← Eesti

4-18-3143/18

Obsah (5)§ 198§ 114§ 38§ 70§ 147

4-18-3143 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2018. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-18-3143 Kohtukoosseis Meelika Aava Vaidlustatud k

§ 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

Keila linnavalitsuse järelevalvespetsialisti 13.04.

  1. a otsusega otsustati karistada Valeria Reikopi ehituseadustiku § 134 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o. summas 800 eurot.
  2. Valeria Reikop lepinguline esindaja esitas 12.06.
  3. a. Harju Maakohtule kaebuse ja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Keila linnavalitsuse järelevalvespetsialisti Uno Paas 13.04.2018.a. otsusele väärteoasjas nr 31/
  4. Kaebuse esitaja lepinguline esindaja oli seisukohal, et kaevatav otsus tuleb tühistada täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetluse ning ennistada Keila linnavalitsuse 13.04.
  5. a otsuse peale väärteoasjas nr 31/32961700009 kaebuse esitamise tähtaeg. Samuti palub kaebaja peatada täitemenetlus täiteasjas nr 194/2017/
  7. Harju Maakohus jättis 25.06.
  8. a määrusega Valeria Reikopi kaebuse läbi vaatamata ning taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Maakohus viitas

§ 114

lg-le 4, mille kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebuse originaal materjalidest nähtub, et 20.03.2018.a. koostati menetlusaluse isiku suhtes väärteoprotokoll, milles on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale tutvumiseks kättesaadav tööpäeviti 9:30 kuni 1

(4)4-18-3143 17:00 kabinetis 20, Keila linnavalitsuses, Keskväljak 11, Keila linn alates 13.04.2018.a. Seega kaebuse esitajale oli tehtud teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebuse on Valeria Reikopi esindaja esitanud Harju Maakohtule 12.06.2018.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva algas 13.04.2018.a., mil protokoll oli menetlusosalisele isikule kättesaadav kohtuvälise menetleja juures ning kaebuse esitamise viimaseks tähtpäevaks oli 30.04.2018.a. Kohtule esitatud kaebuses ja tähtaja ennistamise taotluses ei ole Valeria Reikopi selgitanud, mis põhjusel ei läinud ta kohtuvälise menetleja juurde üldmenetluse otsusega tutvuma selleks ettenähtud ajal. Maakohus asus seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud viite, millisel kuupäeval on kohtuvälise menetleja lahend isikule kättesaadav, täieliku selguse tõttu ei saanud kaebajal olla mingit ebaselgust selles, mis kuupäeval on tal võimalik väärteoasjas tehtud otsusega tutvuda. Kohus tõi välja ka selle, et Valeria Reikopi teavitas kohtuväline menetleja ka 09.05.
  1. a tema suhtes tehtud otsusest ning see saadeti ka posti teel, kuid sellel vaatamata keeldus Valeria Reikop väärteootsust vastu võtmast. Kokkuvõtvalt märkis maakohus, et Valeria Reikop ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele.
  2. 11.07.
  3. a registreeris ringkonnakohus Valeria Reikopi kaitsja Aleksei Smelovi määruskaebuse maakohtu määrusele läbi vaatamata jätmise määrusele ja taotluse täitemenetluse peatamiseks. Määruskaebuse põhjendustes leiab kaitsja, et maakohus pidi tuvastama kas kohtuväline menetleja oli kaebajale andnud tema kohta koostatud 20.03.
  4. a väärteoprotokolli koopia, kus oli märgitud otsuse kättesaamise tähtpäev. Kaebaja hinnangul on tema mobiiltelefoniga tehtud videosalvestisega tõendatud, et kaebajale ei ole tutvustatud väärteomenetluse protokolli ning otsuse teatavaks tegemise aega. Seega on rikutud menetlusnõudeid. Menetlusnõuete rikkumine on aga käsitatav KrMS § 172 lg 2 p-s 2 nimetatud muu asjaoluna, mida tuleb saab lugeda kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Seega tuleb ka antud juhul kaebetähtaeg ennistada ja saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide ja esitatud määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebemenetluses on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust, seega anda hinnang sellele, kas maakohus jättis põhjendatult kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse tähtaja möödalaskmise tõttu läbi vaatamata. See tähendab, et kuna maakohus ei ole käesolevas väärteoasjas sisulist hinnangut väärteoasjale andnud ega seda lahendanud, ei ole ka ringkonnakohtul pädevast väärteoasja sisuliselt lahendada. 6.

