) ja majandustegevuse seaduse üldosa seadust (MsüS) vääralt. Apteegiteenuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisel või peatamisel on oluline ravimite ohutu käitlemine, mitte niivõrd ruumide omand või kasutusõigus. Kui vaieldakse kasutusõiguse üle, on pädev seda vaidlust lahendama maakohus. Ravimiseaduse kohaselt on oluline apteegiteenuse osutamiseks kasutatavate ruumide faktiline, mitte õiguslik kasutusõigus. Tegevusloa kontrolliese on ruumide faktiline kasutusõigus (s.o valdus), mitte kehtiv üürileping. Asjakohane on eeskätt MsüS § 43 lg 1 p 1, mille kohaselt võib tegevusloa peatada, kui oluliselt rikutakse majandustegevuse nõuet või kõrvaltingimust ning sellega kaasneb kõrgendatud või oluline oht. Majandustegevuse nõude rikkumisena tuleb mõista üksnes ravimiseaduse või selle alusel kehtestatud nõude rikkumist. Üürilepingu väidetav kehtivuse lõppemine ei ole tegevusnõude rikkumine. Ohtu tuleb sisustada läbi ravimiseaduse regulatsiooni ja eesmärgi, s.t, et peab esinema oht, et ravimite väära käitlemisega kahjustatakse ühiskonda või üksikisiku tervist. 3. Vastuses kaebusele vaidles RA kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. RA selgitas, et TPA tegevusluba ei vasta kontrolliesemele.
lg 1 kohaselt on ruumide kasutusõigust tõendava dokumendi nõue tegevusloa kontrolliesemesse kuuluv majandustegevuse nõue. TPA ei ole esitanud dokumenti, mis tõendaks ruumide kasutusõigust alates
Tegevusluba antakse, kui taotleja vastab ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele (
). Taotleja esitab tegevusloa taotluses mh ruumide kasutusõigust tõendava dokumendi (
S § 6 lg 1 kohaselt võib eriseaduses kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama (nn majandustegevuse nõuded). Seejuures eristab seadus isikulisi, informatsioonilisi ja esemelisi nõudeid (MsüS § 6 lg-d 3, 4 ja 5). Tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad üksnes sellised majandustegevuse nõuded, mis on tegevusloa andmise eelduseks (MsüS § 18 lg 1). Majandustegevuse nõude eesmärgiks peab olema tagada eeskätt teenuse ja asjade 2 ohutu pakkumine. Viimati nimetatud üldisest eesmärgist on lähtunud seadusandja, kui ta võttis vastu ravimiseaduse, mille § 1 kohaselt on selle seaduse eesmärgiks tagada Eestis kasutusel olevate ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning edendada nende sihipärast kasutamist. 7. Üldnõuded apteekide tegevusele on sätestatud
§-s
lg 6 p 3).
lg 2 p-st 1 tuleb taotlejale kohustus lisada tegevusloa taotlusele ruumide kasutusõigust tõendav dokument. Halduskohtu hinnangul on tegemist õigusnormiga, mis paneb taotlejale kohustuse dokumentaalselt tõendada ruumide kasutusõiguse olemasolu, s.o reguleerib tõendamiskoormist, s.t, et tegevusloa taotlejal on kohustus tõendada tegevuskoha olemasolu või võimalust see enne tegevusloa väljastamist saada. Kasutusõigus on õigusliku hinnangu küsimus. Ruumide kasutusõigus, sh seda kinnitav dokument saab olla isikul elik taotlejal. Kuna
lg 2 p 1 ei sea tegevuskohale endale nõuet, ei saa
S § 6 lg 5 mõttes. Esemelise majandustegevuse nõudega on hõlmatud see, et isiku kasutuses olev tegevuskoht vastaks korra §-dele 2–8. RA pole kahtluse alla seadnud seda, et kaebaja kasutuses on ruum (tegevuskoht), mis vastab
§-s 31 ja korra §-des 2–8 sätestatud nõuetele. 8. Ruumide kasutusõiguse olemasolu tõendavast dokumendist ainuüksi ei sõltu tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine, kuna nõutava dokumendi puudumine ei välista isiku kasutuses oleva tegevuskoha olemasolu, mis vastab
§-s 31 ja korra §-des 2–8 sätestatud nõuetele. Kui isik kaotab tegevuskoha, ei vasta tema tegevus enam
§-st 31 ja korra §-dest 2–8 tulenevatele nõuetele ja esineb alus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kaalumiseks.
