestas valesti apellatsioonkaebuse hinna.

§ 137

lg 1 sätestab, et apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul on tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Hagiavalduses taotles hageja sissenõutavaks muutunud viivise 236,54 eurot väljamõistmist ja edasise viivise väljamõistmist, mis on ühe aasta kohta arvestatuna 318,50 eurot.

§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse

§ 133

lg 2 kohaselt hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Maakohus mõistis välja seadusjärgse viivise otsuse tegemise aja seisuga ja edasise viivise seadusjärgses määras. Hagi esitamise aja seisuga oli seadusjärgne viivis muutunud sissenõutavaks 30 euro ulatuses ja hagi esitamise seisuga oleks edasine viivis olnud 56 eurot arvestatuna ühe aasta kohta. Seega on tsiviilasja hind ringkonnakohtus 469,04 (236,54+318,50-30-56). Tegu on taotletu ja saadu vahega ehk apellatsioonis

§ 122lg 2 mõttes taotletu hariliku väärtusega.

RLS lisa 1 aluselt tuleb riigilõivu tasuda kuni 500 eurose tsiviilasja hinna korral 100 eurot. Kuna apellant tasus riigilõivu 75 eurot, on tasumata 25 eurot. Seetõttu tuleb tasumata riigilõiv mõista apellandilt riigi kasuks välja. 12. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus tehtavas lõpplahendis. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi