) § 391 lg 1 p 2 alusel kahju hüvitamist. See säte ei eelda hagi tagamise tühistamist tervikuna, kahju hüvitamiseks piisab ühe või mõne alusetult kohaldatud abinõu tühistamisest. Hagejale lisakokkuleppe alusel tekkinud täiendav intressikulu on varaline kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 mõttes ning see kahju on põhjuslikus seoses maakohtu rakendatud ja ringkonnakohtu tühistatud hagi tagamise abinõudega (VÕS § 127 lg 4). Alternatiivselt võib hageja nõuda kahju hüvitamist VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 5 või p 8 alusel, kuna kostja palus hagi tagada eelkõige hagejale kahju ja ebameeldivuste tekitamiseks. 2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt kuigi ringkonnakohus tühistas 14. märtsi 2016 määrusega maakohtu hagi tagamise määruse osaliselt, jäi kostja hageja vastu esitatud hagi siiski tagatuks. Seega ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist
Hageja võimalik kahjunõue saab tekkida alles siis, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse rahuldamata kostja hagi hageja vastu (
Seetõttu võib kohus jätta hagi
Hageja ja laenuandja lisakokkulepe on fiktiivne, sest see vormistati tõenäoliselt üksnes kahju hüvitamise hagi esitamise aluse loomiseks. Kuna hageja pidi saama 2014 dividenditulu, ei ole mõistetav, miks ta sõlmis laenuandjaga lisakokkuleppe ja suurendas sellega oma intressikulu. Laenuandja 2015 majandusaasta aruandest ei nähtu, et hagejale oleks laenu antud. Lisaks oli laenuandjal keelatud äriseadustiku (ÄS) § 281 lg 1 p 4 järgi hagejale kui oma juhatuse liikmele laenu anda. Usutav ei ole, et hageja sai laenu sularahas. Laenuandja pangakontolt võetud sularaha võib tegelikult olla üle antud hageja abikaasale viimase vastu esitatud hagi tagamise tõttu. Samuti ei ole usutav, et hageja kontrolli all olevalt laenuandjalt saadi laenu kõrge, 8%-lise, intressimääraga. Hageja ei ole tõendanud, et ta kasutas laenu igapäevakuludeks. Samuti on tõendamata hageja väidetav ehitustegevuse rahastamine. Kostja ei pea hüvitama hagejale tema ekstravagantse hobi või luksuseseme ostmise kulusid. Kuna hageja on väitnud ja tõendanud, et tema igakuine püsiv sissetulek enne hagi tagamist jäi alla 1200 euro, ja pärast hagi tagamist võis hageja kasutada oma kontol olevat raha 1000 euro ulatuses, ei muutunud hagi tagamise tõttu hageja majanduslik elukorraldus. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus jättis 20. novembri 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2979 eurot 83 senti ja mõistis menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja. Maakohtu põhjenduste kohaselt on
lg 1 p 2 kohaldamise üheks eelduseks asjaolu, et hagi tagamise ajal ei olnud hagejal kostja vastu nõuet, mille tagamist ta taotles. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et kostjal ei olnud tema vastu nõuet. Tsiviilasjas nr 2-14-60625, mille menetluses kostja taotlusel hagi tagati, esitas kostja hageja vastu 10 521 373 euro 33 sendi väljamõistmise nõude. Ainuüksi asjaolust, et hageja vaidleb tema vastu esitatud hagile vastu ja kohus võib jätta selle rahuldamata, ei saa järeldada nõude puudumist. Juhul, kui jõustub kohtuotsus, millega jäetakse kostja hagi rahuldamata, on hagejal õigus esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõue
3
lg 1 p 2 kohaldamise alternatiivseks eelduseks on asjaolu, et hagi tagamise ajal ei olnud hagi tagamise alust. Sellisel juhul on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui hagi tagamise ajal ei olnud alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks (
Samuti annab see säte õiguse nõuda hagi tagamist taotlenud poolelt kahju hüvitamist hagi ületagamise korral, st kui hagi tagamise abinõu ei olnud hagi hinda arvestades proportsionaalne (
Maakohtu arvates ei anna ainuüksi abinõu põhjendamatu valik alust pidada hagi tagamist alusetuks
Maakohus märkis, et
lg 1 p 2 alusel esitatud kahju hüvitamise hagi lahendamisel saab kohus mh arvestada, kas ja milliste põhjendustega on kõrgema astme kohus hagi tagamise tühistanud. Ringkonnakohus ei tuvastanud 14. märtsi 2016 määruses, et hagi tagamiseks ei olnud alust
Ringkonnakohus tühistas 14. märtsi 2016 määrusega osa hagi tagamise abinõudest, sh hageja pangakontode arestimise, eelkõige seetõttu, et hagi tagamine oli põhjendatud üksnes sellise vara suhtes ja ulatuses, mille kostja oli kaotanud tema vaidlustatud tehingu tagajärjel. Ringkonnakohus märkis, et kontode arestimine maakohtu märgitud ulatuses koormab hagejat ebamõistlikult ega ole proportsionaalne hagi tagamise abinõu. Äriühingutele kohaldatud hagejale vara üleandmise ja kohustuste täitmise keeldu pidas ringkonnakohus kolmandatele isikutele aktiivseks kohustuseks ja seetõttu keelatud hagi tagamise abinõuks. Maakohtu arvates ei ole eeltoodust võimalik järeldada, et osaliselt, so hageja pangakontode arestimise ja äriühingutele kohaldatud keelu osas, oli hagi tagamine
Ringkonnakohus ei tuvastanud määruses, et varasemat hagi tagamist arvestades oli tegemist ülearestimisega
Maakohus märkis lisaks, et
§-d 377 ja 378 ei välista tagada erinevate solidaarvõlgnike vastu ühiselt esitatud hagi iga kostja vastu kogu nõude ulatuses. Maakohus ei nõustunud hagejaga selles, et tema kahjunõude alternatiivseks aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Kohtumenetluse poolele hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on ammendatavalt sätestatud
lg-s 1.
Maakohus leidis, et osa kostja lepingulise esindaja ajakulust on tsiviilasja olemust, menetluse kestust ja käiku, samuti poolte esitatud dokumentide hulka, kostja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute sisu, mahtu ja vajalikkust, ülepaisutatud ja seega põhjendamata. Kostja esindaja ajakulu on põhjendatud 19 tunni ulatuses. Maakohus määras kostja menetluskulu suuruseks, mille hageja peab kostjale hüvitama, 2979 eurot 83 senti (156 x 19 + 15,83). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Kui hagi tagamine on tühistatud, siis sellest järeldubki, et on puudunud hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, sest tema suhtes tsiviilasjas nr 2-14-60625 rakendatud hagi tagamise abinõud on osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2016 määrusega tühistatud. 4 Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti sisustanud
Hagi tagamise nõuet ei saa samastada hageja nõudega kostja vastu. Olukord, kus hagejal kostja vastu nõue puudub ning seetõttu hagi tagamine tühistatakse, on reguleeritud
Samuti on maakohus ebaõigesti kitsendanud
Hageja leiab, et õigus nõuda kahju hüvitamist tekib alati siis, kui hagi tagamine tühistatakse. Õigus nõuda kahju hüvitamist ei sõltu sellest, mis põhjusel hagi tagamine on tühistatud. Isegi kui lähtuda maakohtu seisukohast, et kahjunõude lahendamisel tuleb hinnata hagi tagamise tühistamise põhjuseid (millega hageja ei nõustu), ei esine mõistlikku ja loogilist põhjust, miks hagejal ei peaks praegusel juhul olema õigust nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et kahju hüvitamist ei saa nõuda siis, kui tagamine on tühistatud