KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2679 Haldusasi M. V. kaebus Tallin

§ 20

lg 1 annab vanglale kaalutlusõiguse otsustamaks, kas kinnipeetav vastab avavanglasse paigutatavate kinnipeetavatele esitatavatele tingimustele või mitte. Käesoleval juhul on vastustaja tuvastanud, et kaebaja ei vasta Täitmisplaani § 17 lg 2 p-le 2, mistõttu ei saa selline kinnipeetav ka avavanglas karistust kanda. 3

§ 20lg 1).

15.

§ 21

lg 1 lause 2 kohaselt on kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse lubatav ka juhul, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Kui tekib kahtlus, et kinnipeetava viibimine avavanglas seab ohtu õiguskorra kaitsmise ja kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise eesmärgi, on riigil kohustus sellele sobival viisil ka reageerida. Seejuures ei pea vangla lähtuma üksnes juba aset leidnud sündmustest ja tõsikindlalt kinnipeetava käitumise kohta teada olevatest asjaoludest, vaid saab arvestada ka kogutud teabele ja kaudsetele asjaoludele tuginevaid prognoose ning ohuhinnanguid. Avavanglast tagasi kinnisesse vanglasse paigutamine on vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele suunatud kohtlemisabinõu. Kuivõrd vanglal puudub veendumus, et kaebaja suhtes on võimalik vangistuse täideviimise eesmärke saavutada seoses vanglal olemasoleva teabe pinnalt tekkinud kahtlusega kaebaja põgenemisohtlikkusest, siis ei saa kaebaja karistust avavanglas täide viia.

1. Kohtumenetluse käigus on selgunud, et julgeolekualane info, millest Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud seoses M. V. põgenemisohtlikkusega teadlikuks said, ei laekunud teabe- ja uurimisosakonnale mitte 09.09.2016, vaid 08.09.
2. Vaidlustatud käskkirja on kuupäev kantud selle järgi, millal teabe- ja uurimisosakonna ametnikud selle Maardu avavangla osakonnale edasi andsid. Nimelt edastas teabe- ja uurimisosakonna juhataja 09.09.2016 Maardu üksuse juhile, M. V. määratud inspektor-kontaktisikule ning Tallinna Vangla peaspetsialist-korrapidajale e-kirja, mille kohaselt on põgenemisohtlike isikute nimekirja lisatud ka M. V. Kaebaja paigutati avavanglast karistuse edasiseks kandmiseks ümber Tallinna Vangla kinnisesse ossa 09.09.
4. Vaidlustatud vaideotsus on õiguspärane. Vaidemenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega. Vaideotsuse tühistamise aluseks ei saa olla asjaolu, et vangla on edastanud kaebaja osas tehtud vaideotsuse kaebaja esindajale (HMS § 13 lg 1). Vanglale edastati 23.11.2016 vaidemenetluse käigus kaebaja poolt 05.10.2016 allkirjastatud volikiri õigusteenuse osutamiseks, millest nähtuvalt annab M. V. advokaat Kadi Mäele volituse end esindada Tallinna Vanglas läbiviidavas haldusmenetluses koos kõigi seadusest tulenevate õigustega. HMS § 26 lg 2 kohaselt võib dokumendi saata ka üksnes esindajale. Kui kaebajal on etteheiteid oma esindaja tegevusele, saab ta need esindussuhtest tulenevalt teha oma esindajale. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlus, kas kaebaja on õiguspäraselt paigutatud Tallinna Vangla Maardu avavanglaosakonnast ümber Tallinna Vangla kinnisesse osakonda.
7. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). 4

§ 21

lg 1 kohaselt, kui kinnipeetav ei täida

või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õigusrikkumisi, võib kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse. Toodud säte hõlmab ka olukorda, kus avavanglasse paigutatud kinnipeetav enam ei vasta avavanglasse paigutamiseks sätestatud tingimustele. Täitmisplaani § 17 lg 2 p 2 kohaselt peab avavanglasse või kinnise vangla avavangla osakonda ümber paigutatav kinnipeetav vastama tingimusele, et ta ei ole põgenemiskalduvustega. 22. Ka vaidlustatud käskkirjas on õiguslike alustena viidatud

§ 21lg-le 1 ja täitmisplaani § 17 lg 2 p-le 2 ning leitud, et kinnipeetav M.

