Tsiviilasi nr 2-18-2321 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2018 a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-2321 Tsivii

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1. AB “Lietuvos draudimas” AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 13.02.2018 Tartu Maakohtule hagi Terje Talviku vastu kahju hüvitamise nõudes summas 1827 eurot ja viiviste nõudes. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja (kindlustusandja) kindlustanud korteri aadressil XXX. 18.07.2016 esitas kindlustusvõtja H.K. hagejale teate kahjujuhtumist kindlustatud korteris. Hageja ja kindlustusvõtja leppisid kokku, et kahjustada saanud korteri vaatab üle ja kahju suuruse teeb kindlaks Roheline Laine OÜ. Roheline Laine OÜ teostas 20.07.2016 kahjustatud korteri ülevaatuse ning vormistas vara ülevaatuse akti, koostas korteri põhiplaani skeemi ja võttis kindlustusvõtjalt vastu kahjuavalduse. Kahjuavalduse kohaselt lõhkes korteris nr X kuumavee boiler. Vara ülevaatuse akti kohaselt olid korteris nr X kahjustada saanud magamistoa värvitud lagi; magamistoa seinad, magamistoa põrand, koridori lagi, koridori põrand, vannitoa lagi ja koridori sein. Hageja hüvitas kindlustusvõtjale kahju summas 1715 eurot. Pärast kahjukäsitluse lõppu esitas Roheline Laine OÜ hagejale kahjukäsitluse kokkuvõtte ning arve kahjus suuruse kindlaks tegemise ning tõendite kogumise eest summas 112 eurot. Hageja hüvitas kahjus suuruse kindlaks tegemise ning tõendite kogumise kulu summas 112 eurot. Hageja tegi korteriühistule päringu kahju tekkepõhjuste kohta. Korteriühistu selgitas hagejale, et veekahju tekkepõhjuseks oli korteris nr X toimunud veeboileri avarii. Kostja on korteriomandi XXX omanik. Põhjusel, et lekkekoht asus kostja korteriomandi reaalosas ja lekkis korteriomandi reaalosaks olev veeboiler, esitas hageja 23.01.2018 kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Kostja tagasinõudele vastuväiteid ei esitanud. Kostja on pärast hagi esitamist hüvitanud hagejale kahju summas 1715 eurot. Nimetatud summa laekus hageja arvelduskontole 16.03.
2. Kostja seisukohad
3. Kostja ei vaidle vastu põhinõudele summas 1715 eurot, mille ta on vabatahtlikult täitnud. Kostja ei nõustu viivisenõudega, kahju hüvitamise nõudega summas 112 eurot ning menetluskulude hüvitamise nõudega. 2 Kostja ei nõustu viivisenõude ega menetluskulude hüvitamise taotlusega, kuna hageja ei ole andnud kostjale võimalust kohustust vabatahtlikult täita. Kostjani ei ole jõudnud mitte ühtegi nõudekirja. Samuti ei ole hagejaga kostjaga muul moel ühendust võtnud. Kohtueelse nõudekirja postiasutusele üleandmine on tõendamata. Kostja sai hageja nõudest teada 28.02.2018, kui kohus toimetas kostjale kätte hagimaterjalid. Kostja täitis kohustuse 16.03.2018 s.o mõistliku aja jooksul. Kulu OÜ Roheline Laine teenusele summas 112 eurot ei olnud paratamatult vajalik. Samuti ei kuulu kahju hüvitamisele, kuna puudub põhjuslik seos kostja teo ja hageja kahju vahel. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja ei ole põhinõudele summas 1715 eurot vastu vaielnud ning on nõude pärast hagi esitamist täitnud. Nimetatud summa laekus hageja arvelduskontole 16.03.
5. Seega 1715 euro osas jääb hagi rahuldamata, kuna nõue on kostja poolt juba täidetud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju käsitlemisega seotud kulu 112 eurot ja lisanduvat viivise maksmist, kuna hageja ei ole andnud kostjale võimalust kohustust vabatahtlikult täita. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et nõue kostja vastu on talle võlaõigusseaduse (

) § 492 lg 1 alusel üle läinud.