seetõttu, et hagi tagamise abinõu valik oli põhjendamatu. Maakohus on jätnud arvestamata, et hagi tagamine toimub alati konkreetse abinõu kaudu. Isik, kelle suhtes hagi tagamise abinõusid kohaldatakse, ei saa üldjuhul oma õigusi enne abinõude rakendamist kuidagi kaitsta. Samas on hageja vaba oma menetlusõigusi käsutama ning ise valima selle, milliste abinõude kaudu ta hagi tagamist rakendada soovib. Seega peab hageja kandma ka abinõude valest või ebakohasest valikust tulenevat riski. Hageja hinnangul on maakohtu tõlgendus ebaloogiline ka seetõttu, et maakohus arvestas hagi tagamise abinõu ebaproportsionaalsust vaid osaliselt. Maakohus pidas põhjendatuks kahju hüvitamise nõuet juhul, kui hagi on olnud hagi hinda arvestades ületagatud. Samas ei selgita maakohus, miks muul põhjusel ebaproportsionaalsed hagi tagamise abinõud ei anna õigust kahjunõude esitamiseks. Kahju hüvitamise nõue ei saa sõltuda sellest, millisel konkreetsel põhjusel hagi tagamise abinõu ebaproportsionaalne oli. Maakohus on küll õigesti välja toonud, et Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2016 määrusega tühistati hagi tagamise abinõud muuhulgas põhjusel, et need koormasid hagejat ebamõistlikult ega olnud proportsionaalsed, kuid on jätnud selle asjaolu arvestamata. Hagejale jääb arusaamatuks, miks tuleb kahju hüvitamise nõuet mitte lubada olukorras, kus hagi tagamise abinõu on tühistatud põhjusel, et hageja on oma nõuet ebapiisavalt põhjendanud ja hagieseme küsitavalt formuleerinud. Ka need asjaolud on hageja kontrolli all. Lisaks sellele on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja ei saa nõuda kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 5 ja 8 alusel. Riigikohtu 14. oktoobri 2008 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-75-08 ei saa järeldada, et menetluse pooleks olnud isik ei või lisaks
§-le 391 tugineda ka VÕS §-le
lg 1 (mis on analoogne
§-ga 391) sätestab lepinguväliselt ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise erikoosseisu. Seega on ka
7. Hageja on esitanud hagi kostja vastu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks ning hagi õiguslikuks aluseks on
Asja materjalide kohaselt esitas kostja hageja ja Janek Veeberi vastu hagi 10 521 373 euro 33 sendi väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-14-60625). Tartu Maakohus kohaldas
lg 1 p-i 2 ning hageja vastupidine väide on alusetu.
lg 1 p 2 kohaselt hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus.
lg 1 p 2 kohaselt vastutab hageja sõltumata hagimenetluse lõpptulemusest hagi tagamise taotlemisest tekitatud kahju eest, kui ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagejal nõue, mille tagamist hageja taotles, ning samuti siis, kui puudus hagi tagamise alus. Ebaõige on hageja seisukoht, et kuna ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-14-60625 rakendatud hagi tagamise abinõud, siis sellest järeldubki, et on puudunud hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus. Ringkonnakohtu arvates on
lg 1 p-s 2 sätestatud esimese eelduse (hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue) puhul tegemist olukorraga, kus ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagejal nõue, mille tagamist hageja taotles. Antud juhul ei ole ilmne, et kostjal puudus tsiviilasjas nr 2-14-60625 nõue, mille tagamist ta taotles. Juhul, kui kostja hagi tsiviilasjas nr 2-14-60625 jäetakse rahuldamata, on hagejal õigus kohtulahendi jõustumisel nõuda hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist
9.
