Obsah (10)

§ 231§ 163§ 168§ 657§ 351§ 652§ 438§ 348§ 429§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-568

) § 163 lg 2 alusel kostja kanda. Kuna kostja hageja 3 menetluskuludele vastuväidet ei esitanud, luges kohus

§ 231lg 4 alusel hageja menetluskulud täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Peepar esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. detsembri 2017 otsuse tühistamist osas, millega maakohus hagi rahuldas, ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, ning asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks või uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei vastuta kostja tulenevalt VÕS § 115 lg-st 1 ja § 127 lg-st 4 hagejale kahju tekkimise eest, kuna kostja ei ole kohustust rikkunud ning kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Kostja tegi kõik endast oleneva, jättes trepikoja teadetetahvlile teate koos telefoninumbriga, et korteris nr XX toimuvad 18.08.–01.10.2015 sanitaartehnilised tööd. Kahju tekitajaks on OÜ Juntson Haldus, kes avas keskküttesüsteemi veekraani, jättes kontrollimata kostja teate ja kindlaks tegemata kraani sulgemise põhjuse. Kraani avaja ei saanud eeldada, et sanitaartehnilised tööd ei hõlma radiaatorite töid, sest kostja korter oli keskküttesüsteemi osa vaatamata asjaolule, et vahepealne omanik oli selle välja lülitanud. Kostja oli teavitanud radiaatorite töödest nii OÜ-d Juntson Haldus kui korteriühistut; 2) on kohus rajanud otsuse hageja väitele, mida hageja ei ole esitanud. Hageja ei ole esitanud väidet, et kostja ei olnud teavitanud korteriühistut ja/või OÜ-d Juntson Haldus radiaatorite töödest ehk korteri ühendamisest üldisesse keskküttesüsteemi ning seda asjaolu tsiviilasjas ei arutatud. Seetõttu esitab kostja tõendina
3. aasta e-kirja, mis tõendab, et kostja oli teavitanud korteriühistut ja OÜ-d Juntson Haldus keskkütteradiaatorite paigaldamisest korteris nr XX vaidlusalusel ajal; 3) on kohus valesti hinnanud kahju suurust. Kahjunõue seonduvalt põrandate vahetusega on põhjendamatu. Kohus on jätnud K. Saha arvamused suures osas hindamata. K. Sahk on vastustes täiendavatele küsimustele vastanud (p 3.11), et ükski ekspert ei saa absolutiseerivalt väita, et kahjustused on tekkinud ainult 30.09.2017 vee läbijooksu tõttu, st põrandate kahju võis tekkida ka mittevastava hooldamise tulemusel, nt pesemine liiga märja mopiga. K. Sahk on täpsustanud, et asus esmasel ülevaatusel seisukohale, et vahetamist vajab elutoa parkett. K. Saha arvamuste järgi on tegemist laminaatparketiga, millel on puiduspoonist laminaadikiht. Tunnistaja M. Kubparti ütlused ja M. Kombo ekspertarvamus ei ole usaldusväärsed; 4) on kohus jätnud kontrollimata VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldused. Nähtuvalt K. Saha vastustest täiendavatele küsimustele (p-d 3.3; 3.4) oli hagejal võimalik kahju ära hoida või minimaliseerida. Korteris viibinud isik ei asunud koheselt põrandaid kuivatama, jättes tegemata toimingu, mida võis mõistlikult oodata; 5) pidanuks kohus jätma menetluskulud

§ 163

lg 1 alusel poolte kanda hagi rahuldamise ulatust arvestades, kuna hagi jäi kostja esitatud tõendite põhjal suures osas rahuldamata. Lisaks oli ka kostja nõus kompromissiga, kuigi väiksemas summas, samuti oli kostja nõus kahjustused kõrvaldama, lastes ise teha remondi. Osas, milles hageja loobus hagist (saamata jäänud tulu nõue), pidanuks kohus jätma menetluskulud

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Kõik kostja menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud.

