1-09-14698/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuli 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-09-14698 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Liis Vainola Tõlk Valentina Michelson Kohtuasi Viru Vangla materjalid Dmitri Žbanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu DMITRI ŽBANOV isikukood 35611060016, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 16.04.2009 ja lõpp 07.12.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.07.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta DMITRI ŽBANOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Dmitri Žbanovile. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Žbanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitri Žbanov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.01.2010 otsusega KarS § 113 ja § 121 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 12 aastat 7 kuud 1 21 päeva. Harju Maakohtu 13.02.2015 määrusega kergendati Dmitri Žbanovile mõistetud karistust, mõistes talle lõplikuks karistuseks 12 aastat 1 kuu 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges 16.04.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korda, neist 4 on kehtivad, vanglas viibib isik neljandat korda. Kaks esimest (arhiveeritud) süüdimõistmist olid seksuaalkuritegude eest, millest üks oli toime pandud alaealise vastu ja teisel korral koos lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemisega. Vahepealsed süüdimõistmised olid joobes olekus mootorsõiduki juhtimise eest. Praegune süüdimõistmine on kehalise väärkohtlemise ja tapmise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ja soodustegurina võib välja tuua alkoholi tarvitamise. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Dmitri Žbanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Dmitri Žbanov taotles enda tingimisi ennetähtaga vabastamist ja avaldas, et elama hakkab esialgu õe juures, kuigi tal endal on korter, aga seal käib remont. Tööga probleeme ei teki, hakkab ühes firmas tööle. Lähedastega, kelleks on õed ja vennad, on suhted suurepärased. Kinnitas, et alkoholiga tal probleeme pole, aga on nõus otsima abi, kui kohus nii arvab. Kontrollnõudeid ei takista miski täitmast. Prokurör Liis Vainola asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et Dmitri Žbanov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Isikut on kriminaalkorras karistatud 6 korda, neist 4 on kehtivad karistused ja vanglas viibib isik neljandat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Dmitri Žbanovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama õe juurde xxxx. Tegu kolmetoalise korteriga ja õde andis nõusoleku isiku sinna elama 2 asumiseks. Eluase on aga ülerahvastatud, lisaks elab seal õe elukaaslane ning N. M poeg kuue aastase tütrega. Kõrvalmajas elab aga ohvri tütar, kes kardab Dmitri Žbanovi vabanemist. Arvestades asjaoluga, et Dmitri Žbanovi näol on tegemist impulsiivselt käituva ja kohati oma emotsioone mitte vaka all hoidva isikuga, siis ei pruugi kohtu hinnangul ühiselu reeglite ning normide järgimist nõudev elukoht olla kinnipeetavale sobiv. Vaatamata sobivusele on isikul aga siiski elukoht olemas, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Isiku lähedasteks on ema, vennad ja õed, kellega suhtleb peamiselt telefoni teel ja lühiajaliste kokkusaamiste kaudu, ema on käinud ka pikaajalistel kokkusaamistel. Samuti suhtleb isik ka ühe tütrega. Samas peab märkima, et enne vangistust suhted elukaaslasega olid keerulised, koos tarvitati alkoholi, isik kasutas tihti vägivalda (sh ähvardas tapmisega, ka lapsi). Isikul on neli last (kolmele on ta bioloogiline isa), vanemlikud õigused on talt ära võetud. Ka ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohtu hinnangul ei soodusta kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine kinnipeetava taasühiskonnastumist. Dmitri Žbanovil puudub vabanemise korral töökoht. Isikul on keevitaja, treiali ja elektriku erialad ning autojuhi oskused, vangistuses on ta omandanud noorem-maastikuehitaja eriala. Seega ei tohiks kinnipeetava konkurentsivõime tööjõuturul olla problemaatiline. Vaatamata aga oskustele ning erialadele oli isiku majanduslik olukord juba enne vangistust ebastabiilne, raha ei jätkunud korteri esmasteks kuludeks ja osaliselt elati lastetoetustest. Ametlikku töökohta isikul enne vangistust ei olnud, kuna tal puudus tööluba, ostis kokku vanarauda, mille realiseerimisest elatus. TÄITISe andmetel on isikul seisuga 12.06.2018 tasumata võlgasid 2689,14 eurot ja vabanemisfondis on 903,46 eurot. Postiviivseks loeb kohus selle, et isik on vangistuses töötanud ja töötab, lõpetas kutseharidusõppe ning läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetaval on erinevatel eluperioodidel pidevalt probleeme alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetav süüdistab olukorda ja elukaaslase alkoholi lembust, püüab pisendada enda tekitatud tagajärgi ja kahju seoses alkoholismiga. Isik võib joobes muutuda vägivaldseks pere ja teiste (eriti naiste ja ka laste) suhtes. Ta ei tunnista alkoholi kuritarvitamist ning vägivaldset käitumist seoses alkoholi tarvitamisega eitab. Kohtumaterjalide andmetel oli isik kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Isik on tänaseks läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid endiselt ei leia, et tal oleks alkoholi tarvitamisega probleeme. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu sellele, et kinnipeetav ei suhtu oma alkoprobleemi täie tõsidusega ega saa aru, et tema kuriteo ja alkoholi tarbimise vahel on otsene seos. Asjaolu, et kinnipeetav programmist enda jaoks kasu ei saanud, viitab kohtu hinnangul sellele, et ta ei ole sõltuvusprobleemi tõsidusest aru saanud. Positiivseks tuleb lugeda asjaolu, et isik ei tarvita narkootikume. Kinnipeetav võib käituda impulsiivselt, on enda suhtes kaitsval positsioonil, kuid tihti ei suuda oma emotsioone täielikult varjata. Mineviku teemadel rääkimisel valib isik teemat ja vastab põhjalikult küsimustele, kus on võimalik näidata ennast paremas valguses, ta süüdistab oma elu allakäigus elukaaslast. Kinnipeetav kahetseb oma kuritegu, kuid ainult teatud mõttes. Oma osalust varasemas väärkohtlemises laste ema suhtes (sh laste ees) ja laste ähvardamist, samuti alkoholi kuritarvitamist, eitab täielikult, mis omakorda raskendab motivatsiooni hindamist kuritegelikust käitumisest loobumiseks.Teistest kinnipeetavatest enamjaolt lugu ei pea. 3 Dmitri Žbanov on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid sooritas katseajal uue kuriteo. Seega ei osanud isik hinnata talle antud võimalust kanda oma karistust vabaduses. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub kohtul igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku vabanemissoovist piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka märgib kohus, et kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu veelgi süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Dmitri Žbanov on vangla hinnangul kõrgohtlik ühiskonnas ja oht on kõige suurem siis, kui kinnipeetaval tekib konflikt ja ta tarvitab alkoholi. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Kohus on ka seisukohal, et kuna Dmitri Žbanov kannab liitkaristust raskeima isikuvastase kuriteo (tapmise) toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tapmisele õigustust ei ole ning tulenevalt teo tagajärgede pöördumatusest on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4