lg 1 alusel kehtivalt üles, sest hageja on tõendanud, et tööd, mille eest ta kostjalt I tasu nõuab, olid töövõtulepingus kokku lepitud, hageja on tõendanud samuti nende tööde eest lepingu järgi makstava tasu suuruse, kusjuures hagi rahuldamist ei välista, kas kostja on tööd vastu võtnud. 27.07.2016 saatis hageja kostjale I kirjana nõude töövõtulepingu muutmiseks ja hoiatuse töövõtulepingu ülesütlemiseks (I kd tl 48), mille kostja 1 sai kätte 28.07.2016 (I kd tl 49). Nimetatud kirjast nähtub, et kostja I ei täitnud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi esialgselt kokkulepitule. Katpro OY poolt lõpetatud kahe maja osas ei ole kostja I tõendanud, et Katpro OY teostas kõik hageja ja kostja I vahel kokkulepitud töövõtulepingu järgsed tööd. Kostja I kiri hagejale (I kd tl 103) ei tõenda, et hageja käitumise tulemusena lepinguline suhe lõppes. Kokkulepete sõlmimine kolmandate isikutega ei välista hagi rahuldamist hageja poolt nõutud alusel. Seega kostja I esitatud kirjad (I kd tl 170, tl 171-172), arve (I kd tl 173-174), maksekorraldus (I kd tl 175) ei välista hagi rahuldamist põhinõude (põhitööde) osas hageja poolt kohtule esitatud faktiliste asjaolude alusel. Teostatud põhitööde ega lisatööde kohta kostja I ühtegi pretensiooni, sh piisavalt põhjendatud pretensiooni, esitanud ei ole. 08.11.2016 esitas hageja kostjale I põhitööde kohta akti ja arve teostatud põhitööde kohta. Hageja ei ole töövõtulepingut rikkunud, mistõttu puudub alus järelduseks, et kostja I on vabanenud tasu maksmise kohustusest. Maakohus nõustus hagejaga, et viivis tasumisega viivitamisel 2% päevas võlgnetavast summast on poolte vahel kokku lepitud ja ei saa olla kostja I jaoks ebamõistlik. 17.04.2017 kohtuistungil hageja vähendas põhinõude viiviseid põhinõude suuruseni, seega on hageja nõue viiviste osas täielikult põhjendatud. Samas, põhinõude suuruses viivise väljamõistmine välistab lisanduva viivise väljamõistmise kostjalt I, sest hageja ei ole esile toonud, milles tema kahju seisnes õigustamaks lisanduva viivise väljamõistmist. Kõik hageja ja kostja I vahelised kokkulepped seoses lisatöödega tulenesid põhitööde lepingust ja kostja I töötajate käitumisest, mille siduvuses tööde teostamise ajal ja pärast seda pole põhjust kahelda. Hageja on tõendanud, et lisaks põhitöödele teostas ta ka lisatöid, mida töövõtulepingus ei märgitud. Pooltevaheline üksikasjalik kirjavahetus (II kd tl 123, 125, 126, 127, 128, 129, 130) tõendab lisatööde vajadust, nende täpsustamist ja kokkuleppimist ning teostamist hageja poolt. Kaudselt on hageja lisatööde teostamist tõendanud ka e-kirjaga (I kd tl 27), millega hageja tõendab, et hageja saatis kostjale I lisatööde akti tööde üleandmiseks ja arve tasumiseks. Maakohus leidis, et pooled ei ole kokku leppinud lisatööde osas viivisemääras 0,5% või 2 % tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest, seega tuleb kohaldada seadusjärgset viivist. Viivist tuleb arvutada 27.07.2016 kuni 05.05.2017 seadusjärgses viivisemääras ja kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 454,95 eurot ja alates 06.05.2017 kuni 7345,80 euro tasumiseni viivitusintress seaduses sätestatud määras protsendina põhinõudest, kuid kokku viivitusintressi mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. 4
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja I esitas 13.04.2017 kohtule avaldus leppetrahvi tasumiseks ja tasaarvestuse kohaldamiseks käesolevas tsiviilasjas. Maakohus leidis, et avaldus esitati kohtule eelmenetluse läbimise järgselt ja jättis avalduse läbi vaatamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. Housia OÜ esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub juhul, kui ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada, tasaarvestada see summa apellandi leppetrahvi nõudega vastustaja vastu. Apellant palub jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puudus alus põhitööde eest raha nõudmiseks. Kuna vastustaja ei ole tellija, puudus tal
Maakohus kohaldas
Lepingut ei saa korraga üles öelda ja siis nõuda lepingu täitmist, raha nõue saanuks põhineda vaid tagasitäitmisel. Lepingust taganemiseks puudus seaduslik alus; 2) taganes apellant lepingust
septembril 2016, kuna vastustaja rikkus oluliselt lepingut. Selleks ajaks oli selge, et vastustajal puudub igasugune huvi ja võimekus lepingu täitmiseks. Taganemise ajaks oli vastustaja lahkumisest ehitusobjektilt möödunud kolm nädalat; 3) vabanes apellant tasu maksmise kohustusest, kuna taganemine oli kehtiv. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendi 3-2-1-80-08 punktis 32; 4) ei ole põhinõude suurus 49 980 eurot. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et lepingu kogumaksumus oli (5950 x 10) 59 500 eurot. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et apellant tasus ettemaksena kahe maja hinna summas 11 900. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kahe maja ehitust kümnest ei alustatudki. Isegi juhul, kui jätta kõrvale kaheksat maja puudutav vaidlus, kuuluks tasumisele 59 500 x 0,8 – 11 900 = 35 700 eurot; 5) puudub alus nõuda lisatööde tasu. Leping ei reguleeri lisatöödega seonduvat. Lepinguga välistati tasu nõue lisatööde eest (p 6.12). Tegu on siduva eelarvega lepinguga (