1. S. Kubpart vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 4 1) on hagejale tekkinud kahju ja kostja tellimusel korteris nr XX mittenõuetekohaselt teostatud tööde vahel põhjuslik seos. Kostja on omaks võtnud, et radiaatoreid paigaldanud torumees jättis aluplex liite pressimata ja ei veendunud ühenduse vettpidavuses, sest ei avanud kontrolliks püstakut keldris. Kostja poolt trepikotta pandud teade ei ole piisavalt selgesõnaline. Termin sanitaartehnilised tööd on mitmetimõistetav ning eelkõige võiks eeldada, et korteris vahetatakse segisteid, vanni vms. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et korteriühistut ja OÜ-d Juntson Haldus oli teavitatud, et seoses radiaatorite paigaldusega on küttekraan suletud; 2) on asjakohatu väide, et kahju võiks kuuluda hüvitamisele korteriühistu või valitseja poolt; 3) vastas OÜ Juntson Haldus juhatuse liige Jüri Juntson hagejale, et apellatsioonkaebusele lisatud e-kiri saadeti talle 02.01.
2. E-kirja saatjaks on P. Parmask, kes tegutseb kostja ja korteriühistu juhatuse liikmena. Korteriühistu juhatusse kuuluvad ka J. Juntson ja tunnistaja K. Põder. Korteriühistu juhatus oli P. Parmaski isikus igal juhul korteris nr XX teostatavatest töödest teadlik, kuid miks P. Parmask ei teavitanud vajadusest sulgeda küttekraan OÜ-t Juntson Haldus, jääb mõistetamatuks; 4) ei ole M. Kombo akt ebausaldusväärne. Veekahjud avalduvadki alles mõni aeg hiljem, mil pindadesse imbunud vesi ja niiskus on lõplikult eraldunud; 5) tegi hageja korteri üürnik kõik endast oleneva, et kahju oleks võimalikult väike. Põrandale valgunud vee kuivatamine, arvestades ülemisest korterist tulnud vee kogust, võttis aega; 6) nõustub hageja kohtu seisukohtadega kahju suuruse osas; 7) nõustub hageja menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramisega. Väide, et kostja pakkus kompromissi, st hüvitist 1000 eurot, ei anna alust jätta

§ 163lg 2 kohaldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

1. Asja materjalidest nähtuvalt toimus 30.09.2015 kostja korteriomandis XXX veeavarii (keskkütetorustiku vee läbijooks), mille käigus sai kahjustusi hageja korteriomand XXX ning hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Pooled vaidlesid maakohtus peamiselt selle üle, kas kostjal on korteriomandi omanikuna kohustus hüvitada hagejale veeavarii tagajärjel tekkinud kahju. Hageja arvates pidi kostja hüvitama talle kahju kõrvaldamise kulud, kuna veeavarii sai alguse kostja korteriomandi reaalosas asuvast keskkütetorustikust ning kostja ei teavitanud teda ja Juntson Haldus OÜ-d korteriomandi reaalosas toimuvatest sanitaartehnilistest töödest. Kostja leidis, et ta ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest, kuna ta oli teavitanud korteriühistut remonditöödest (sh sanitaartehnilistest töödest), pannes sellekohase teate elamu trepikojas asuvale teadete tahvlile. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja leidis muu hulgas, et kostja poolt elamu trepikojas asuvale teadete tahvlile teate panemisega ei saa lugeda korteriühistut piisavalt teavitatuks ning kostja sellekohane vastuväide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu.
2. 05.04.2018 määrusega lubas ringkonnakohus astuda Tartu linn, XXX korteriühistul (edaspidi korteriühistu) menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.
3. Kostja tugines maakohtus omapoolse teavitamiskohustuse täitmise kohta kirjalikule teatele, mille ta pani elamu trepikojas asuvale teadete tahvlile (I kd, tl 78) ja tunnistaja K. Põderi ütlustele. Kui maakohus leidis, et kostja esitatud tõendid ei ole piisavad tõendamaks 5 teavitamiskohustuse täitmist, oleks maakohus pidanud seda kostjale selgitama ning tegema ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Maakohus sellist ettepanekut pooltele ei teinud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus sellega olulisel määral selgitamiskohustust (

§ 351lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4).

Riigikohus on 11.04.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-8191 asunud seisukohale, et kui maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, siis ei piira

§ 652lg-s 4 sätestatu apellatsiooniastmes uute tõendite vastuvõtmist.

Seetõttu arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel menetlusosaliste poolt apellatsiooniastmes esitatud uute tõenditega, millised ringkonnakohus võttis asja materjalide juurde 21.06.2018 kohtuistungil.