§ 38

lg 1 alusel järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Kaitsja poolt viidatud ringkonnakohtu määruses on asutud ka seisukohale, et 2

(4)4-18-3143 menetlusnõuete rikkumine võib olla muuks asjaoluks, kuid seda juhul kui isikule ei ole väärteomenetluse protokolli antudki. 7. V. Reikopi kaitsja märgib määruskaebuses, et maakohus ei ole tuvastanud, et kohtuväline menetleja andis väärteomenetluse protokolli kaebajale kätte ning tema enda salvestatud mobiiltelefoni videost nähtuvalt protokolli kaebajale ei antudki. Täiendavalt on Tallinna Ringkonnakohtule esitatud Keila linnavalitsuse vastus, milles kinnitatakse, et V. Reikop ei saanud Keila Linnavalitsusest väärteomenetluse protokolli koopiat, kuna ta keeldus seda allkirjastamast. Ringkonnakohus ei jaga kaebuse esitaja ja ennistamistähtaja taotleja seisukohta, et peamine tähtsus on kaebetähtaja ennistamisel selles, et tuleb tuvastada, et väärteoprotokoll anti menetlusalusele isikule kätte. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-84-13 p-s 8.1 selgitanud, et

§ 114

lg 4 kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 70

lg 4 esimese lause kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates.

§ 70

lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli koopia anda menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Protokolli koopia vastuvõtmisest ja sellega tutvumisest keeldumise korral teeb menetleja protokollile vastava märke. Sellisel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kätte saaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast (

§ 70lg 2).

Väärteoprotokolli kantakse ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev (

§ 70lg 5).

Kui menetleja on eeltoodud regulatsioonist kinni pidanud, on kõik seadusest tulenevad nõuded menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks täidetud. Väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise või sellest keeldumise kohta protokollile vastava märke tegemisega loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. Käesoleval juhul on menetleja 20.03.2018. a väärteoprotokolli märkinud, et menetlusalune isik keeldus allkirjastamast ning talle selgitati

§-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi. Samuti seda, et menetlusalune isik keeldus allkirja andmast väärteoprotokolli kättesaamise kohta ja vastu võtmise kohta. Täiendavalt oli kutsutud menetlustoimingute juurde tunnistajaks ka teine Keila Linnavalitsuse ametnik OB, kes andis allkirja väärteomenetluse protokollile selle kinnituseks. Keila linnavalitsuse järelevalvespetsialisti (kohtuväline menetleja) koostatud 20.03.2018. a protokollis on märgitud, millal on menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja lahend kättesaadav.

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-99-10 p-s 16 märkinud ka seda, et seadus ei tee erandit menetlusalusele isikule, kes on väärteoprotokolliga tutvumisest, selle allkirjastamisest ja vastuvõtmisest keeldunud ning menetleja on keeldumise nõuetekohaselt fikseerinud.

  1. Tähelepanuväärne ja kõnekas on V. Reikopi käitumist iseloomustavad asjaolud selles, et ta kohtuvälise menetleja kutsetele ei reageerinud ning tema suhtes tuli kohaldada sundtoomist, mingitele väärteomenetlust puudutavatele dokumentidele ta alla ei ole soovinud kirjutada ning isegi siis ei reageerinud kohtuvälise menetleja teatele tema kohta tehtud lahendi suhtes kui menetleja talle helistas ja sellest teatas (VTM toimik lk 25). Selline käitumine V. Reikopi poolt näitab ilmselgelt pahatahtlikult menetlusest kõrvale hoidumist ning teadlikult väärteomenetluse lahendi vastuvõtmise eiramist. Need asjaolud välistavad aga menetlusnõuete rikkumise kohtuvälise menetleja poolt, samuti V. Reikopil mõjuvate põhjuste olemasolu kaebetähtaja ennistamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei esine ringkonnakohtu hinnangul kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvat põhjust. V. Reikopile selgitati kohtuvälise menetleja selgituste kohaselt (tl 25 p 15-17) tema õigused ja kohustused ning väärteoprotokolli sisu, samuti lahendi tegemise kättesaamise aeg, mis oli kajastatud 20.03.
  2. a väärteomenetluse protokollis. 3

(4)4-18-3143
  1. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul määruses ammendavalt põhjendanud, miks V. Reikopi kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks alus puudub. Kuivõrd kaebus oli esitatud kaebetähtaega rikkudes, jättis maakohus õigesti selle läbi vaatamata.
  2. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 147

lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-st 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 25.06.

  1. a määruse muutmata ja V. Reikopi kaitsja poolt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse ja määruskaebuse rahuldamata.
  2. Seonduvalt kaitsja poolt esitatud täitemenetluse peatamise taotlusega, märgib ringkonnakohus, et Täitemenetluse seadustiku § 45 sätestab täitemenetluse peatamise, pikendamise ja ajatamise kohtumääruse alusel. Selle sätte kohaselt võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Käesoleval juhul vaatas ringkonnakohus läbi V. Reikopi määruskaebust Harju Maakohtu kaebuse läbi vaatamata jätmisele. Ringkonnakohus ei tuvastanud täitemenetluse jätkamises ebaõiglust seetõttu, et V. Reikopil käib kohtuvaidlus kaebetähtaja suhtes. Seda enam, et ringkonnakohus ei jõudnud järeldusele kaebetähtaja ennistamise põhjendatuses. Seetõttu jääb V. Reikopi taotlus täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.