lg 1); 6) jättis maakohus kogumis hindamata apellandi kirjalikult esitatud vastuväited (tl 165-175), mille kohaselt leping ei reguleeri lisatöödega seonduvat; 7) puudub vastustajal õigus nõuda viivist 2% päevas. Kuna maju ei antud üle, ei olnud ka tasu maksmise kohustust ja viivitust tekkinud. Nõude rahuldamisel palub apellant viivist vähendada mõistliku ulatuseni. 7. Vastustaja vaidles apellatsioonile vastu. Vastuse kohaselt: 5 1) on alusetud apellatsiooni väited töövõtulepingu lõppemise õigusliku aluse ja
Hageja esitas lepingust tuleneva tasu maksmise nõude. Hageja teostas põhi- ja lisatööd ja nõudis selle eest tasu; 2) on maakohus kvalifitseerinud küll hageja avalduse ebaõigesti taganemisavalduseks, kuid see ei muuda asja lõpplahendust. Hageja avaldus oli mõeldud ülesütlemisena ja oli edasiulatuva toimega; 3) lõppesid võlasuhted poolte kokkuleppel
lg 4 tähenduses, kuna pooled tegid vastastikused avaldused lepingu lõpetamise kohta; 4) ei ole apellant lepingust kehtivalt taganenud. Maakohus tuvastas õigesti, et töövõtusuhtes tekkinud viivituse põhjustas tellija; 5) on täidetud nõude eeldused ja maakohus arvestas nõude suuruse õigesti; 6) tuleb jätta tähelepanuta tasaarvestuse avaldus, kuna see esitati hilinenult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Hageja saatis 16.09.2016 kostjale kirja, milles viitas 27.
lg 2 alusel.
lg 2 kohaselt, kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja tellijana rikkus lepingut, kuid esile toodu alusel ei saa tuvastada, et lepingut rikuti oluliselt. Kostja kinnitas 16.
Kostja saab töövõtulepingust taganeda üksnes teise poole olulise lepingurikkumise tõttu (
). Maakohus hindas poolte esitatud tõendeid hageja rikkumiste osas õigesti ning ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatud asjaoluga, mille kohaselt hageja ei rikkunud lepingut oluliselt. Ringkonnakohus viitas eelnevalt (p-s 10) sellele, et hagejal oli töötajaid objektil ebapiisavalt, mida saab lugeda lepingu rikkumiseks juhul, kui selle tõttu tööde kvaliteet või tähtajad kannatasid, kuid käesoleval juhul takistasid hagejal lepingu täitmist eelkõige kostja kui tellija rikkumised. Kuna taganemiseks olid täitmata avalduse materiaalsed eeldused, siis leping taganemisega ei lõppenud. Kui menetlusosaline on esitanud teisele poolele töövõtulepingu lõpetamise avalduse ja leiab ise, et tegemist on taganemisavaldusega, kuid kohus leiab, et taganemiseks ei ole alust, siis peab kohus andma hinnangu sellele, kas avaldust saaks käsitleda ülesütlemisavaldusena
12. Ringkonnakohus tuvastab, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping tuleb lugeda lõppenuks kostja poolse ülesütlemisega
Kostja ütles lepingu üles 16.09.2016, kui e-kirjaga teatas hagejale, et tulenevalt eelnevast teavitusest ja sellest, et alates 24.08.2016 ei ole mehi objektil viibinud, loeb lepingu lõppenuks (I kd lk 107).
lg 1 võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Kostja avaldas lepingu lõpetamise tahet, see on hagejale kättetoimetatud, kuna taganemiseks alus puudus, siis tuleb lugeda leping kostja poolt alates 16.09.2016 üles öelduks. 13. Kui tellija on töövõtulepingu
lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Käesolevas asjas esitas töövõtja põhitasu ja lisakulude ning viivise nõude. Apellandi väited selle kohta, et hageja põhinõudest tuleb maha arvestada ettemaks ning kahe maja tervikmaksumus, ei ole põhjendatud, kuna hageja on ettemaksuga tasunõudes arvestanud ning ei ole kahe maja eest tasunõuet esitanud. Kostja ei ole ringkonnakohtule ega ka maakohtule esitanud teisi väiteid asjaolude kohta, milles võis seisneda hageja kokkuhoid, mida oleks alus
Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hageja põhi- ja lisatööde tasunõude rahuldamise suuruse osas ning ei korda neid kooskõlas TsMS § 654 lg-ga
lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. 14. Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta apellandi kanda. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja menetluskulud ringkonnakohtus on osaliselt ülepaisutatud. Arvestades tsiviilasja keskmist keerukust ja koostatud vastuse mahtu ei ole vajalik ja põhjendatud ajakulu sellele 10 tundi. Ringkonnakohus peab põhjendatud ajakuluks apellatsiooniga tutvumisele ja vastuse koostamisele kuus töötundi. Vajalik menetluskulu ei ole vastuse koostamine apellandi kohtuistungi edasilükkamise taotlusele ja ringkonnakohtu istungi protokolli läbitöötamisele. Kuna pooled kohtuistungile ei ilmunud, ei ole vajalik ja võimalik ringkonnakohtu istungi protokolli läbitöötamine. Seega on vajalik ja põhjendatud vastustaja menetluskulu kokku kuus tundi tunnihinnaga 150 eurot. Seetõttu mõistab ringkonnakohus apellandilt välja 900 eurot ilma käibemaksuta (150*6) vastustaja menetluskulude katteks. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 8 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.