Obsah (7)

§ 184§ 73§ 78§ 191§ 16§ 56§ 57

Kriminaalasi nr 1-18-4580 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 26. juuli 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4580 (17930000388) Kohtu eesis

§ 184

lg 1 – § 25 lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Kaire Hänilene Süüdistatav KENERT KULU Isikukood 39808242794, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidus, töökoht: puudub. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: puudub. Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi Kohtuistungi toimumise aeg 24. juulil 2018. a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kenert Kulu

§ 184

lg 1 – § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et Kenert Kulule mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Kenert Kulu ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) – kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt algab katseaeg kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26.07.2018. a. Kr

MS § 180 lg 1 alusel Kenert Kulult välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, ekspertiisitasu 84 (kaheksakümmend neli) eurot, uuringutasu 35 (kolmkümmend viis) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 355 (kolmsada viiskümmend viis) eurot 20 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 1724 (üks tuhat seitsesada kakskümmend neli) eurot 20 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99918700038815. Selgitusse tuleb märkida „1-18-4580, menetluskulud, Kenert Kulu“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral edastatakse kohtuotsus täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 191

ja § 83 lg 4 alusel konfiskeerida Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas olevad rohelised taimeosad massiga 6,74 g, mis sisaldavad 24% tetrahüdrokannabinooli (THC) (uuringuakt nr 17U-AN0428), rohelised taimeosad massiga 9,63 g, mis sisaldavad 18% tetrahüdrokannabinooli (THC) (uuringuakt nr 17UAN0439), ja rohelised taimeosad massiga 7,28 g, mis sisaldavad 11% tetrahüdrokannabinooli (THC) (ekspertiisiakt nr 18E-AN0020), ning jätta NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõenditeks olevad 3 ümbrikku ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist tagastatud kilepakendid kokku kolmes ümbrikus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU 2 Kenert Kulule on esitatud süüdistus

§ 184lg 1 - § 25 lg 2 järgi selles, et tema tellis 2017.

aasta teisel poolaastal, kuid eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, viisil ja kohas suures koguses marihuaanat selle omandamise eesmärgil. 13.09.

1. a saabus Kenert Kulule Suurbritanniast postisaadetis, mis oli adresseeritud tema nimele ja tema elukoha aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxKenert Kulule saadetud ümbrikus oli läbipaistev minigrippkott, mis sisaldas rohekas-pruunikaid taimeosi netokaaluga 6,74 grammi. Taimeosad sisaldasid 24% tetrahüdrokannabinooli (THC), mistõttu on tegemist kanepiõisikutega (marihuaanaga). 22.09.
2. a saabus Kenert Kulule Hollandist postisaadetis, mis oli adresseeritud tema nimele ja tema elukoha aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kenert Kulule saadetud ümbrikus oli läbipaistev minigrippkott, mis sisaldas rohekas-pruunikaid purustatud taimeosi netokaaluga 9,63 grammi. Taimeosad sisaldasid 18% tetrahüdrokannabinooli (THC), mistõttu on tegemist kanepiõisikutega (marihuaanaga). 12.12.
3. a saabus Kenert Kulule Tšehhi Vabariigist postisaadetis, mis oli adresseeritud Kenert Kulu nimele ja aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kenert Kulule saadetud ümbrikus oli läbipaistev minigrippkott, mis sisaldas rohekas-pruunikaid taimeosi netokaaluga 7,28 grammi. Taimeosad sisaldasid 11% tetrahüdrokannabinooli (THC), mistõttu on tegemist kanepiõisikutega (marihuaanaga). Kuritegu jäi lõpule viimata Kenert Kulu tahtest olenematutel põhjustel, kuna tellitud narkootilised ained leiti ja võeti tolliametnike poolt teostatud rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuste käigus ära. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0.2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad sotsiaalministri
4. mai
5. a määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 10-le inimesele joobe tekitamiseks piisab 7,5 grammist kanepist. Kuna Kenert Kulu soovis omandada kokku 23,65 grammi marihuaanat, on tegemist narkootilise aine suure kogusega. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatav Kenert Kulu süü

