) § 88 lg-te 8 ja 9 alusel lugenud kostja tasutud summad varasemate nõuete katteks ning hageja nõude suuruseks jääb 3312,30 eurot, millest põhinõue on 2900,62 eurot ja viivisenõue 411,68 eurot. 2. Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejal puudub õiguslik alus hagi esitamiseks, kuivõrd hageja juriidiline staatus elamuühistuna ei ole enam pädev. Kuna ridaelamu bokside baasil on moodustatud eraldi kinnistud, ei ole võimalik moodustada hooneühistut ega ka korteriühistut. Hagejal puudub nõue kostja vastu, kuna kostja on ajavahemikus aprill 2015 kuni märts 2017 teinud hagejale ettemakse 1067,69 eurot ja alusetult tasunud 21 kuu jooksul maja haldamise tasu 126 eurot. Ajavahemikus jaanuar 2014 kuni märts 2017 on kostja teinud ettemakse 1294,03 eurot. Kostja on maksekorraldustel
Hagi esitamise ajaks olid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 alusel aegunud need hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 01.01.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on seitse maja, aadressidega Sõpruse 25, Sõpruse 26, Sõpruse 28, Sõpruse 30, Kiige 3, Kiige 5 ja Kiige 7, moodustanud Kiige-Sõpruse elamuühistu. Hagejal on olemas nii õigusvõime (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 2 lg 1) kui ka liikmete volitus hagi esitamiseks. Hageja on määratlenud oma õigusliku vormina „mittetulundusühing“ ning hageja on kantud äriregistrisse. Ühistu põhikirja p 9 sätestab, et ühistu esineb kohtus enda nimel. Põhikirja on allkirjastanud ka kostja. Poolte õigussuhe kvalifitseerub käsundita asjaajamisena (
Kostja tasu maksmise kohustus tuleneb põhikirja p-st 27.
lg 1 alusel korralduse, millise arve täitmiseks ta makse teeb, siis arve summat ületanud osas kostja korraldust teinud ei ole, mistõttu on see arvestatav varasemate võlgnevuste katteks. Hageja on ajavahemikus 30.04.2015 kuni 31.12.2016 (arvete tasumise tähtajad 16.05.2015 kuni 16.01.2017) esitanud kostjale tasumiseks arveid summas 3238,31 eurot (sh viivis 411,68 eurot) (tl 106). Kostja on samas ajavahemikus tasunud hagejale 4066,92 eurot (tl 106, tl 73–77). Varasema perioodi eest oli kostjal võlgnevus 4140,91 eurot. Üldjuhul on võlgnikul
Hageja märgib iseenesest õigesti, et
lg-d 8 ja 9 on sätestatud võlausaldaja kaitseks ning oluline on see, et võlgnik ei saa määrata, et makstud raha arvestatakse kõigepealt põhivõla katteks ja intressid (samuti viivis, 3-2-1-138-11, p 11) jääksid tasumata, st et võlgnik ei saa võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks
Kostja on viidatud ajavahemikul teostatud maksetel määranud, millise arve katteks makse teostatakse.
lg-d 8 ja 9 kohalduksid juhul, kui kostjal tuleks tasuda nii põhinõue kui intress/viivised, kuid maksest ei jätku kõige katteks. Sel juhul puuduks võlgnikul võimalus lugeda kaetuks üksnes põhinõue, jättes tasumata kõrvalnõuded. Kostja vastuväide hooldustasu 6 eurot osas on alusetu. Tulenevalt elamuühistu liikmete 20.01.2012 üldkoosoleku protokollist nr 32 kehtestati koosolekul hooldustasu 6 eurot kuus. Kohus rahuldas hagi põhinõude osas summas 2900,62 eurot lähtudes järgmisest arvestusest: kostja poolt hagis esitatud võlaperioodil tasutud maksed 4066,92 eurot, millest on maha arvatud samal perioodil kostjale esitatud arved (sh viivis) ehk 4066,92 – 2826,63 (ehk 3238,31 – 411,68) = 1240,20 eurot, s.o kostja poolt võlaperioodil enam makstud osa. Kostja varasem (aegumata) võlg 4140,91 eurot – 1240,20 eurot = 2900,62 eurot. Hageja viivisenõude jättis kohus rahuldama, kuna viivisenõue on põhjendamata ja tõendamata. Hagiavaldusele on lisatud viivise arvestuse tabel määraga 0,07% tasumata põhinõudest päevas. Menetluse käigus palus hageja jätta esialgselt esitatud viivise arvestuse tabel tähelepanuta. 