Obsah (5)

§ 244§ 245§ 1§ 11§ 475

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi 3-18-602 5. aprill 2018, Tartu Maare Aloe XXX taotlus eeltõendamismenetluses XXX teovõimelisuse

) §-des 244–250 sätestatud eeltõendamismenetluse korda. 3. Eeltõendamismenetlus on tsiviilkohtumenetluses ettenähtud spetsiaalne menetlusliik tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks.

§ 244

lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.

§ 244

lg 3 p 1 sätestab, et kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks isiku seisund. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on õiguslik huvi eelnimetatud juhul olemas, kui tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust. 4.

§ 244

eesmärk on luua võimalus eeltõendamismenetluse korraldamiseks ühelt poolt tõendite tagamiseks ning teiselt poolt põhimenetluse eel selliste asjaolude väljaselgitamiseks, mis on vajalikud hagi esitamiseks või selle esitamise põhjendatuse hindamiseks (V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots ja M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, lk 1338). 5. Käesolevalt ei soovi aga XXX tõendite tagamist ega asjaolude väljaselgitamist, mis on vajalikud hagi või kaebuse esitamiseks või selle esitamise põhjendatuse hindamiseks. XXX soovib eeltõendamismenetluse läbiviimist, et hinnata võlaõigusseaduse § 580 lg-s 1 sätestatud seltsingulepingu sõlmimise võimalikkust väljaspool kohut, arvestades, et taotleja hinnangul võib teisel lepingupoolel olla piiratud teovõime või kuna ta võib olla lepingu sõlmimise ajal otsustusvõimetu. Eeltoodu ei kuulu aga

§ 244reguleerimisalasse.

6. Samuti,

§ 245

lg 2 sätestab, et kui menetlus ei ole alanud, esitatakse taotlus kohtule, kes võib taotleja esitaja väitel arutada põhiasja. Kuigi XXX sooviks ei ole edasine põhiasja kohtus menetlemine, vaid kohtuväliselt XXX lepingu sõlmimine, ei saa halduskohus olla ka võimalikku põhiasja menetlev kohus. 7. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tegemist oleks aga eraõiguslikust seltsingulepingust tuleneva kohtuasjaga

§ 1

mõttes, mida esimese astmena lahendab

§ 11lg 1 kohaselt maakohus.

Seega ei ole halduskohus pädev avaldust menetlema.

1. Kuna XXX avaldus ei ole nõuetekohane ning avalduses olevaid puuduseid ei saa kõrvaldada, keeldub kohus XXX taotluse alusel eeltõendamismenetluse algatamisest ning jätab taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
2. Kuna kohus keeldub XXX taotluse alusel eeltõendamismenetluse algatamisest, ei menetle kohus ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust.
3. Kohus selgitab täiendavalt, et füüsilise isiku teovõimet reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8, mille lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.
4. Vaimse seisundi tõttu on isiku teovõime piiratud objektiivselt tema seisundi tõttu. Kohus ei tunnista isikut piiratud teovõimeliseks, vaid tuvastab teovõime piiratuse olemasolu kui faktilise seisundi. Piiratud teovõime tuvastatakse reeglina seoses mingi nõude üle käiva vaidlusega, eestkostja määramisega vms (P. Varul, I. Kull, V. Kõve ja M. Käerdi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2010, lk 37).
5. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitab 09.11.2011 määruse nr 3-2-1-87-11 p-s 17, et piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine on

§ 475lg 1 p 5 järgi hagita asi.

Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kohus saab algatada eestkostja määramise menetluse nii selleks õigustatud isiku avalduse alusel kui ka omal algatusel. Omal algatusel võib kohus alustada eestkostja määramise menetluse eelkõige juhul, kui ükski PKS § 203 lg 1 järgi õigustatud isik ei ole eestkostja määramise avaldust kohtule küll esitanud, kuid kohut teavitatakse muul viisil eestkostet vajavast isikust. 2 13. Otsustusvõime omab tähendust ainult siis, kui tegemist on tehinguga, mille tegemiseks on isik teovõimeline. Otsustusvõimetus on ajutine seisund, mis tehakse vajadusel kindlaks näiteks seltsingulepingu kehtivuse hindamisel, kuid ka eeltoodu ei ole halduskohtu pädevuses. TsÜS § 13 lg 1 avab otsustusvõimetu isiku tehingu mõiste, sätestades, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik 3