lg 1 p-s 2 sätestatud teine eeldus hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks (hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise alus) on kohaldatav siis, kui puuduvad hagi tagamist õigustavad asjaolud
Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et nimetatud juhul oleks hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui hagi tagamise ajal ei olnud alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks (
Lisaks eeltoodule ei tuvastanud ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-14-60625 tehtud 14. märtsi 2016 kohtumääruses, et hagi tagamiseks ei olnud alust
Kuna ringkonnakohtu jõustunud määrusega jäeti maakohtu määrus osaliselt muutmata, sh jäi hagi ka hageja osas tagatuks, oli hagi tagamiseks
Samuti on ringkonnakohtu arvates õige maakohtu põhjendus, et
lg 1 p 2 annab õiguse nõuda hagi tagamist taotlenud poolelt kahju hüvitamist hagi ületagamise korral, st kui hagi tagamise abinõu ei olnud hagi hinda arvestades proportsionaalne (
Tsiviilasjas 6 nr 2-14-60625 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2016 määruses ei ole tuvastatud, et hagi tagamist arvestades oli tegemist ületagamisega
Hageja võib nõuda
lg 1p 2 järgi kahju hüvitamist hagi tagamise aluse puudumise tõttu juhul, kui hagi tagamiseks ei olnud alus ja tagamine on seetõttu täielikult tühistatud või kohus tuvastab, et konkreetne hagi tagamise abinõu ei olnud hagihinda arvestades proportsionaalne (s.o tegemist on ületagamisega). Ainuüksi hagi tagamiseks ebakohase abinõu valimine ei anna alust
lg 1 p 2 järgseks vastutuseks, kuna abinõu ekslik valik ei muuda hagi tagamist sisuliselt põhjendamatuks.
K § 448 järgsest vastutuse üldkoosseisust. Nimelt ei ole enne 1. jaanuari 2006 kehtinud
lg 1 järgi kahju hüvitamise nõudmiseks täiendavalt vaja tõendada kahju tekitamise õigusvastasust. Nimetatud sätte mõttes piisab selleks juba hagi tagamisest, kui hagi jäetakse hiljem rahuldamata, st deliktiõiguse mõttes ongi selline hagi tagamine õigusvastane. Lisaks ei saa sellise kahju hüvitamise nõude puhul vabastada kahjutekitajat vastutusest süü puudumine, kuna hagi tagatakse enne 1. jaanuari 2006 kehtinud
lg 1 kohaselt üksnes poole taotluse alusel, taotluse esitamine on aga teadlik ja tahtlik tegevus. Hagi tagamise taotluse esitamisega võtab hageja endale riski hagi tagamisest kostjale tekkida võiva kahju hüvitamiseks, kui hagi jääb rahuldamata. Nii peab hageja talle varasemas menetluses hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks üksnes tõendama, et hagi tagati ja hagi jäi jõustunud kohtulahendiga rahuldamata, samuti kahju tekkimise ning põhjusliku seose hagi tagamise ja kahju tekkimise vahel.“ Sama otsuse p-s 19 on Riigikohus märkinud, et otsuse järeldused kehtivad ka põhimõtteliselt ka kehtiva
Lähtudes Riigikohtu eeltoodud seisukohast on
ning VÕS § 1043 eri- ja üldnormi vahekorras ning õige on maakohtu seisukoht, et hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on ammendavalt sätestatud
Hageja on esitanud nõude hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Juhul, kui esineb
lg-s 1 märgitud eeldus, siis on olnud hagi tagamine õigusvastane, kuid hagi tagamine ei saa olla muul alusel olla õigusvastane. Seega ei saa esitada hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet VÕS § 1043 alusel, vaid tegemist peaks olema mingi muu õigusvastase kahjuga. Hageja ei ole antud juhul nõudnud kostjalt muud õigusvastast kahju kui hagi tagamisega tekitatud kahju. 11. Kuna antud juhul ei esine asjas
§-s 391 sätestatud hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise eeldusi, siis ei hinda ringkonnakohus seda, kas hagejal on kahju tekkinud ning põhjuslikku seost väidetavalt tekkinud kahju ja hagi tagamise vahel. 12. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud
7 Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad tema menetluskulud ringkonnakohtus kokku 1025 eurot 20 senti (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud menetluskuludega, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.