§ 184lg 1 – § 25 lg 2 järgi toime pandud kuriteos on tõendatud.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav Kenert Kulu nimele ja elukoha aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa on edastatud 3 postisaadetist – Suurbritanniast, Hollandi Kuningriigist ja Tšehhi Vabariigist. Samuti puudub kriminaalasjas vaidlus selles, et kõikides saadetistes sisaldus narkootilist ainet, s.o rohekas-pruunikaid taimeosi, mis sisaldasid rohkem kui 0,2% tetrahüdrokannabinooli (THC). 15.09.
2. a rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akti nr 17LA0320261-1 kohaselt teostati 13.09.
3. a kell 14.00 kuni 14.50 AS Eesti Post ajutises ladustamise kohas Pallasti tn 28, Tallinn maksikiri läbivaatus. Saaja: 3 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kontrollimisel tuvastati päritoluks Suurbritannia, pakendiks kotike, kaaluga 8,4 g, milles rohekas-pruunikad taimeosad. Läbivaatuse tulemusena suunatud täiendavale kontrollimisele (tl 12-17). Uuringuakti nr 17U-AN0428 kohaselt esitati uuringuks kanepiõisikutega sarnanevad rohelised taimeosad massiga 6,74 g. Uuringu tulemusena leiti, et taimeosadel on kanepile iseloomulikud morfoloogilised tunnused ja elemendid ning need sisaldavad 24% tetrahüdrokannabinooli (THC). Seega on tegemist kanepiõisikutega (marihuaanaga) (tl 18). 25.09.
4. a rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akti nr 17LA0343161-1 kohaselt teostati 22.09.
5. a kell 16.00 kuni 16.40 AS Eesti Post ajutises ladustamise kohas Pallasti tn 28, Tallinn maksikiri läbivaatus. Saaja: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kontrollimisel tuvastati päritoluks Holland, pakendiks kotike, kaaluga 10,9 g, milles rohekaspruunikad taimeosad. Läbivaatuse tulemusena suunatud täiendavale kontrollimisele (tl 19-24). Läbivaatuse akti lisadeks olevatelt fotodelt nähtub, et aktis on saajate andmete märkimisel tehtud kirjaviga ja tegelikkuses oli pakendil märgitud saajaks Kenert Kulu, mitte Kenert Kuld, nagu on fikseeritud akti kirjeldavas osas. Uuringuakti nr 17U-AN0439 kohaselt esitati uuringuks kanepiõisikutega sarnanevad rohelised taimeosad massiga 9,63 g. Uuringu tulemusena leiti, et taimeosadel on kanepile iseloomulikud morfoloogilised tunnused ja elemendid ning need sisaldavad 18% tetrahüdrokannabinooli (THC). Seega on tegemist kanepiõisikutega (marihuaanaga) (tl 25). 13.12.
6. a rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akti nr 17LA0550031-1 kohaselt teostati 12.12.
7. a kell 09.00 kuni 09.50 AS Eesti Post ajutises ladustamise kohas Pallasti tn 28, Tallinn maksikiri läbivaatus. Saaja: Kenert Kulu, xxxxxxx, postkontor, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Saatja: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kontrollimisel tuvastati päritoluks Tšehhi Vabariik, pakendiks postipakk, kaaluga 0,011 kg, milles rohekas-pruunikad taimeosad. Läbivaatuse tulemusena suunatud täiendavale kontrollimisele (tl 26-27). Nimetatud postisaadetist on vaadeldud 20.12.
8. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis (tl 28-30). Ekspertiisiakti nr 18E-AN0020 kohaselt esitati ekspertiisiks kanepiõisikutega sarnanevad rohelised taimeosad massiga 7,28 g. Ekspertiisi tulemusena leiti, et taimeosad on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 11% (tl 31-32). Eeltoodust tulenevalt on veenvalt tuvastatud, et 13.09.
9. a, 22.09.
10. a ja 12.12.
11. a postisaadetistes sisaldusid kanepiõisikud (marihuaana). Kõikide saadetiste puhul oli saajaks märgitud Kenert Kulu. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi vastusest nähtuvalt on keskmine kogus kümnele inimesele marihuaana puhul 7,5 g (tl 51-54). Seega on 23,65 g marihuaana puhul tegemist suure kogusega NPALS § 31 lg 3 ja