S § 43 lg 1 p 1 ja § 38 lg 2 tähenduses, ei ole tuvastatav, et see rikkumine tooks kaasa kaitstavale hüvele kõrgendatud ohu või olulise ohu.
46 lg 2 p-ga 1 kaitstavaks hüveks ei ole PERH-i ega Benu apteegi eraõigused ja majanduslikud huvid, vaid
§-s 1 märgitud hüved, milleks on tagada Eestis kasutusel olevate ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning edendada nende sihipärast kasutamist. Viimati mainitud õigushüvedele RA vaidlustatud otsuses ohtu ei jaatanud. Isegi kui
lg 2 p 1 peaks kaitsma ka üürileandja ja võimaliku tulevase üürniku eraõigusest võrsunud õigushüvesid, ei tõrjuks kaebaja tegevusloa peatamine väidetavat ohtu nende isikute õigushüvedele. 11. Seetõttu ei ole kaebaja tegevusloa osalise kehtivuse peatamise õiguslikud alused MsüS § 43 lg 1 p 1 mõttes täidetud, kuna kaebaja ei ole majandusetegevuse nõuet oluliselt rikkunud ega põhjustanud oma tegevusega kõrgendatud või olulist ohtu kaitstavale õigushüvele. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et RA oleks kaalunud, kas
lg 2 p-s 1 sätestatud dokumendi esitamata jätmise tõttu tuleb kaebaja tegevusluba peatada või mitte. Praegusel juhul ei ole RA kaalutlusõigus 3 viidud nulli, sest kaebajale heideti ette üksnes tõendi esitamata jätmist. Samas on maakohtumenetluses pooleli kaebaja ja PERH-i vaidlus õigusliku küsimuse üle, kas kaebajal on ruumide kasutamiseks õiguslik alus või mitte.
lg 2 p-s 1 kontrolliesemesse kuuluvat majandustegevuse nõuet ei saa liigitada informatsioonilise nõudena, kuna nõue ei ole esemelisest nõudest eraldiseisev. Kuna apteegiteenus on loareservatsiooniga seaduslik keeld, siis ei saa
Valduse olemasolu või valduse puudumine ei kinnita ruumide kasutusõiguse olemasolu või puudumist, vaid saab olla üksnes eelduseks kasutusõiguse olemasolule.
lg 2 p 1 materiaalõigusnormina on imperatiivse iseloomuga ning RA-l puudub nõude valikuliseks kohaldamiseks diskretsioon. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks kontrolliesemesse kuuluvat nõuet ei ole vajalik enam tegevusloa kehtivuse ajal tagada ja millisest sättest tulenevalt tekkib apellandil õigus
S seletuskirja kohaselt on tegevusloa väljastamisel kontrollitavad nõuded sellised, mille puhul eeldatakse, et nende mittetäitmisel pole majandustegevus üldse lubatud. Võõra isiku ruumides omavoliliselt apteegiteenuse osutamine on a priori lubamatu tegevus. Tegemist ei ole mitte lihtsalt majandustegevuse nõudega, vaid olulise majandustegevuse nõudega ainuüksi seetõttu, et nõude täitmist kontrollitakse tegevusloa väljastamisel ehk enne majandustegevuse lubamist. Omavoliliselt võõraid ruume kasutav apteegipidaja riskib sellega, et apteegis müüdavad ja säilitatavad ravimid, mh narkootilised ja psühhotroopsed ained, satuvad täiesti legaalselt isiku valdusesse, kellel pole õigust neid ravimeid käidelda. Seega apteegiruume omavoliliselt kasutav apteegipidaja kujutab märkimisväärset ohtu inimeste tervisele ja teistele
kaitsealas olevatele avalikele huvidele. Kaebaja tegevus rikub lisaks avalikele huvidele ka haldusvälise kolmanda isiku huve osutada apteegiteenust J. Sütiste tee 19 ning põhjustab ka kahju nii BENU Apteek Eesti OÜ-le, kui ka PERH-le. Eeltoodust tulenevalt on täidetud ka MsüS § 38 lg 2 sätestatud olulise rikkumise eeldus. 15.
Samas ei saa nõustuda, et kontrolliesemesse kuuluvate nõuete eesmärgiks ei oleks kaitsta teisi õigushüvesid. MsüS seletuskirjas (lk 16 ja 17) on selgitatud, et majandustegevuse nõuete ülesanne EL ning Eesti õiguses on kaitsta lisaks kollektiivsetele õigushüvedele (eelkõige avalik kord ja avalik julgeolek, kõlblus, keskkond, põhiseaduslik kord, kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvuslik rikkus) ka individuaalseid avalikust õigusest tulenevaid õigushüvesid. 16. Peatamise otsuse tegemisel on RA kaalunud järgnevaid asjaolusid: 4
lg 3 kohaselt võib apteeki ravimeid hankida ainult ravimite tootmise või ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale kuuluvast ettevõttest või teisest apteegist. Kui tegevusluba täielikult peatada, siis ei oleks vajadusel võimalik teistel apteekidel vastustaja apteegist ravimeid hankida. Teiseks võimaldab MsüS § 43 lg 1 p 1 tegevusloa osalist peatamist. Seega ei saa osaline peatamine olla õigusvastane, kui seda võimaldab regulatsioon ise. Kolmandaks on osaline tegevusloa peatamine leebem meede, kui täielikult tegevusloa peatamine. 18. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Terve Pere Apteek OÜ apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 19. Kaebaja hinnangul on põhjendatud halduskohtu seisukoht, et
§-s 31 ja korras sätestatud nõuded on üldapteegi tegevusloa esemelised majandustegevuse nõuded ning kuuluvad seetõttu üldapteegi tegevusloa kontrolliesemesse.
lg 2 p-s 1 sätestatud kohustus esitada ruumide kasutusõigust tõendav dokument on olemuselt informatiivne majandustegevuse nõue. Seda põhjusel, et
ega ükski teine
norm ei sätesta apteegiruumide kasutusõigusega seotud kohustust.
lg 2 p 1 iseenesest ei taga
lg-s 1 sätestatud eesmärkide täitmist, vaid vahendab teavet nende eesmärkide täitmise võimalikkuse kohta. See kinnitab järeldust, et
Seetõttu on ebaõige RA väide, et
lg 2 p 1 järgi on ruumide kasutusõigust tõendava dokumendi nõue tegevusloa kontrolliesemesse kuuluv majandustegevuse nõue ning et alates 2. oktoobrist 2017 ei vasta TPA-le väljastatud üldapteegi tegevusluba enam kontrollieseme nõudele. RA jätab tähelepanuta, et mõisted „ruumide kasutusõigus“ ja „ruumide kasutusõigust tõendav dokument“ on erineva tähendusega.
lg 2 p 1 nõue esitada ruumide kasutusõigust tõendav dokument eesmärgiks on tõendada ruumide kasutusõigust.
ÜS § 6 lg 5 määratlusele: sisulised majandustegevuse nõuded, eelkõige nõuded tegevuskohale, ehitisele või selle osale, masinale, tootele, teenusele, tegevusele, finantsseisundile või ettevõtja majandustegevusest tingitud keskkonnamõjule. Nõuded apteegiteenuse osutamisele on nähtud ette
§-des 29-33, korras ja sotsiaalministri
Seega on RA esitanud apellatsioonkaebuses uue õigusliku väite. 23.
lg 2 p 1 ei ole üldapteegi tegevusloa kontrolliesemesse kuuluv nõue ja ühtlasi ei ole
Järelikult ei õigustanud
lg 2 p 1 dokumendi esitamata jätmine a priori tegevusloa kehtivuse osalist peatamist.
