KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 11. juuni 2018. a Tsiviilasja number 2-17-9933 Tsiviilas

) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

§ 143

lg 2 alusel peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.

§ 143

lg-st 21 tulenevalt lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra kohus.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata. Maakohus on hinnanud asjas esitatud tõendeid TsMS § 232 järgi nende kogumis. Kohus ei ole TsMS § 477 lg 5 järgi hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestada tuleb ka asjaomase menetlusliigi (hagita menetlus perekonnaasjas) eripära, kus peamiseks otsustuskriteeriumiks saavad seaduse kohaselt olla lapse huvid. Seega ei ole põhirõhk mitte faktiliste asjaolude tuvastamisel menetluses kogutud tõendusmaterjali põhjal, vaid hinnangute andmisel sellele, missugune suhtluskord vastaks kõige paremini laste huvidele. Ringkonnakohus ei nõustu laste emaga, et maakohus on jätnud arvestamata laste parimad huvid. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult määranud kindlaks laste ja isa suhtluskorra ning sellele ei ole laste ema ka sisulisi vastuväiteid esitanud. Ema soovib vaid suhtluskorra detailsemat reguleerimist. Seega on põhjendatud järeldada, et laste ema hinnangul vastab selline suhtluskord laste huvidele. A.J. on ärakuulamisel kinnitanud, et läheb kooli ja tuleb koolist bussiga (tl 47), H.J. on ärakuulamisel kinnitanud, et ta tuleb koolist koju jala (tl 47). Kuna Henri ja R.J. käivad ühes klassis (tl 47), siis saab eeldada, et ka Rainer tuleb koolist koju jala. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik, et ema läheb lastele isa juurde järgi ka seetõttu, et vanematel on esinenud probleeme laste üleandmise korraldamisega, mis on kaasa toonud selle, et lapsed on saabunud koju ajal, mil ema ei ole kodus (ema selgitused tl 28 jj, laste esindaja seisukoht tl 19 pöördel p 2.13). Isa juurde lastele järele minek aitab selliseid olukordi vältida.
2. Ringkonnakohus märgib, et ühegi kohtumäärusega ei saa 100% täpselt kindlaks määrata vanema ja lapse vahelist suhtluskorda. Lapse ema poolt taotletud detailsed suhtluskorra täpsustused ja konkretiseerimised ei ole laste huvides. Põhjendatud ei ole laste ema taotlus haige lapse transportimiseks ema juurde kui laps on haigestunud isa juures. Põhjendatud ei ole ka pühade perioodi jagamine päevade kaupa, sest see ei võimaldaks vanemal, kelle juures lapsed on, ühiseid tegevusi pikemalt planeerida (nt jõulude ajal sugulaste külastamine). Põhjendatud ei ole ka laste ema taotlus määrata laste isale etteteatamise aeg, millal isa saaks nädala sees lastega suhelda. Ema ei ole välja toonud, millisel viisil ja kui pikalt peaks isa ette teatama soovist lastega nädala sees suhelda. Suhtlemine võib tähendada ka isa suhtlemist lastega telefoni teel. Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus isa peab eelnevalt emale ette teatama, et soovib lapsele nt helistada. 6 Samuti ei ole laste huvides ema seisukoht, et ärajäänud kohtumisi isa ja laste vahel ei asendataks. Lapsed on asja arutamisel korduvalt kinnitanud, et soovivad isaga suhelda (tl 18 pöördel, 24, 47). Ringkonnakohus märgib, et laste ema peaks isa ja laste suhtlust soodustama, mitte leidma võimalusi isa ja laste kohtumiste ärajätmisteks. Põhjendatud ei ole laste ema soov täiendada suhtluskorda selliselt, et isa peab tagama, et lapsed lähevad kell 22.00 magama ja et isa tagaks, et lastel oleks koolitööd isa juures olles tehtud ning Henrile oleks tagatud erimenüü. Asja materjalide kohaselt elavad vanemate kaks suuremat alaealist last alaliselt isa juures (tl 1, 10). Eestkosteasutus kui ka laste esindaja on leidnud, et suhtluskord vastab laste huvidele (tl 44, 104 jj, 112) ning asjas ei ole esitatud tõendeid, et isa ei suuda laste eest hoolitseda kui lapsed viibivad isa juures.
3. Ema poolt välja toodud nõue kohustada isa andma nõusolekut lastega välisriiki reisimiseks on uus nõue. Maakohtu menetluses ei ole pooled arutanud, et kuidas reguleerida nõusolekute andmist võimalikeks välisreisideks koos lastega. Ema soov reguleerida suhtluskorda selliselt, et vanemal on kohustus anda nõusolek välisriiki reisimiseks teisele vanemale, ei ole laste huvides, sest nõusoleku andmiseks lastega reisimiseks tuleks arvestada eelkõige laste huvisid (nt mitte reisida õppetöö ajal vms). Põhjendatud ei ole laste isa seisukoht, et kui lapsed on koos isaga, siis otsustab isa, kuhu isa lastega läheb (tl 109). Juhul kui vanem soovib koos lastega minna välisriiki, on lastega koos reisival vanemal vaja teise hooldusõigusliku vanema nõusolekut välisriiki reisimiseks (

§ 145lg 1).

Suhtluskorra kohaselt on vanematel õigus kokku leppida ka teistsuguses suhtluskorras ning reguleerimata küsimustes püüavad vanemad omavahel ise kokku leppida, lähtudes laste huvidest ja võttes arvesse vanemate võrdset hooldusõigust.

1. Asja materjalidest nähtub, et vanemad ei suuda mitte igas olukorras teha koostööd tagamaks lastele suhtlemist mõlema vanemaga. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Öeldu tähendab ühtlasi seda, et ka vanemad peavad oma vanema õigusi teostama ja vanema kohustusi täitma heas usus (vt Riigikohtu
2. mai 2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-11 p 15;
3. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 33). Seega peavad vanemad ka ühist hooldusõigust teostama heas usus ja lahendama omavahelised konfliktid ilma, et lapsed kannataks. TsMS § 563 lg-st 1 tulenevalt on vanemal õigus esitada kohtule taotlus lepitusmenetluse alustamiseks kui teine vanem rikub lapse ja lahus elava vanema jaoks kokkulepitud suhtluskorda.
4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel lapse ema kanda. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad riigi kanda. Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7