§ 184lg 1 mõttes.

1. Narkootiliste ainete tellimine Suurbritanniast, Hollandi Kuningriigist ja Tšehhi Vabariigist narkootiliste ainete omandamise eesmärgil on narkootiliste ainete käitlemine NPALS § 2 p 3 mõttes. Kriminaalasjas on vaidlus selles, kas narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise on toime pannud süüdistatav Kenert Kulu. Süüdistatav Kenert Kulu on andnud ütlusi, mille kohaselt tema narkootilisi aineid tellinud ei ole. Vaatamata Kenert Kulu süüd eitavatele ütlustele leiab kohus, et kogutud tõendid on piisavad selleks, et veendunult väita, et just Kenert Kulu on postiteenust kasutades välisriikidest narkootilisi aineid tellinud. 4 Kohus peab oluliseks, et narkootilisi aineid sisaldavad postisaadetised on Eesti Vabariiki Kenert Kulu nimele ja täpsele elukoha aadressile edastatud lühikese ajavahemiku jooksul (2 postipakki septembris, 1 detsembris). Kuigi saadetised on Eesti Vabariiki saabunud erinevatest riikidest, on kõik saadetised sisaldanud sama narkootilist ainet, s.o kanepiõisikuid (marihuaanat). Kohtu hinnangul kinnitab süüdistatav Kenert Kulu seotust narkootiliste ainete tellimisega tema arvelduskontode väljatrükid. Nimelt omas Kenert Kulu kuni 05.09.
2. a arvelduskontot AS-is Swedbank (nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 24.08.
3. a on Kenert Kulu teinud makse OÜ BitPlanet arveldusarvele summas 110 eurot (tl 34-37). Varem ei ole Kenert Kulu nimetatud äriühingule makseid teinud. Kenert Kulu omab mitut arvelduskontot AS-is LHV Pank. 10.09.
4. a on Kenert Kulu teinud ülekande OÜ BitPlanet arvelduskontole summas 75 eurot ja 01.12.
5. a summas 50 eurot (tl 41-45). Sellest tulenevalt on süüdistatav Kenert Kulu teinud kokku kolmel korral makseid OÜ-le BitPlanet. Kenert Kulu sõnul tegi ta ülekandeid krüptoraha saamiseks. OÜ BitPlanet oli Eesti vahendusfirma, vahendas krüptoraha. Kenert Kulu ütluste kohaselt ta aga omandatud krüptoraha kasutanud ei ole. Nimetatud väidet kohus siiski usutavaks ei pea ja seda järgmistel põhjendustel. Arvestades, et ülekandeid on tehtud üksnes kolmel korral ja vahetult enne narkootilisi aineid sisaldavate postisaadetiste Eesti Vabariiki jõudmist, on kohtu arvates põhjendatud väita, et justnimelt läbi OÜ BitPlanet on tasutud narkootiliste ainete eest. Nii maksti OÜ-le BitPlanet 24.08, esimene saadetis saabus 13.09 (s.o peaaegu 3 nädalat pärast makse tegemist), samuti tasuti 10.09, teine saadetis saabus 22.09 (s.o vähem kui 2 nädalat pärast makse tegemist), lisaks tasuti 01.12 ja kolmas saadetis saabus 12.12 (s.o vähem kui 2 nädalat pärast makse tegemist). Arvestades ajavahemikku, mis jääb saadetiste ja maksete tegemise vahele, on eluliselt usutav, et makseid on tehtud tellimuse kinnitamiseks. Seda põhjusel, et välisriigist paki Eestisse jõudmiseks võibki kuluda peaaegu 2-3 nädalat. Kohtu veendumust kinnitab ka asjaolu, et kui kaks esimest postipakki olid tellitud Kenert Kulu elukoha aadressile, siis kolmas saadetis oli tellitud postkontorisse Kenert Kulu poolt üüritud postkasti. Nimelt on Kenert Kulu üürinud AS-ilt Eesti Post xxxxxxxxx postkontoris postkasti nr xxxüheks kuuks, s.o ajavahemikuks 01.12.