1. Vastavalt KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatule korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Riigikohus on leidnud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-38-05, p 14), et KOS § 11 lg 1 p 1 hõlmab endas ka kohustust teavitada teisi korteriomanikke küttesüsteemi seisukorrast tekkida võivatest ohtudest. Samuti on Riigikohus asunud seisukohale (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-129-13 p-d 20, 47), et VÕS §-st 102 järeldub korteriomanikule kohustus teatada teistele korteriomanikele (või valitsejale) oma kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Kostja korteris toimusid 18.08.-01.10.2015 remonditööd (siseviimistlus- ja sanitaartehnilised tööd) ning kostja teavitas sellest teisi korteriomanikke, pannes elamu trepikoja teadete tahvlile sellekohase teate (I kd, tl 78), millele oli märgitud kostja telefoninumber. Tunnistaja K. Põder on maakohtu 13.09.2017 istungil kinnitanud (I kd, tl 125-125 pöördel), et kostja korteris toimus muu hulgas radiaatorite vahetus ning kostja teavitas sellest korteriühistut ja pani lisaks teate trepikotta. Korteriühistu kinnitas nii 21.03.2018 taotluses kui ringkonnakohtu istungil, et kostja teavitas teda remonditöödest (sh radiaatorite paigaldamisest) 18.08.
2. Apellatsioonkaebusele lisatud 18.08.2015 e-kirja, 23.02.2018 dokumentide üleandmisevastuvõtmise akti (II kd, tl 28-30) ja 18.08.2015 teavitusega (II kd, tl 32) loeb tingkonnakohus tuvastatuks, et kostja teavitas korteris toimuvatest remonditöödest (sh radiaatorite paigaldamisest ja korteri elamu üldisesse keskküttesüsteemi ühendamisest) Juntson Haldus OÜ-d, kes korraldas vastavalt lepingule elamu hooldustöid vaidlusaluse kahju tekkimise ajal. Korteriühistu esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et 18.08.2015 teavitus on käsitletav Juntson Haldus OÜ seadusliku esindaja J. Juntsoni kinnitusena, et teda oli kostja poolt teavitatud kostja korteris toimuvatest remonditöödest. Sellest tulenevalt ei ole tõene hageja apellatsioonkaebuse vastusele lisatud e-kiri, mis justkui tõendaks kostja poolt Juntson Haldus OÜ teavitamist remonditöödest 02.01.
3. Kuivõrd hageja loobus 04.06.2018 seisukohas J. Juntsoni tunnistajana ülekuulamise taotlusest (II kd, tl 71 pöördel), siis on paljasõnaline hageja seisukoht apellatsioonkaebuse vastuses, et kostja ei teavitanud remonditöödest Juntson Haldus OÜ-d 18.08.
4. Vastavalt KOS § 11 lg-le 3 korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Riigikohus on märkinud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-129-13, p 22), et KOS § 11 lg 3 puhul on sisuliselt tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav. 6 Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostja on täitnud KOS § 11 lg 1 p-s 1 sisalduva teavitamiskohustuse ja teatanud remonditöödest nii korteriühistut kui Juntson Haldus OÜ-d. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et ainuüksi KOS § 11 lg 1 p-s 1 sisalduva teavitamiskohustuse täitmine ei anna alust kohaldada KOS § 11 lg-t 3 ja vabastada kostjat vastutusest. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus kostjale selgitanud, et tema kohustuseks on tõendada vabandatavuse eeldused VÕS § 103 lg 2 järgi.
5. Kostja on alates vastusest hagiavaldusele olnud seisukohal, et hagejale tekitatud kahju eest peab vastutama Juntson Haldus OÜ, kelle töötaja avas 30.09.2015 elamu keldris asuva keskküte kraani. Puudub vaidlus, et Juntson Haldus OÜ osutas korteriühistule teenust lepingu alusel. 27.10.2017 menetlusdokumendis on kostja viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-38-05, milles on leitud, et lisaks korteriomanikule võib kahju eest vastutada ka korteriühistu. Sama menetlusdokumendi p-s 4 on kostja palunud maakohtul tuvastada isik, kes vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Maakohus on kostja eelmärgitud seisukohad jätnud tähelepanuta. Lisaks on korteriühistu 21.03.2018 taotluses möönnud, et hagejale kahju tekitamise eest võib vastutada korteriühistu. Vastavalt

§ 438

lg 1 esimesele lausele peab kohus otsust tehes hindama tõendeid ja otsustama, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 348

lg 2 kohustab kohut hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt.

§ 348

lg 3 teine lause ja § 351 lg 2 panevad kohtule kohustuse tagada pooltele võimalus esitada õigel ajal ja täielikult oma seisukoht kõigi asjasse puutuvate (asja lahendamiseks oluliste) asjaolude kohta. Praeguses asjas on maakohus nimetatud sätteid rikkunud ega arutanud pooltega, kas hagejale tekkinud kahju eest võivad vastutada ka Juntson Haldus OÜ ja/või korteriühistu. Sellised rikkumised on menetlusõiguse normi olulised rikkumised, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ning seetõttu on põhjendatud asja saatmine maakohtule

§ 657lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama kostjale KOS § 11 lg-t 3 ja tegema kostjale ettepaneku tõendada kohustuse rikkumise vabandatavuse eeldusi VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Samuti peab maakohus selgitama pooltele õiguslikku olukorda, st seda, et hagejale kahju tekitamise eest võivad vastutada lisaks kostjale ka Juntson Haldus OÜ ja korteriühistu. Hageja peab arvestama sellega, et kui kostja tõendab VÕS § 103 lg 2 kohaldamise eeldused, on tal võimalus hagi muuta ja esitada nõue teiste hagejale kahju eest vastutada võivate isikute vastu. 12. Maakohtu 05.07.2017 kohtuistungi protokollist nähtuvalt loobus hageja saamata jäänud tulu ja üürinõudest. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks hageja haginõudest osalise loobumise vastu võtnud (

§ 429lg 1).

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hageja nimetatud taotluse lahendama. 13. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja