Obsah (12)

§ 184§ 832§ 83§ 420§ 415§ 214§ 121§ 64§ 84§ 831§ 73§ 58

1-17-8384 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-8384 Kohtukoosseis Eesistuja

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2, § 420 lg 1, § 415 lg 1, § 214 lg 2 p-de 3, 4 ja 5 ning § 121 lg 1 järgi; Artjom Petrovi süüdistus

§ 184

lg 2 p 1, § 214 lg 2 p-de 3,4 ja 5 järgi, lühimenetlus Apellandid Süüdistatavad Kaitsjad Maksim Podobed (ik: 38511230326); elukoht: XXX; viibib vahistatuna Põhja Prefektuuri arestimajas;

1. märtsil 2017 kahtlustatavana kinni peetud ning alates
2. märtsist 2017 vahistatud; Artjom Petrov (ik: 38812140265); elukoht: XXX; viibib Põhja Prefektuuri Arestimaja, Rahumäe tee 6, Tallinn; vahistatud alates
3. juulist 2017 Prokurör Riigiprokurör Vahur Verte Kaitsja Artjom Petrovi kaitsja vandeadvokaat Andres Simson / vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar ja Maksim Podobedi kaitsja Aleksandr Mironov RESOLUTSIOON
4. Tühistada Harju Maakohtu
5. detsembri
6. a vaidlustatud kohtuotsus osaliselt, s.o Maksim Podobedilt advokaadi õigusabikulude väljamõistmise osas ja temalt

§ 832lg 1 ning § 84 alusel kuldketi ning sõrmuse konfiskeerimise osas.

1 1-17-8384 2. Teha konfiskeerimise osas uus otsus, mõistes Maksim Podobedilt

§ 83

2 lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras riigi tuludesse välja 22 082,39 eurot.

1. Maksim Podobedi nõudeõigus AS SEB arvelduskontol olevatele rahalistele vahenditele 340,43 euro ulatuses, tema nõudeõigus Nordea Bank AB Eesti filiaali (nüüdne Luminor Bank AS) arvelduskontol olevatele rahalistele vahenditele 900,27 euro ulatuses, kuldkett (väärtusega ca 1 302,00 eurot) ning kuldsõrmus (väärtusega ca 137,38 eurot), mis on arestitud Harju Maakohtu
2. juuni
3. a määrusega nr 1-17-4046, jätta aresti alla konfiskeerimise asendamise nõude täitmise tagamiseks.
4. Muus osas jätta Harju Maakohtu
5. detsembri
6. a vaidlustatud kohtuotsus muutmata.
7. Maksim Podobedi kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
8. Artjom Petrovi kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
9. Artjom Petrovi kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare
10. märtsil 2018 esitatud täiendava seisukoha, milles ta taotleb Artjom Petrovilt menetluskuluna välja mõistetud ekspertiisitasude osaliselt riigi kanda jätmist, jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1.
11. Maksim Podobedile esitati süüdistus

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et ta käitles ühiselt ja kooskõlastatult koos Andrei Droniga ebaseaduslikult suures koguses erinevaid narkootilisi aineid (eeskätt amfetamiini, marihuaanat, kokaiini ja MDMA´d sisaldavaid tablette), alates

1. a lõpust kuni
2. jaanuarini 2017; samuti uuesti alates täpselt tuvastamata ajast, ent mitte hiljem kui
3. märtsist kuni
4. märtsini 2017; seejärel uuesti alates täpselt tuvastamata ajast pärast
5. märtsi 2017 kuni M. Podobedi kinnipidamiseni
6. märtsil
7. A. Dron ja M. Podobed hankisid ühiselt ja kooskõlastatult narkootilisi aineid menetluse käigus tuvastamata vahendajatelt, ning müüsid need seejärel ühiselt ja kooskõlastatult edasi tarvitajatele. Vastavalt omavahel kokku lepitud rollijaotusele oli Maksim Podobedi ülesandeks eeskätt narkootiliste ainete hankimine ja A. Droni ülesandeks nende edasimüük. Alates
8. a keskpaigast hakkasid A. Dron ja M. Podobed narkootilisi aineid enda ebaseadusliku tegevuse avastamise raskendamiseks edasi müüma juba üksnes vahendajate, sh Semjon Isajevski kaudu. 2 1-17-8384 1.1.2.