6. a kuni 31.12.
7. a (tl 46-47, 48-50). Kusjuures Kenert Kulu on sõlminud postkasti üürilepingu samal päeval, millal ta on ka kolmandat korda OÜ-le BitPlanet ülekande teinud. Süüdistatav Kenert Kulu ütluste kohaselt üüris ta postkasti, kuna soovis seal hoida väärtuslikke esemeid (dokumendid, sularaha, käekell), mida ta rahalistel põhjustel kodus hoida ei soovinud. Kohtu hinnangul ei ole Kenert Kulu eelkirjeldatud selgitus eluliselt usutav. Nimelt on Kenert Kulu ise viidanud küll rahaprobleemidele perekonnas ja sellest tulenevale vajadusele hoiustada oma väärtuslikke asju postkontori postkastis, kuid on selgitanud, et rahalised seisud paranesid septembri lõpus, kui ta tööle ka läks (töötas 4,5 kuud, s.o kuni jaanuarini
8. a). Sellest tulenevalt ei ole Kenert Kulu enda selgitused vastuoludeta, loogilised ja mõistetavad. Jääb arusaamatuks, milliste rahaliste probleemide tõttu Kenert Kulu detsembris
9. a postkasti üürima pidi kui rahaline olukord oli paranenud juba septembris
10. a (sellest järeldub, et rahaline seis paranes enne kui oli vaja rahaliste probleemide tõttu postkast üürida). Kusjuures oluline on kohtu arvates ka asjaolu, et vastavalt AS LHV Pank arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõttele on Kenert Kulule tasutud Eesti Töötukassa poolt töötutoetust novembris ja detsembris
11. a (tl 39-40). AS LHV Pank arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väljatrüki kohaselt on OÜ-st Bellfire tasutud Kenert Kulule tasu (ilmselt töötamise eest – süüdistusakt tl 1) jaanuaris ja veebruaris
12. a (detsembri ja jaanuari tasu) (tl 4145). Sellest tulenevalt ei ole Kenert Kulu ütlused (et ta sai tööle septembris
13. a ja töötas 4,5 kuud) kooskõlas arvelduskontodelt nähtuvaga, mille järgi sai Kenert Kulu justkui tööle alles detsembris
14. a. Lisaks ei ole selgitused eluliselt usutavad. Kohtu hinnangul ei 5 saa ilma lisaselgitusi andmata pidada eluliselt usutavaks, et noorel inimesel ei ole võimalik hoida enda kodus dokumente, käekella ja sularaha, hirmus, et keegi perekonnaliikmetest müüb need maha. Andmed puuduvad ka selle kohta, et Kenert Kulul oleks olnud eriliselt väärtuslikke esemeid, mis vajaksid eraldi hoiustamist. Siinkohal peab kohus oluliseks asjaolu, et süüdistatav Kenert Kulu oli oma vanemate ülalpidamisel. Seega väärtuslike esemete hulk, nt sularaha olemasolu, ei saanud olla sedavõrd suur, et selleks tulnuks postkontoris eraldi postkast üürida. Isegi kui pidada õigeks, et Kenert Kulu hoiustas enda väärtuslikke esemeid, ei ole arusaadav, miks ta seda tegi ainult ühe kuu jooksul. Ühtlasi on oluline, et postkontoris üüritav nimekast on siiski mõeldud ennekõike postisaadetiste jaoks, mitte esemete hoiustamiseks. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et Kenert Kulu nimele ja elukoha aadressile (ühel juhul tema poolt üüritud postkasti nr 34) edastati Suurbritanniast, Hollandi Kuningriigist ja Tšehhi Vabariigist narkootilised ained juhuslikult või saadetud narkootilised ained olid tellitud kellegi teise poolt. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et keegi on Kenert Kulu andmeid ära kasutades tellinud narkootilisi aineid. See ei ole usutav ka põhjusel, et ühtegi postipakki ei saadud kätte. Seega oleks andmete ärakasutamise korral ilmne, et nende andmete kasutamisega postipakk kohale ei jõua (juba esimeste pakkide tellimisega). Samas korrati tellimust, muutes riiki, kust narkootilisi aineid telliti. Lisaks on oluline, et esimesed kaks postipakki saadeti lihtkirjana Kenert Kulu elukoha aadressile, s.o elukohta, kus lisaks Kenert Kulule elavad ka tema vanemad. Seega andmete ärakasutamise korral tulnuks tagada, et pakk õigeaegselt postkastist kätte saadakse ja pakile saajana märgitud isik (või temaga koos elavad isikud) seda ei märka. Samas postipakkide saabumise aeg lihtkirjade puhul ei ole teada, mistõttu nõuab selline tegevus suuri pingutusi. Lisaks pidi andmete ärakasutamise korral narkootiliste ainete tegelik tellija olema täielikult teadlik sellest, et Kenert Kulu on üürinud postkontoris enda nimele postkasti. Veelgi enam, tagamaks, et Kenert Kulu ise postisaadetist kätte ei saa, pidanuks peale Kenert Kulu olema tegelikul tellijal juurdepääs postkastile. Kuna kohtu arvates ei ole mingil juhul eluliselt usutav, et narkootilisi aineid tellitakse lihtsalt niisama, eesmärgita neid omandada (st reaalselt enda kätte saada), ei pea kohus usutavaks, et Kenert Kulu üüritud postkasti tellitakse pakk, millele tellijal endal juurdepääs puudub. Süüdistatav Kenert Kulu ütluste kohaselt kellelegi peale tema postkasti kasutada võimalik ei olnud. Seega ei pea kohus usutavaks Kenert Kulu enda viiteid sellele, justkui keegi teine (sõber vms inimene) oleks saanud tema andmeid ära kasutades narkootilisi aineid välisriikidest tellida.
15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad veenvalt, et Kenert Kulu tellis tuvastamata ajal, viisil ja kohas suures koguses kanepiõisikuid (marihuaanat) selle omandamise eesmärgil. Narkootiliste ainete omandamise eesmärgil marihuaana tellimisega on Kenert Kulu käidelnud narkootilisi aineid ebaseaduslikult NPALS § 3 lg 1 tähenduses. Kohtu hinnangul tuleb Kenert Kulu poolt toimepandu kvalifitseerida

