Obsah (6)

§ 175§ 326§ 318§ 339§ 180§ 245

1-18-5339 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2018. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-5339 Kohtunik Julia Katškovskaja Andreas Luige süüdistuses KarS §

§ 175, § 179 ja § 180 alusel mõisteti A.

Luigelt menetluskuludena riigituludesse välja sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1250 eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN0577 teostamise kulu summas 336 eurot, DNA ekspertiisi nr 18E-GE0492 teostamise kulu summas 456 eurot. Nimetatud menetluskulusid, kokku summas 2042 eurot, võimaldati A. Luigel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 1-18-5339 APELLATSIOON

2. juunil 2018 esitas A. Luik apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude osas ja uue ringkonnakohtu otsusega menetluskulude vähendamist summas 1417 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta

§ 326

lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata, kuna apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318kohaselt apellatsiooniõigust.

4. Kohtukolleegium märgib, et maakohus lahendas A. Luige kriminaalasja kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

§ 318

lg-s 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 339

lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega tuleb A. Luige apellatsiooni puhul kontrollida, kas selles vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

1. Süüdistatav soovib apellatsioonis vaidlustada maakohtu otsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas, taotledes nende vähendamist poole võrra. Oma taotlust ei ole A. Luik põhjendanud mitte mingisuguste rikkumistega, sh kokkuleppemenetlust reguleerivate normide rikkumisega. Ringkonnakohus märgib, et kõik A. Luigelt välja mõistetud menetluskulud tulenevad
2. juunil 2018 sõlmitud kokkuleppest. Nimetatud kokkuleppe p-s 8 on välja toodud, et sundraha suuruseks 1250 eurot, ekspertiisi nr 18E-AN0577 teostamise kulu 336 eurot, ekspertiisi nr 18E-GE0492 teostamise kulu 456 eurot ning nimetatud summad kuuluvad kokkuleppega nõustumisel A. Luige poolt hüvitamisele. Samas punktis on märgitud, et menetluskulusid on süüdistataval võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt on A. Luik, tema kaitsja A. Simson ja riigiprokurör V. Verte selle allkirjastanud, nõustudes esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, menetluskulude suurusega, nende

§ 180lg 3 alusel tasumisega A.

Luige poolt ositi ühe aasta jooksul ning ühtlasi jõudsid nad kokkuleppele prokuröri poolt 2 1-18-5339 kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Maakohtu 4. juuli 2018 istungiprotokolli kohaselt vastas A. Luik kohtule, et talle on kokkulepe arusaadav, ta nõustub sellega, väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, jääb selle juurde. Eeltoodust nähtub, et kokkuleppe sõlmimisel ja selle kinnitamisel maakohtus oli A. Luik nõus temalt väljamõistetud menetluskulude tasumisega ja menetluskulude suuruse osas küsimust ei tõusetunud. Seega leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

Kohtuotsusega mõisteti A. Luigelt välja menetluskulud selliselt, nagu see oli kokkuleppes kokku lepitud. 6. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Luige puhul järgitud kokkuleppemenetluse sätteid ning apellatsiooni pole alust läbi vaadata, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub apellatsiooniõigus. Sellist arusaama kinnitab kehtiv kohtupraktika. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel (vt RKKKm 3-1-1-47-16, p 5).

Samuti on kõrgeim kohus selgitanud, et kuna kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele (RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3). Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele

1. peatüki
2. jao või

§ 339lg 1 sätte rikkumisele.

A. Luige apellatsioonis sellist viidet pole.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 326

lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3