§ 492

lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Vaidlus puudub selles, et kahju käsitlemisega seotud kulusid ei kandnud kindlustusvõtja. Kahjukäsitluse tellis hageja ning selle kulu on hageja hüvitanud otse teenusepakkujale. Kindlustusandja selgitas välja hüvitamisele kuuluva kahju suuruse

§ 489

lg 1 alusel, mille kohaselt kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Seega kindlustusandja, tehes kindlaks kahju suuruse, täitis enda kohustust, mis tekkis seoses kahjujuhtumiga. Kuivõrd kindlustusvõtja ei kandnud kahju kindlakstegemisega seoses kulusid, ei saanud nõue

§ 492lg 1 alusel kindlustusvõtjalt kindlustusandjale üle minna.

Hageja on kahju käsitluse nõude põhjendamisel keskendunud eelkõige

§ 128

lg-le 3, mille kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, mh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 128

lg 3 sätestab otsese varalise kahju definitsiooni ning ei ole iseseisvaks kahju hüvitamise nõude aluseks. Hagejal võib olla kahju käsitlemisega seotud kulude nõue

§ 1043alusel.

Vastavalt

§-le 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega on kahjunõude eeldused järgmised:

§ 1045

lg 3) – KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud korteriomaniku kohustuse eesmärgiks ei ole kaitsta teise korteri omaniku kindlustusandjat kindlustusjuhtumi toimumisel kahju suuruse kindlakstegemise raames koostööpartnerile tasumisele kuuluva summa tekkimise eest. Kohus nõustub selle seisukohaga. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegu ja tekitatud kahju põhjuslikus seoses, mistõttu ei ole 112 eurot deliktiõiguse alusel hagejale hüvitatav. Kuna muud lepinguvälised alused poolte esitatud asjaoludest tulenevalt hageja nõude lahendamiseks ei kohaldu, tuleb hageja nõue kostjalt 112 euro väljamõistmise osas jätta rahuldamata. Lisaks kahju hüvitamise nõudele on hageja esitanud viivisenõude.

§ 113

lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt 112 euro hüvitamist, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivist selle summa tasumisega viivitamiselt.

§ 113

lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, sh kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja on arvestanud viivist alates 10.02.

1. Hageja tugineb sellele, et saatis kostjale 23.02.2018 postiga kohtueelse kahju hüvitamise nõude, milles andis tähtaja kahju hüvitamiseks kuni 9.02.
2. Kohus leiab, et kostjale kohtueelse nõudekirja saatmine ei ole tõendatud. Hageja on esitanud kohtule üksnes nõudekirja enda. Esitatud ei ole tõendeid kirja üleandmise kohta postiasutusele. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostjale muul moel nõudest teatanud. Seega põhinõudelt summas 1715 kuulub viivis väljamõistmisele alates hagiavalduse esitamisest. Arvestades et nõue on tasutud 16.03.2018, mõistab kohus välja viivise alates hagi esitamisest 13.02.2018 kuni 16.03.
3. Enne 13.02.2018 arvestatud viivise osas jääb hagi rahuldamata.

§ 113

lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Alates 1.07.2016 on

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär 8% aastas.

1715 euro tasumisega viivitamise eest tuleb kostjalt välja mõista viivis 12,03 eurot (1715 eurot x 8% x 32 päeva / 365 päeva). 4. Arvestades hagi rahuldamise ulatust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja taotleb lepingulise esindaja kulu hüvitamist summas 1297,50 eurot (sh käibemaks). TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt lepingulise esindaja kulud hüvitatakse põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjat esindas menetluses advokaat Karin Ploom, kelle ajakulu oli esitatud õigusabiarvetest nähtuvalt 8 tundi ja 39 minutit ning tunnitasu 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, arvestades käesoleva hagi hinda, asja keerukust ja mahtu, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik kokku 3 tunni ulatuses. Kohus menetles asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega ning kostja argumendid erinevates menetlusdokumentides on sisuliselt sarnased; hageja 22.03.2018 arvamuse kohta kohus kostjalt seisukohta ei küsinud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 125 eurot on kohtupraktikas peetud põhjendatuks ja vajalikuks. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu menetluskulud kuuluvad hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 450 eurot (3 tundi x 125 eurot + KM 20%). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 kohus märgib hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ 4 Kohtunik 5