§ 184

lg 1 – § 25 lg 2 järgi, kuna Kenert Kulu on toime pannud teod, mis on käsitletavad ühtsetena ja tegu jäi katse staadiumisse, kuna postitöötajad võtsid pakid ära, st need ei jõudnud Kenert Kuluni. 5. Kohus leiab, et Kenert Kulu on kuriteod toime pannud kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Kenert Kulu, tellides endale välisriikidest ebaseaduslikult narkootilisi aineid, seadis eesmärgiks nende omandamise. Kenert Kulu oli enda poolt teinud kõik selleks, et tellitud narkootilised ained jõuaksid temani. Kenert Kulu oli täielikult teadlik sellest, et tegemist on keelatud ainetega ja seetõttu on tegemist kuritegudega. Kenert Kulu eesmärgiks oli ebaseaduslikult käidelda narkootilisi aineid ja sellega toime panna kuriteo. 6. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 6 7. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav Kenert Kulu süüdi tunnistada

§ 184

lg 1 – § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistus.

§ 184

lg 1 järgi karistatakse isikut 1- kuni 10-aastase vangistusega.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse puhul arvestab kohus, et kuigi Kenert Kulu on korduvalt ebaseaduslikult tellinud välisriikidest narkootilisi aineid ja seda suures koguses, ei ole käideldud narkootiliste ainete kogus väga suur (joobe tekitamiseks piisav veidi rohkem kui 30-le inimesele). Samas on Kenert Kulu tellinud marihuaanat erinevatest välisriikidest ja teinud seda korduvalt ning vaatamata sellele, et esimesed postipakid kohale ei jõudnud (postitöötajate poolt pakkide äravõtmise tõttu). Lisaks arvestab kohus, et narkootilised ained, mida Kenert Kulu ebaseaduslikult käitles, reaalselt temani ei jõudnud (kuna postisaadetised võeti enne ära). Seega ei ole narkootilised ained jõudnud reaalselt tarvitajateni ja kahju selles osas tekkinud ei ole. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid

§ 57ja § 58 mõttes.

Kohus arvestab, et Kenert Kulu on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata (tl 57). Kenert Kulu ütluste kohaselt ta ei tööta ja plaanib septembris

1. a jätkata õpinguid Tartu Kutsehariduskeskuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav Kenert Kulule tuleb karistuseks mõista vangistus selle sanktsiooni alammääras, s.o 1 aasta 6 kuud vangistust. Kohus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatav Kenert Kulu isikut, leiab, et süüdistatav Kenert Kulu puhul on karistuse reaalne ärakandmine ebaotstarbekas. Seega tuleb Kenert Kulule mõistetav vangistus jätta täies ulatuses täitmisele pööramata 1 aasta 6-kuulise katseajaga. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud summas 355,20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ekspertiisikulu 84 eurot (tl 33). KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel on menetluskuluks uuringutasu 35 eurot (tl 56). Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.
2. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2018.a) määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 500 eurot. Seega on sundraha suuruseks 1250 eurot. Menetluskulud kokku on 1724,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Kenert Kulult. Konfiskeerimine Uuringuaktist nr 17U-AN0428 nähtuvalt on uuringuks esitatud rohelised taimeosad massiga 6,74 g, mis sisaldab 24% tetrahüdrokannabinooli (THC). Uuringuobjekt on jäetud keemiaosakonda (tl 18). 7 Uuringuaktist nr 17U-AN0439 nähtuvalt on uuringuks esitatud rohelised taimeosad massiga 9,63 g, mis sisaldab 18% tetrahüdrokannabinooli (THC). Uuringuobjekt on jäetud keemiaosakonda (tl 25). Ekspertiisiaktist nr 18E-AN0020 nähtuvalt on ekspertiisiks esitatud rohelised taimeosad massiga 7,28 g, mis sisaldab 11% tetrahüdrokannabinooli (THC). Ekspertiisiobjekt on jäetud keemiaosakonda (tl 31-32). Kuigi kohtult ei ole taotletud narkootilise aine konfiskeerimist, leiab kohus, et narkootiliste ainete konfiskeerimine on kohustuslik tulenevalt

§-st 191 ja § 83 lg-st 4. Seega tuleb keemiaosakonda jäetud narkootiline aine konfiskeerida ja vastavalt NPALS § 7 lg-le 3 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks Kenert Kulu nimele saadetud 3 ümbrikku ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist tagastatud kilepakendid kokku kolmes ümbrikus. Nimetatud esemed asuvad Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos (tl 55). Kohus leiab, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel nimetatud esemed hävitada. Inna Vesi rahvakohtunik Raina Pärn kohtunik 8 Veigo Tumaševski rahvakohtunik