1-16-11425/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuli 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-16-11425 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Liis Vainola Tõlk Valentina Michelson Kaitsja Mati Senkel (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Konstantin Koroljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu KONSTANTIN KOROLJOV (endine perekonnanimi Vihrov), isikukood 38608142235, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 01.02.2018 ja lõpp 09.08.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.07.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta KONSTANTIN KOROLJOV vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Konstantin Koroljovilt menetluskuluna riigituludesse 132 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Mati Senkeli poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank), nr EE873300333499990003 (Danske Bank) viitenumbriga 99918700006342, selgitusse märkida: „1-16-11425, Konstantin Koroljov, menetluskulu“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Mati Senkel kasuks 132 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Mati Senkeli poolt süüdimõistetu Konstantin Koroljovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Konstantin Koroljovile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Konstantin Koroljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Konstantin Koroljov (endise nimega Vihrov) on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 31.01.2018 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3, KarS § 274 lg 2 p 3 ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõistis kohus talle liitkaristuseks 1 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 09.12.2017 -31.01.2018 s.o. 1 kuu ja 22 päeva ning mõistis lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguses luges kohus 01.02.
4. Isik on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vanglas kannab karistust neljandat korda. Kõik süüteod on vägivaldsed. Eelmised kuriteod on olnud varavastased, kasutades vägivalda, on pannud toime kuritegusid ka vanglaametnike suhtes. Vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks, kuna viimase kuriteo episoodid olid suunatud oma lähedaste ja nende laste vastu (endine elukaaslane, praegune elukaaslane, nende lapsed ja isiku ema). Soodusteguriks võib pidada puudulikku probleemide lahendamise oskust ja alkoholi kuritarvitamist. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Konstantin Koroljov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ja avaldas, et tunneb ennast halvasti ilma pereta ja vabanedes hakkab elama ainult laste jaoks. Eluviisitreeningust lahkus ise, kuna talle ei sobinud vaatluse alla võetud olukorrad. Lisaks on elus vahel selliseid olukordi, kus ei jõua õiget otsust vastu võtta. Kriminaalse taustaga sõpradega ta ei suhtle, tulevikus kavatseb kõik probleemid lahendada ilma vägivallata ja alkoholi ka enam üldse tarvitama ei hakka, kuna alkohol on kõikide probleemide põhjus. Varem pole alkoholiravil olnud, kuid üks kord on ennast kodeerinud. Abikaasaga elab koos alates 2015 aastast. Kinnitas, et on pere nimel kõigeks valmis, võtab vastu ükskõik millise töö. Tegelikult on tal töökoht olemas, aga vanglasse ei tahetud garantiikirja saata. 2 Prokurör Liis Vainola asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kaitsja Mati Senkeli hinnangul on kinnipeetav aru saanud, et tema peamiseks probleemiks on alkoholi tarvitamine. Tähelepanuväärne on seegi, et abikaasa, kelle suhtes ta on 3 korda tarvitanud vägivalda, oli nõus kinnipeetavaga abielluma, mis näitab, et isik on kahetsenud oma tegusid ja veennud selles ka oma abikaasat. Töökohtade varasem olemasolu näitab seda, et isik on võimeline tööd tegema, viimases töökohas teda kiideti. Eeltoodust tulenevalt palus kaitsja kinnipeetav ennetähtaega tingimisi vabastada elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et Konstantin Koroljov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Isikut on kriminaalkorras karistatud 8 korda ja vanglas viibib neljandat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Konstantin Koroljovi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Samas on vangla materjalides märgitud, et isik on olnud paigutatud lukustatud osakonda. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama abikaasa juurde, kes on selleks oma nõusoleku andnud. Samas on isik abikaasa suhtes korduvalt kasutanud vägivalda, kusjuures kinnipeetava tegevusest on saanud kannatada ka abikaasa väike poeg. Kohtu hinnangul on kinnipeetava elukoht seotud lähisuhtes uue toimepandava kuriteo riskiga. Vaatamata sellele on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetava lähedasteks on ema, õde ja abikaasa. Ema suhtes on isik kasutanud vägivalda, abikaasaga, kellel on endal 3 alaealist last, abiellus mais
5. Suhted lähedastega on väidetaval rahuldavad, suheldakse telefoni teel. Samas on kinnipeetavale omane hoolimatus enda ja teiste heaolu vastu. Oluline on ka see, et kinnipeetav laseb ennast mõjutada, tema suhtlusringkond on kriminaalset mõtteviisi toetav. Selliseks järelduseks annab aluse asjaolu, et eelnevad kuriteod on kõik sooritatud grupis. Konstantin Koroljovil puudub vabanemise korral töökoht. Varasemalt on isik elanud tingimustes, kus ei olnud vajadust iseseisvalt tulusid-kulusid planeerida (lastekodu, erikool, vangla), seega on tema majandusliku toimetuleku oskused vähesed. Töökohad on olnud 3 lühiajalised, on olnud ka töötukassas arvel, eriala puudub. Ka on isik pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohus on seisukohal, et töökoha ja sissetuleku puudumisel on majanduslike raskuste taas tekkimine vabaduses tõenäoline ja selles tuleb näha uue kuriteo toimepanemise riskitegurit. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, kõik röövimised on ta toime pannud alkoholijoobes, väärteokorras on teda korduvalt karistatud Alkoholiseadus § 70 alusel. Isik tunnistab alkoholisõltuvust ja ka seda, et muutub alkoholijoobes vägivaldseks. Eluviisitreeningu sotsiaalprogrammi esimesel kohtingul eitas isik oma alkoholisõltuvust ning ta ei näinud põhjust seal programmis osaleda, mille tulemusena arvati ta programmist välja. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu sellele, et kinnipeetav ei suhtu oma alkoprobleemi täie tõsidusega ega saa aru, et tema kuritegude ja alkoholi tarbimise vahel on otsene seos. Asjaolu, et kinnipeetav programmist ise lahkus, viitab kohtu hinnangul sellele, et ta ei ole sõltuvusprobleemi tõsidusest aru saanud. Narkootikume on isik tarvitanud, kuid seost narkootikumide ja toimepandud kuritegude vahel ei ole. Narkootikumide osas ohtlikkus puudub, kuid risk jääb. Vangla hinnangul võib kinnipeetaval esineda süüdistav käitumismuster, tema probleemide lahendamise oskus on puudulik, kasutab probleemide lahendamiseks vägivalda, ka laste suhtes, absoluutselt ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Eelviimane kuritegu on toime pandud vanglas vanglaametnike vastu, mis näitab isiku negatiivset suhtumist nii ametnikesse kui ka üldiselt ühiskonda. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on vähene, kuna ta pidevalt kordab samu vigu ja käitumises ei ole muutusi toimunud. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Seega ei osanud isik hinnata talle antud võimalust kanda oma karistust vabaduses. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub kohtul igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku vabanemissoovist piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Konstantin Koroljov on ohtlik lastele, ametnikele ja vangidele ning kõrgohtlik ühiskonnas. Oht seisneb majandusliku kahju tekitamises ja vägivalla kasutamises ning olukorras, kus isikul on majanduslikud raskused või emotsioonide ajel tekkinud agressiivsus. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isik on tarvitanud alkoholi. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Ka märgib kohus, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Konstantin Koroljovi ennetähtaega vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel veidi üle 1 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid (distsiplinaarkaristuste puudumine jne). 4 Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5