§ 420lg 1 järgi esitati M.

Podobedile süüdistus selles, et ta omandas täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 23. märtsi 2017 relvaseaduse § 201 lg 5 alusel tsiviilkäibes keelatud tulirelva öösihiku Yukon NVRS nr 006327320, mida ta hoidis ebaseaduslikult enda elukohas Tallinnas XXX selle läbiotsimise käigus äravõtmiseni. 1.1.3.

§ 415lg 1 järgi esitati talle süüdistus selles, et A.

Dron ja M. Podobed omandasid täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 23. märtsi 2017 ebaseaduslikult viis elektridetonaatorit EDP, mis on lõhkeseadeldise olulised osad. Nad hoidsid nimetatud esemeid ühiselt ja kooskõlastatult nende ühiselt kasutatavas garaažis Tallinnas YYY boksis nr 23 kuni läbiotsimisel äravõtmiseni. 1.1.4.

§ 214lg 2 p-de 3, 4 ja 5 järgi esitati M.

Podobedile süüdistus selles, et tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos A. Droni ja A. Petroviga, pani ta toime vabaduse võtmise ning raske tervisekahjustuse tekitamisega väljapressimise kannatanu KK suhtes. Vastavalt

1. märtsi
2. a päeval kokku lepitud teoplaanile lõid M. Podobed ja A. Dron koos A. Petroviga
3. märtsi
4. a õhtusel ajal Tallinnas XXX asuva L baari ees korduvalt KK pea ja keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu. Seejärel sundisid nad kannatanut jõudu kasutades sundima enda auto tagaistmele ja panid talle pähe eelnevalt spetsiaalselt väljapressimise jaoks kaasa võetud koti. Seejärel sõitsid süüdistatavad kannatanuga XXX tänavalt minema, nõudes sõidu ajal tema käest 2000 euro tasumist ja jätkates tema löömist. Löökidega tekitati KK-le näo ja kaela piirkonda marrastused ning verevalum parema kõrva peale, samuti 9.-
5. roide murrud vasakul küljel koos vasakpoolse õhkrinnaga, mis on eluohtlik tervisekahjustus. 1.1.
6. Veel esitati M. Podobedile süüdistus

§ 121lg 1 järgi selles, et 9.

aprillil 2016 lõi ta Tallinnas YYY asuvas baaris Z korduvalt kannatanu KK tekitades talle peksmisega erinevaid kehavigastusi ja valu. 1.2.1.

§ 214lg 2 p-de 3, 4 ja 5 järgi esitati A.

Petrovile süüdistus selles, et tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos A. Droni ja M. Podobediga, pani ta toime vabaduse võtmise ning raske tervisekahjustuse tekitamisega väljapressimise kannatanu KK suhtes. Vastavalt

1. märtsi
2. a päeval kokku lepitud teoplaanile lõid M. Podobed ja A. Dron koos A. Petroviga
3. märtsi
4. a õhtusel ajal Tallinnas XXX asuva L baari ees korduvalt KK pea ja keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu. Seejärel sundisid nad kannatanut jõudu kasutades sundima enda auto tagaistmele ja panid talle pähe eelnevalt spetsiaalselt väljapressimise jaoks kaasa võetud koti. Seejärel sõitsid süüdistatavad kannatanuga XXX tänavalt minema, nõudes sõidu ajal tema käest 2000 euro tasumist ja jätkates tema löömist. Löökidega tekitati KK-le näo ja kaela piirkonda marrastused ning verevalum parema kõrva peale, samuti 9.-
5. roide murrud vasakul küljel koos vasakpoolse õhkrinnaga, mis on eluohtlik tervisekahjustus. 1.2.
6. Veel esitati A. Petrovile süüdistus