lg 2 p 1 on avalikõiguslik nõue, mis on seotud põhiseaduse § 28 lõikes 1 sätestatud igaühe õigusega tervise kaitsele. Järelikult ei ole
lg 2 p 1 eesmärgiks kaitsta üürileandja ja uue üürilepingu sõlminud isiku õigusi. Seetõttu ei saanud RA üürileandja ja uue üürilepingu sõlminud isiku õigustele viidates tegevusloa kehtivust osaliselt peatada. Otsitud on RA väide, et kui apteegipidaja kasutab võõra isiku ruume ilma vastavasisulise õigusliku aluseta, siis satub ohtu ravimite nõuetekohane käitlemine. Kaevatavast RA otsusest ei nähtu, kas
lg 2 p 1 dokumendi esitamata jätmine on käsitatav kõrgendatud ohu või olulise ohuna. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
S § 6 lg 5 tähenduses, mis kuulub tegevusloa kontrolliesemesse. Selle nõude rikkumine on automaatselt kvalifitseeritav majandustegevuse nõude olulise rikkumisena, millega kaasneb oluline oht MsüS § 43 lg 1 p 1 mõistes. Ringkonnakohus RA seisukohta ei jaga.
, mille kohaselt tegevusluba antakse, kui taotleja vastab
-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb nii MsüS § 18 lg-st 1 kui ka
§-st 47, et tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad üldjuhul üksnes isikulised ja esemelised majandustegevuse nõuded, kuna nende nõuete täitmise hindamine võimaldab otsustada, kas taotleja vastab loakohustusega tegevusalal tegutsemise tingimustele. Informatsioonilised majandustegevuse nõuded kohustavad ettevõtjat esitama teda või tema tegevust puudutavat informatsiooni ja peavad seega tagama majandushaldusasutusele loataotluse lahendamiseks vajaliku teabe saamise. Sarnasest arusaamast näib olevalt lähtunud ka seadusandja, kuna MsüS seletuskirjas märgitakse: „Põhjuseks, miks informatsioonilised nõuded ei peaks kuuluma tegevusloa kontrolliesemesse, on informatsiooniliste nõuete eesmärgi erinevus teistest majandustegevuse nõuetest: isikuline või esemeline nõue peab vahetult tagama ohutuse, samas informatsiooniline nõue peab lihtsalt vahendama teavet selleks, et oleks võimalik nõuetele vastavust kontrollida. Seepärast välistab informatsioonilise nõude eesmärk selle kuulumise tegevusloa kontrolliesemesse.“ 28. Ringkonnakohus jagab kaebaja ja halduskohtu positsiooni, et apteegiteenuse osutamise ruume puudutavad esemelised majandustegevuse nõuded, mille täitmine tuleb tegevusloa andmisel tuvastada ja mis seega kuuluvad tegevusloa kontrolliesemesse, on
veebruari 2005. a määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ (kord) §-des 2-8.
lg 2 p-dega 1 ja 2 kohustavad isikut apteegiteenuse loa taotlemisel esitama dokumente ja andmeid, mille alusel saab RA veenduda, et taotleja täidab korraga kehtestatud nõudeid apteegiteenuse osutamise ruumide osas, s.t et tema kasutuses on ruumid, mis vastavad asjakohastele esemelistele majandustegevuse nõuetele. Seega ei näe norm ette iseseisvat esemelist majandustegevuse nõuet, vaid paneb taotlejale teabe esitamise kohustuse. Sellist järeldust kinnitab asjaolu, et nõue tuleneb normist, millega reguleeritakse loa taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide koosseisu, mitte apteegiteenuse osutamisel kohustuslikke tingimusi. Nõustuda tuleb ka sellega, et dokumendi olemasolu või puudumine ei ole omistatav apteegiteenuse osutamise ruumidele. Dokument saab olla üksnes tõendiks ruumide omaduste ja/või isiku õigusliku seose kohta ruumidega. Kuna ruumide kasutusõigust tõendava dokumendi esitamine on loa taotleja kohustus, siis sellega on piiratud RA kohustust tegevusloa väljastamisel oluline asjaolu ise välja selgitada. Tõendi esitamata jätmise tagajärjeks on, et tegevusloa andmisest võib keelduda, kuna tõendi esitamata jätmise tõttu ei saa veenduda tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva esemelise majandustegevuse nõude täitmises. Nõue esitada ruumide kasutusõigust tõendav dokument aga informatsioonilise majandustegevuse nõudena tegevusloa kontrolliesemesse ei kuulu. Selles osas ei ole ringkonnakohtule äratuntav selliste eriliste asjaolude esinemine, mille tõttu tuleks vaidlusalune nõue vastuolus nõude olemusega siiski lugeda majandustegevuse iseseisva nõudena tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaks. 29. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et 29. mai 2018. a otsustes asjades nr 3-15-1445 ja nr 3-15-2937 leidis Riigikohus, et tegutsemiskoht kuulub apteegi tegevusloa põhiregulatsiooni ega ole üksnes informatiivse tähendusega.