3 Ühistu põhikirja p 27.4 kohaselt on viivisemäär 0,2% viivitatud summas päevas. Kostjale esitatud arvetel on hageja esitanud viivise arvestatuna 0,15% päevas. Tõendeid, millest lähtuvalt on arvestatud viivist 0,15%, kohtule esitatud ei ole. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. I. Nalivayko esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 5. veebruari 2018 otsuse tühistamist osas, millega hagi rahuldati, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetlusekulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa nõustuda hinnanguga, et poolte õigussuhe kvalifitseerub käsundita asjaajamisena. Kohus on jätnud välja selgitamata käsundita asjaajamise eeldused. Samuti ei ole kohus põhistanud hageja juriidilist staatust; 2) tugineb kohtu seisukoht tõendamata asjaoludel ja ebaselgetel tõenditel. Kohus ei selgita, miks ta leiab tõsikindla olevat hageja arvelduste tabeli (tl 106). Tabeli andmed on tõendamata ja selle ajavahemiku, s.o 31.01.2012 kuni 31.12.2016 osas ei ole hageja nõuet esitanud. Tabelis on matemaatilised vead; 3) on ajavahemikus 30.04.2015 kuni 31.12.2016 teostatud maksetel kostja
lg 1 alusel määranud, millise arve katteks makse teostatakse, ülejäänud makse summa jäi ettemaksuks. Hageja sellisele määratlusele vastu ei vaielnud ega teinud ka omapoolset määratlust, millise kohustuse täitmiseks kostja soorituse teostas. Hageja ei ole tõendanud ja kohus tuvastanud, millised põhikohustused on kostja täitnud ja millised mitte. Kohus on lähtunud
lg-test 8 ja 9, kuigi hageja ei ole arvelduste tabelist tulenevalt kustutanud esmalt viivisenõuet ja seejärel põhinõuet. Tegelikult oli hageja teadlik, et kostja soovis maksta konkreetseid arveid ja tegi seda suuremas summas, et oleks ettemaks, mis välistab viivise tekke. Võlgnevuse arvestuses on näha, et hageja ei ole arvestanud perioodil 31.05.2015 kuni 31.05.2016 viivist; 4) on vale on kohtu väide, et kostja ei ole vaidlustanud maja hooldamise tasu 6 eurot. Kostja tegi seda hagivastuses.
Kostja lepingust tulenevate kohustuste rikkumine ei olnud vabandatav ja seega on kostjal kohustus tasuda viivist. 6. Kiige-Sõpruse elamuühistu vaidleb I. Nalivayko apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on hagejal kostja vastu majanduskulude nõue, mis tuleneb kas komisjonilepingust või käsundita asjaajamisest; 2) ei ole hageja nõue aegunud, kuivõrd hagejal oli õigus arvestada laekumised
lg-te 8 ja 9 alusel kostja intressivõlgnevuse ja varasemate võlgnevuste katteks; 4 3) ei ole kostja nõudnud menetluse jooksul arvete sisu tõendamist, millest lähtuvalt ei ole hageja iga arvet eraldi tõendanud.
Kuigi maakohus ei ole õigussuhte kvalifitseerimist põhjendanud, on maakohtu nimetatud seisukoht õige. Asja materjalidest nähtuvalt kanti Kiige-Sõpruse Elamuühistu registrisse 08.10.1999. 01.01.2005 jõustus hooneühistuseadus ning Kiige-Sõpruse elamuühistut hooneühistuks ümber ei registreeritud. Kostjale kuulub XXX ridaelamust üks boks ning kinnistusraamatu väljavõtte (tl 78) kohaselt on ridaelamu boks kinnistusregistrisse kantud eraldi kinnistuna. Sellest tulenevalt on õige maakohtu seisukoht, et vaidlust ei saa lahendada korteriomandiseaduse ega korteriühistuseaduse sätete alusel. Puudub vaidlus, et kostjale osutas hooldus- ja kommunaalteenuseid hageja, kes esitas kostjale arveid ning hagi esemeks on kostja võlgnevus hooldus- ja kommunaalteenuste eest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on hageja ees võlgnevus või mitte.
lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud seda tegu tegema, on käsundita asjaajajal
§-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt kostjale hooldus- ja kommunaalteenuste osutamisega on täidetud käsundita asjaajamise eeldused, s.o hageja ajas võõrast asja, millega soodustas kostjat ning selleks puudus tehingust või seadusest tulenev alus. Käsundita asjaajamise kohaldamiseks peab esinema vähemalt üks
Praegusel juhul esinevad nimetatud kolmes punktis märgitust kaks, s.o hooldus- ja kommunaalteenuste osutamine vastas kostja tegelikule tahtele ning kostja on selle arvete tasumisega heaks kiitnud. Käsundita asjaajamist välistavatele asjaoludele ei ole kostja apellatsioonkaebuses tuginenud. Vastavalt
lg-le 1 võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda 5 ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevuse väljamõistmist osas, milles ta on kostja eest need tasunud. Seega on hageja nõue kvalifitseeritav kuluste hüvitamise nõudena
Riigikohus on 04.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 asunud samuti seisukohale, et
mõttes võib käsundita asjaajamiseks mh olla teise isiku esemele kulutuste tegemine või teise isiku kohustuse täitmine (näiteks nõue korteriomaniku vastu, kellele käsundita asjaajaja on lepinguväliselt osutanud kommunaalteenuseid). Kuna
lg 1 alusel saab nõuda kantud kulutuste hüvitamist, siis ei ole põhjendatud hageja nõue „maja hooldamise tasu“ eest summas 6 eurot kuus. Nimetatud tasunõude on kostja vaidlustanud (tl 70) ning hageja ei ole tõendanud selles osas kulutuste kandmist. Kulutuste rahalise hüvitamisega või tasu maksmisega viivitamise korral peab soodustatu maksma asjaajajale viivist
ÜS §
lg-s 1 on sätestatud põhimõte, et võlgnik on õigustatud määrama, millise kohustuse täitmiseks ta raha maksis. Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas kostjale igakuuliselt arved (tl 20-40), milles on märgitud jooksva kuu võlgnevuse summa ja tasumise tähtaeg. Kostja arvelduskonto väljavõtetest (tl 73-77) nähtuvalt on kostja osa arveid tasunud tähtaegselt ning osa arveid mõningase viivitusega. Kuigi kostja on tasunud igal kuul suurema summa, kui arvel näidatud (v.a 31.01.2016 arve nr 61155, mil kostja tasus täpselt arvel märgitud summa), on arvelduskonto väljavõtetega (alates 2015 maist kuni 2017 jaanuarini) tuvastatav, et kostja on tasunud igakuuliselt talle eelnevalt esitatud arve. Nimetatud asjaolu nähtub kostja arvelduskonto väljavõtetest, milledes kostja on märkinud iga ülekande juurde arve kuupäeva ning 17-l korral lisaks ka arve numbri. Seega on kostja selgelt määratlenud, millise arve ta tasus ning selline asjaolu on hagejale äratuntav. Seetõttu on põhjendamatu hageja seisukoht, et kostja tasutud summadega tuleb lugeda kaetuks kostja varasemad võlgnevused. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et toimikulehel 106 asuv tabel ei tõenda kostja varasemat võlgnevust (sh varasemat viivise võlgnevust). Kuigi maakohus on kohtuotsuse põhjendustes (kohtuotsuse p 12) leidnud, et vaidlusalusel perioodil teostatud maksetel on kostja määranud, millise arve katteks on maksed teostatud ning seetõttu on kostja tasunud vaidlusalusel perioodil enam (kohtuotsuse p 15), on maakohus ekslikult hageja põhinõude rahuldanud. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kui maakohus tuvastas, et kostja on vaidlusaluse perioodi arved tasunud (tasunud enam kui hageja nõudis), tulnuks hageja nõue jätta rahuldamata. Praegusel juhul on maakohus hageja põhinõude rahuldamist põhjendanud sellega, et hagejal on varasemast ajast võlgnevus. Sellega on maakohus rikkunud TsMS §-s 439 sätestatut, kuna on teinud otsuse nõude osas, mida hageja ei ole esitanud. 6 Kostja arvelduskonto väljavõtete kohaselt on kostja tasunud hagejale vaidlusalusel perioodil kokku 4064,51 eurot. Kuna hagejal puudus õigus nõuda kulutuste hüvitamist 6 eurot kuus (vt käesoleva otsuse p 9), siis oli kostja kohustatud tasuma hagejale 2780,62 eurot, mitte hagis nõutud 2900,62 eurot. Vaidlusalustest 21 arvest on kostja olnud viivituses 20 arve tasumisega 3-st kuni 19 päevani ning viivise võlgnevuse suuruseks on
lg 1 teises lauses sätestatud määra arvestades kokku 7,92 eurot (ringkonnakohus lähtub siinjuures
lg-s 7 sätestatud kohustuse täitmise mõistlikult vajaliku aja määramisel arvetel märgitud tähtajast, s.o iga kuu 16-s kuupäev). Seega on kostja tasunud põhivõlgnevuse ja viivise katteks enam 1275,97 eurot (4064,512780,62-7,92) ning sellest tulenevalt puudub kostjal hageja ees vaidlusaluse perioodi eest võlgnevus. Hageja nõue tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kuna kostjal puudub hageja ees ka viivisevõlgnevus, siis tuleb jätta rahuldamata hageja apellatsioonkaebus, milles vaidlustati maakohtu otsust kostjale viivise välja mõistmata jätmise osas. 11. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohtu otsus, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 730,60 eurot ja hagejalt kostja kasuks 237,60 eurot, tuleb tühistada. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimub tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (vt Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15). /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.