← Eesti

2-17-16001/15

Tsiviilasi nr: 2-17-16001 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2018, Tallinn Tsiviil

§ 101

lg 1 reguleerib alaealise lapse elatise miinimummäära, saab analoogia korras kohaldada sama seadusesätet ka täisealise õppiva lapse suhtes. Lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada.

  1. Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et hageja abivajadus on tingitud tema enda ebamõistlikust käitumisest ja seetõttu tuleks kostja vabastada ülalpidamiskohustuse täitmisest või vähendada elatise suurust alla seadusega ette nähtud miinimumi. Kuigi tavapärane ei ole, et 18-aastane õpib alles põhikoolis, ei saa eeldada, et põhikooli õpilane peaks leidma kooli kõrvalt aja endale elatise teenimiseks. Selliseks juhuks ongi seaduses ettenähtud vanematele kohustus last ülalpidada kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse ja palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
  3. Maakohus rikkus menetlusõigusnorme ja kohaldas valesti materiaalõigust. Maakohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, kohus ei analüüsinud tõendeid, millele ta oma otsuse rajas. Kohus tugines asjaoludele, mida hageja ei esitanud hagi aluseks olevate asjaoludena.

§ 101saab kohaldada vaid alaealise lapse elatise asjades.

Hageja on täisealine ja täisealisele lapsele saab elatise välja mõista vastavalt lapse tõendatud vajadustele. Hageja enda vajadusi ei tõendanud. Ringkonnakohtu seisukoht 8. Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 07.05.2018 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi olulise rikkumise tõttu kaebuse põhjendustest 2

(3)Tsiviilasi nr: 2-17-16001 olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta. Asi tuleb saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 korras. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 9. Käesolevas asjas on tegemist täisealise õppiva lapse elatise nõudega vanema vastu. Maakohus on asja lahendamisel ebaõigesti lähtunud

§ 101lg-s sätestatud elatise miinimummäärast.

Nimetatud säte kohaldub vaid alaealise lapse elatise nõudele. Riigikohus on 19.10.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p-s 10 selgitanud, et perekonnaseadus kaitseb eriliselt alaealisi lapsi, tagades neile suurema kaitse minimaalselt eluks vajalike vahendite saamiseks. Miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (

§ 97

p-d 2 ja 3) ei oleks põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäära.

Maakohus ei ole vaidlustatud lahendis eeltoodut arvestanud. Maakohus ei ole tuvastanud hageja vajaduste katteks tehtavate kulutuste suurust (

§ 99

lg 1) ega seda, kas hageja on ise võimeline sissetulekut teenima, kuigi kostja on sellekohased vastuväited esitanud. Kuna maakohtu otsus on eeltoodu tõttu olulises osas põhjendamata, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik esmakordselt ilma poolte kaebeõigust oluliselt riivamata vajalikke asjaolusid tuvastada.

  1. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada hageja vajaduste katteks tehtavate kulutuste suurus ja see, millises ulatuses on hageja ise võimeline endale ülalpidamist teenima.
  2. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.