KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2018, Tartu Haldusasja number 3-17-2416 Haldusasi Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla 31.08.2017 k

) § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Seega tulnuks kaebus käskkirja tühistamise nõudes esitada kohtule hiljemalt 03.11.2017 ning käeraudade selja taha asetatud kätele paigutamise osas hiljemalt 08.11.2017. Vanglas viibiva isiku avalduste tähtaegsuse hindamisel lähtutakse

§ 68lg 4 kohaselt avalduse vanglale üleandmise hetkest.

Ümbrikult (tl 9p) nähtub, et kaebus on Viru Vanglale antud 13.11.2017. Kohus leidis 12.01.2018 kohtumääruses, et kaebus on kohtule esitatud

§ 47

lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes ning andis kaebajale tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse ning ennistamise mõjuvate põhjuste esitamiseks. 4. Kaebaja esitas kohtule 23.01.2018 taotlusena pealkirjastatud avalduse (tl 32–35; tõlge tl 37), milles märgib, et ei oska selgitada, mis põhjustel ta laskis kaebuse esitamise tähtaja mööda. Samas taotleb kaebaja kaebuse muutmist – tühistamisnõude asendamist tuvastamisnõudega. 5.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kui kohus leiab, et kaebaja poolt välja toodud kaebusega hilinemise põhjused ei ole mõjuvad, lõpetatakse haldusasja menetlus vastavalt

§ 124lg-le 2 ning § 152 lg 1 p-le 2 ja lg-le 3.

1. Kaebaja ei ole 23.01.2018 avalduses kohtule taotlenud selgesõnaliselt kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja möönab, et esitas kaebuse kohtule hilinenult ning märgib et ta ei oska selgitada kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid. Kaebaja märgib siiski, et hilinemine on seotud sellega, et tal tuleb töötada arvuka asjade kogusega, samuti tugevate antidepressantide ja teiste psühhotroopsete ainete mõjuga. 6.
2. Kohus peab eeltoodut arvestades võimalikuks tõlgendada kaebaja 23.01.2018 avaldust selle sõnastusest hoolimata kaebetähtaja ennistamise taotlusena, kuid on seisukohal, et kaebaja pole esitanud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise. 6.
3. Mõjuvate põhjuste all mõeldakse kohtupraktikas eelkõige objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tegemist juhul, mil menetlustoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise (Riigikohtu 19.01.2001 määrus haldusasjas nr 33-1-59-00). 6.
4. Pooleliolevate kohtuasjade ja vaidluste suurt hulka ei saa pidada selliseks mõjuvaks põhjuseks. Väites antidepressantide ja psühhotroopsete ainete mõju, on kaebaja jäänud paljasõnaliseks, väite kinnituseks ei ole esitatuid tõendeid ning kaebaja ei ole palunud neid ka vastustajalt välja nõuda. Kohus ei pea vajalikuks seda ka omal algatusel teha. Asja materjalidest ilmneb, et kaebaja on suutnud läbida korrektse vaidemenetluse ning on tähtaegselt vastanud ka 12.01.2018 kohtumäärusele. Sellest saab järeldada, et ravimite kasutamine ei takista üldjuhul 2

§ 49

lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. 7.2.

§ 45

lg 2 ls 1 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamiskaebuse esitamisel on kohtupraktika pidanud aktsepteeritavaks preventiivse huvi olemasolu. Samuti pidas kaebuse esitamise ajal (kuni 31.12.2017) kehtinud

§ 45

lg 2 ls 2 lubatavaks tuvastamisnõuet edaspidise hüvitamisnõude esitamise eesmärgil. 7.3. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue ei saa olla lubatav ja eesmärgipärane juhul, kui kaebaja on minetanud tõhusaima õiguskaitsevahendi – haldusakti tühistamise nõude – kasutamise võimaluse kaebetähtaja möödalaskmise tõttu. Edaspidine kahju hüvitamise nõue ei ole perspektiivikas, kui kaebaja käitumise tõttu on jäänud kasutamata esmane õiguskaitsevahend riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 tähenduses. Ka kuni 31.12.2017 kehtinud

§ 45

lg 2 ls 3 välistas tuvastamisnõude esitamise, kui kavatsetav hüvitamisnõue on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtupraktika on pidanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja vaidlustamist tühistamisnõudega kohaseks ja tõhusaks õiguskaitsevahendiks ka siis, kui abinõu kohaldamine on juba lõpetatud (Riigikohtu 19.05.2017 otsus haldusasjas nr 3-3-1-10-17, p 13). 7.4. Tuvastamisnõue ei ole lubatav ka preventiivse huvi kaalutlusel. Senise praktika kohaselt on preventiivne huvi käsitatav põhjendatud huvina, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 02.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-22-15, p 15 ja seal viidatud praktika). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine VangS § 69 alusel on igakordselt unikaalne kaalutlusotsus, mis sõltub alati juhtumi asjaoludest. Kohtul pole alust arvata, et Viru Vangla võiks ilma vastavate aluste esinemist ning asjaolusid arvesse võtmata kaebaja suhtes julgeolekuabinõusid kohaldada. Samuti pole alust arvata, et korduksid praeguses asjas vaidluse tekitanud olukorraga täiesti samasugused asjaolud, mille puhul oleks kaebajal preventiivne huvi juba ette teada olevat tagajärge vältida. 3

§ 124

lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel menetluse.

§ 152

lg-st 3 tuleneb, et kui kaebetähtaja ületamine ja ennistamiseks mõjuvate põhjuste puudumine ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. 9.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab menetluskulud menetluse lõpetamise korral kaebaja, kui seadus ei sätestata teisiti. Asja menetluses ei ole menetluskulude kandmist ilmnenud. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4