lg 2 p-s 1 sätestatud nõude lugemine informatsiooniliseks majandustegevuse nõudeks ja seega tegevusloa kontrolliesemesse mittekuuluvaks ei ole vastuolus Riigikohtu seisukohaga. Tegevuskoht ja sellele esitatavad materiaalsed nõuded, nagu need on sätestatud korra §-des 2-8, kuuluvad tegevusloa 7 kontrolliesemesse. Selles küsimuses ei ole asjas vaidlust. Nõue esitada ruumide kasutusõigust tõendav dokument ei sätesta aga iseseisvat tingimust, millele apteegiteenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama, vaid peab tagama RA-le võimaluse veenduda, et taotleja saab kasutada nõuetekohaseid ruume apteegiteenuse osutamiseks taotluses näidatud tegutsemiskohas. 30. Toodud asjaoludel ei saa asjas nr 3-15-467/30 toodud Riigikohtu seisukoha järgi
lg 2 p-s 1 nimetatud dokumendi esitamata jätmine kaebaja tegevuse üle järelevalve teostamise menetluses olla aluseks talle väljastatud tegevusloa peatamisele, kuna nõue ei kuulu apteegiteenuse osutamise tegevusloa kontrolliesemesse ja nõude rikkumine ei anna alust tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks (MsüS § 37 lg 2 p 2).
lg 2 p-s 1 nimetatud dokumendi puudumisele omistada määravat tähendust tegevusloa kehtivuse peatamise otsustamisel. Kuna TPA kasutab tegevusloas nimetatud asukohas ruume apteegiteenuse osutamiseks, siis ei saa ainuüksi ruumide kasutamise õigust tõendava dokumendi esitamata jätmisest järeldada nõuetekohase tegevuskoha puudumist. Oluline on siinjuures veel, et
reguleerib tegevusloa taotlemise menetlust, s.t seadusandja on just tegevusloa taotlemisel pannud asjaolude tõendamise koormuse taotlejale. Sarnane norm tegutseva apteegi majandustegevuse nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise menetluse kohta aga puudub. Seetõttu võib RA tegevuskohaga seotud nõuete kontrollimisel nõuda apteegi pidajalt andmete ja dokumentide esitamist, kuid tulenevalt HMS §-st 6 peab vajadusel ise täiendavaid tõendeid koguma ega saa ainuüksi dokumendi puudumisele tugineda esemelise majandustegevuse nõude rikkumise tuvastamisel. Nendel asjaoludel, olukorras, kus
lg 2 p-s 1 nimetatud kohustus ei ole kvalifitseeritav esemelise majandustegevuse nõudena, ei ole alust lugeda ruumide kasutusõigust tõendava dokumendi esitamata jätmist iseenesest oluliseks rikkumiseks MsüS § 38 lg 2 mõttes. 34. Käesolevaks ajaks võib tõepoolest eeldada, et kaebaja ei suuda lähemas tulevikus esitada Tallinnas J. Sütiste tee 19 apteegi ruumide kasutusõigust tõendavat dokumenti. Vaidluse all ei ole, et 8 kaebaja ja ruumide omanik on eri meelt selles, kas kaebaja õigus ruume kasutada on lõppenud. Poolte vaheline eraõiguslik vaidlus on antud Harju Maakohtu lahendada. Samas jätkab kaebaja ruumides apteegiteenuse osutamist ning RA ei ole tuvastanud, et kaebaja rikuks mõnda korra §-des 2-8 apteegiruumidele kehtestatud nõuet. Seetõttu ei saa ka ainuüksi dokumendi esitamise nõude kestvast või korduvast täitmata jätmisest jaatada rikkumise olulisust. Tulenevalt
§-st 1 on seadus kehtestatud eesmärgiga tagada Eestis kasutusel olevate ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning edendada nende sihipärast kasutamist. Ringkonnakohus nõustub, et
regulatsioon on seega suunatud avaliku huvi kaitsmisele ning seda tuleb silmas pidada ka MsüS normide rakendamisel apteegiteenuse tegevusloa peatamise otsustamisel. Vastavalt tuleb MsüS § 38 lg-s 2 nimetatud ohu või kahjuna
