1-08-3918/57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuli 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-08-3918 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Liis Vainola Kohtuasi Viru Vangla materjalid Margus Reimani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu MARGUS REIMAN, isikukood 37504304929, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 21.09.2007 ja lõpp 20.09.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.07.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta MARGUS REIMAN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Margus Reimanile. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Margus Reimani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Margus Reiman on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 26.09.2008 otsusega KarS § 113 järgi. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ja luges karistuse kandmise alguseks 21.09.
4. 1 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Sooritatud kuriteod on muutunud raskemaks. Varasemalt on isikut karistatud avaliku varguse, röövimise, vägivallategude eest isiku kallal, narkootilise aine ebaseadusliku edasiandmise, joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ja vanglas narkootikumide tarvitamise eest. Käesolevat vangistust kannab tapmise eest. Üheks soodusteguriks saab lugeda alkoholi. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Margus Reimani tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Margus Reiman taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnitas, et ta teab, et tal vangla materjalide kohaselt ei ole kindlat elukohta, kuid ta on eluaeg xxxx elanud ja kohalik omavalitsus on kohustatud talle midagi leidma. Xxxx on pakutud elukohta, aga ta ei pea vajalikuks sinna toppama jääda. On kaalunud ka xxxx varianti, kuid sealt ei ole keegi vanglasse tulnud asja täpsemalt arutama. Lähedased ei paku võimalust nende juurde elama asuda. Ema, õde ja vend on kõik xxxx, siin on ainult vanaema. Lähedastega on head suhted, aga külas nad ei ole käinud, ta ei ole kutsunud ka. Alkohol oli probleemiks varem, aga nüüd enam mitte. Esialgu loodabki majutusüksuse peale, hiljem läheb xxxx vanaema juurde. Prokurör Liis Vainola asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et Margus Reiman ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, vanglas viibib isik kolmandat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Isikul on võimalik vabanemise korral küll kasutada varjupaigateenust, kuid varjupaiga teenuse sisuks on tagada isikule ööbimiseks voodikoht, pesemisvõimalus ning sotsiaalnõustamine. Teenust on võimalik kasutada 18.00-st kella 09.00-ni. Kohtu hinnangul ei ole varjupaigateenuse kasutamine samastatav kindla alalise elukoha olemasoluga ning sotsiaalmajas üksnes ööbivat isikut ei ole võimalik allutada käitumiskontrollile. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja õde, kes elavad xxxx. Vend elab xxxx, aga nad ei suhtle. Kinnipeetaval on ka poeg ja tütar, kellega samuti suhted puuduvad. Elukaaslasega on suhted katkenud. Kriminaalhooldusametnik sai telefoni teel kontakti Margus Reimani ema ja vennaga, kuid need ei soostunud temaga Margus Reimani tulevikuväljavaadetest vestlema. Seega puudub info Margus Reimani sotsiaalvõrgustiku ja võimaliku suhtlusringkonna kohta. Isiku enda sõnul 2 on tal palju tuttavaid, kuid vähe sõpru ja nendega ta eriti ei suhtle. Arvestades aga isiku korduvkaristatust kuulub Margus Reimani tutvusringkonda ilmselgelt ka kriminaalse taustaga isikuid, kellega läbikäimine ei soodusta isiku resotsialiseerumist. Margus Reimanil puudub vabanedes ka töökoht, mis kohtu hinnangul halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust kindel töökoht puudus, enda sõnade kohaselt tegi metsa, mille pealt ka teenis, isik hindas oma majanduslikku toimetulekut vabaduses heaks. Vangistuse ajal on varasemalt korduvalt keeldunud tööst, kuid Viru Vanglas on töötanud majandustööl koristajana. Isik on motiveeritud oma võlgnevusi likvideerima ja soovib majandusraskusest üle saada. Viru Vangla andmete kohaselt on isikul maksmata nõudeid 2437,46 eurot ning vabanemisfondis 127,51 eurot. Positiivseks loeb kohus seda, et Margus Reiman on vanglas töötanud koristajana, samuti on isik läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“, aga ka vestlused eluviisi muutmise vajadusest ning hoiakute korrigeerimisest. Samas sotsiaalprogrammist „Viha juhtimine“ isik loobus, kuna ei pidanud seda enda puhul vajalikuks. Distsiplinaarkaristused puuduvad, mis on samuti positiivne. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, jõi nii seltskonnas, kui ka üksinda, alkoholijoobes olles on sooritanud kuritegusid. Kinnipeetava tegudest nähtub, et isik ärritub kergesti ja muutub vägivaldseks, seda eriti joobeseisundis, enda hinnangul on ta rahulik inimene, seega ise ta probleemi ei tunnista. Kinnipeetav on proovinud ka mitmeid narkootikume, tarbis vähemalt kord nädalas kanepit või hašišit sõpradega koos olles või pidudel. Isiku enda sõnul ei ole ta edaspidisest tarvitamisest huvitatud. Vangla hinnangul on kinnipeetava mõtlemist ja käitumist suuresti mõjutanud kriminaalne subkultuur, õigustab kuritegelikke hoiakuid. Kinnipeetav on küll väljendanud soovi muutuda, kuid leiab, et vangla peaks teda resotsialiseerima, oma rolli ta selles tegevuses ei näe. Vabanemisjärgseid plaane pole isik avaldanud ja süüdistab vanglat oma toimetulekuprobleemides. Riskihindamise alusel on Margus Reiman kõrgohtlik avalikkusele. Oht seisneb vägivalla (ka eluohtliku) kasutamises ja välistatud ei ole ka joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine ning narkootikumide vahendamine. Kõige tõenäolisem on oht alkoholi tarvitamise tagajärjel ning konflikti olukorras. Ohtlikkust võib suurendada ka suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval ajal välistavad Margus Reimani vabastamise tema varasem elukäik ning alkoholi kuritarvitamine, aga samuti ka töökoha ning konkreetsete tulevikuplaanide puudumine. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Seega kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise määruses tuleb äranäidata koht, kus süüdimõistetu elama peab. Margus Reimanil puudub aga elukoht, mis teeb võimatuks tema allutamise käitumiskontrollile. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 3