V. ei vasta tingimustele, mis on seatud avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale. Järelikult olukorras, kus vastustajal on teave, mille pinnalt on tekkinud kahtlus Tallinna Vangla Maardu avavanglaosakonda paigutatud kinnipeetava põgenemiskalduvusest, esineb õiguslik alus nimetatud kinnipeetava avavangla osakonnast ümberpaigutamiseks vangla kinnisesse osakonda. 23. Lisaks on vaidlustatud käskkirjas õigusliku alusena viidatud ka

§ 21lg 1 lausele 2.

Nimetatud sätte kohaselt on kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse lubatud ka siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (

§ 6lg 1).

Vangistuse täideviimine korraldatakse kinnises vanglas või avavanglas (

§ 6lg 2).

24. Kohus nõustub vastustajaga, et kui tekib kahtlus, et kinnipeetava viibimine avavanglas seab ohtu õiguskorra kaitsmise ja kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise eesmärgi, siis on riigil kohustus reageerida. Käesoleval juhul on vaidlustatud käskkirja kohaselt selliseks kahtluseks andnud aluse Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna 09.09.2016 teave, et kaebaja on põgenemisohtlik. On ilmne, et põgenemiskalduvusega kinnipeetava karistuse täideviimine avavanglas ei täida karistuse täideviimise eesmärki. Nimelt on äratusest kuni öörahuni lubatud kinnipeetaval liikuda avavangla territooriumil (

§ 10lg 1).

Olukorras, kus on tegemist põgenemiskalduvusega kinnipeetavaga, ei ole välistatud (vaid pigem on tõenäoline), et ta lahkub avavangla territooriumilt omavoliliselt, sinna tagasi naasmata ning võib panna väljaspool vanglat viibides toime uusi õigusrikkumisi. Sellisel viisil kinnipeetava käitumine seab ohtu ka õiguskorra kaitsmise.

1. Kaebaja on märkinud, et vastustaja antud hinnang kaebajale ei põhine faktidel, kuivõrd kaebajale tehti enne Maardu avavanglaosakonda paigutamist taustauuring ja riskihindamine; Maardu avavangla osakonnas viibides ei rikkunud ta avavangla nõudeid – käis iseseisvalt tööl väljaspool vanglalt ning naasis alati õigel ajal tagasi.
2. Asjaolu, kas kaebaja vastas avavanglasse paigutamise ajal või enne seda avavanglasse ümberpaigutamiseks kehtestatud nõuetele, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, kuivõrd hinnang kaebaja põgenemisohtlikkusest ei põhine kaebaja varasemal käitumisel. Asja materjalist nähtuvalt paigutati kaebaja Maardu avavanglaosakonda 18.05.2016 käskkirja nr 51/914 alusel (tl 24). Maardu avavangla osakonnast Tallinna Vangla kinnisesse osakonda ümberpaigutamine toimus ajutiselt 09.09.2016 käskkirja nr 5-1/1857 alusel (tl 11) ning karistuse jätkamiseks 21.09.2016 käskkirja nr 5-1/1935 alusel (tl 13), kuivõrd Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna 09.09.2016 info kohaselt on kaebaja põgenemiskalduvustega. Seega on pärast Tallinna Vangla Maardu avavanglaosakonda paigutamist selgunud uued asjaolud, mis tingisid kaebaja ümberpaigutamise avavanglaosakonnast kinnisesse osakonda.
3. Võttes arvesse, et 21.09.2016 käskkirjas nr 5-1/1935 viidatud teabe- ja uurimisosakonna 09.09.2016 teave on piiratud juurdepääsuga riigisaladus, siis puudub kaebajal õigus sellekohase 5