lg 1 p 1 rikkumisel mõista eelkõige kaebaja tegevusest tulenevat kahju või ohtu ravimite ohutuse, kvaliteedi, efektiivsuse või sihipärase kasutamise eesmärgile. Kõne alla ei tule aga võimalik kahju tekitamine kolmandatele isikutele kitsalt kaebaja ja kolmanda isiku vahelises eraõigussuhtes, sest kolmandate isikute huvid ja õigused ei tulene normiga kaitstavatest avalikõiguslikest subjektiivsetest õigustest. Tegevusloa regulatsioon, vähemalt apteegiteenuse ruumidele esitatavate nõuete osas, ei ole suunatud kolmandate isikute ettevõtlusvabaduse ega omandiõiguse kaitsele. Nii vaidlusaluste ruumide üürileandja kui samades ruumide apteegiteenust osutada sooviv kolmas isik saavad kaitsta oma õigusi kaebaja vastu eraõiguslike nõuete esitamise kaudu. Seejuures võimaldab tsiviilkohtumenetluse seadustik saavutada õiguste kaitseks vajaliku meetme kohaldamise juba vaidluse ajal hagi tagamise korras. Kaebaja ja ruumide omaniku vahel vaieldava eraõigussuhte asjaolude suhtes ennetava seisukoha kujundamisel ja selle alusel kaebaja tegevusloa kohta otsustuste tegemisel võtaks RA vastuolus
eesmärgiga endale tsiviilõigusliku vaidluse lahendaja rolli ja riski, et eksimuse korral takistab ta õigusvastaselt kaebaja majandustegevust ning vastutab sellega põhjustatud kahju eest. 35. MsüS ega
ei sätesta olulise ohu mõistet. Tulenevalt MsüS § 2 lg-st 7 MsüS-s ettenähtud riikliku järelevalve teostamisele kohaldatakse korrakaitseseadust MsüS-s sätestatud erisustega. Korrakaitseseaduse § 5 lg 2 kohaselt tuleb olulise ohuna mõista ohtu isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise ohtu. Kaevatavast otsusest nähtuvalt RA hinnangul esineb MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaldamiseks nõutav oluline oht ruumide omaniku ja samades ruumides apteegiteenust osutada sooviva kolmanda isiku huvide kahjustamise tõttu, õieti on see oht juba realiseerunud alates 2. oktoobrist 2017. Seega peab RA oluliseks ohuks käesoleval juhul ohtu kolmandate isikute varalisele hüvele. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. 36. Olukorras, kus
, millega kaebajale pandud nõude rikkumist talle ette heidetakse, on suunatud avaliku huvi, mitte erahuvi, kaitsele, ei ole oht või juba saabunud kahjulik tagajärg kolmandate isikute varalisele hüvele kvalifitseeritav olulise ohuna MsüS § 43 lg 1 p 1 mõttes. Kuna loakohustus apteegiteenuse tegevusalal tegutsemiseks on kehtestatud ravimite ohutuse eesmärgil, siis ei saa tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine üldjuhul toimuda erahuvi kaitseks. HKMS § 198 lg 3 alusel jätab Ringkonnakohus siinkohal tähelepanuta RA apellatsioonkaebuse väited, et kaebaja rikkumisest tekkis oht, et ruumide omanik seaduslikku pandiõigust kasutades saab enda valdusse ravimid, mille käitlemiseks tal õigust ei ole. RA ei ole selgitanud, miks ta ei saanud sellekohaseid väiteid varem esitada. Sellele asjaolule ei ole RA tuginenud ka kaevatavas otsuses. Kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi saaks väitel seega olla tähendus asja lahendamisel üksnes juhul, kui RA ühtlasi väidaks ja põhjendaks asjaoluga arvestamist juba otsuse tegemisel. Kuid ka seda RA apellatsioonimenetluses ei väida. Seega isegi juhul, kui apellatsioonimenetluses oleks väite esitamine lubatav, ei saaks see mõjutada asja lahendamist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.