§ 184

lg 2 p 1 järgi selles, et ta käitles nii iseseisvalt kui ka ühiselt ja kooskõlastatult koos Sergei Kovaltšukiga ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid amfetamiini, metamfetamiini ja GHB-d. Nimelt omandas A. Petrov 3 1-17-8384 ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult edasiandmise eesmärgil korduvalt suures koguses narkootilisi aineid amfetamiini ja metamfetamiini, mida müüs esialgu ise ning hiljem ühiselt ja kooskõlastatult koos S. Kovaltšukiga edasi. 2.1. Harju Maakohtu 12. detsembri 2017. a otsusega tunnistati M. Podobed süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja teda karistati seitsme aasta kuue kuu pikkuse vangistusega. Ta tunnistati süüdi

§ 214lg 2 p-de 3, 4 ja 5 järgi ning karistati kuue aasta pikkuse vangistusega.

Veel tunnistati M. Podobed süüdi

§ 420

lg 1 järgi, karistades teda kolme kuu pikkuse vangistusega;

§ 415

lg 1 järgi, karistades teda kahe aasta pikkuse vangistusega; ja

§ 121lg 1 järgi, karistades teda kaheksa kuu pikkuse vangistusega.

Liitkaristuseks mõisteti talle

§ 64lg 1 alusel kümne aasta pikkune vangistus, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, kuue aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuseni. Tõkendina kohaldatud vahistamine tühistati kohtuotsuse jõustumisest ja karistuse kandmise alguseks loeti M. Podobedi kahtlustatavana kinnipidamise aeg s.o

1. märts
2. Kohtuotsusega mõisteti M. Podobedilt menetluskuludena ositi kaheteist kuu jooksul välja 6580,5 eurot, sh: sundraha 1175 eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 17E-AN0154 kulu 196 eurot, DNA ekspertiisi nr 17E-GE0119 teostamise kulu 285 eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 17E-AN0306 kulu 28 eurot, DNA ekspertiisi nr 17E-GE0258 kulu 589 eurot, tulirelva ekspertiisi nr 17E-TB0043 kulu 420 eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 17E-AN0382 kulu 756 eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 17E-AN0513 kulu 294 eurot, DNA ekspertiisi nr 17E-GE0335 kulu 1339,5 eurot, jäljeekspertiisi nr 17E-TR0005 kulu 157 eurot, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi nr 17E-PL0015 kulu 215 eurot, tulirelva ekspertiisi nr 17E-TB0045 kulu 210 eurot, kohtuarstliku ekspertiisi nr 17E-PõI0044 kulu 28 eurot; ja kaitsjatasu 888 eurot. 2.
3. Sama otsusega tunnistati Artjom Petrov süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi ning teda karistati viie aasta pikkuse vangistusega.

Veel tunnistati A. Petrov süüdi

§ 214

lg 2 p-de 3, 4 ja 5 järgi, karistades teda viie aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A. Petrovile liitkaristuseks kuue aasta ja kuue kuu pikkune vangistus, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra nelja aasta ja nelja kuu pikkuse vangistuseni. Tõkendina kohaldatud vahistamine tühistati alates kohtuotsuse jõustumisest ja karistuse kandmise alguseks loeti A. Petrovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg s.o

1. juuli
2. A. Petrovilt mõisteti menetluskuludena ositi kaheteist kuu jooksul välja 2083,5 eurot: sh sundraha 1175 eurot, narkootilise aine ekspertiiside nr 17E-AN0496, 17E-AN0606 ja 17E-AN0835 kulud 168 eurot, DNA ekspertiiside 17E-GE0465, 17E-GE0563, 17E-GE0760, 17E-GE0780 ja 17E-GE0910 kulud 712,5 eurot ja kohtuarstliku ekspertiisi nr 17E-PõI0044 kulu 28 eurot. 2.
3. Maakohus jättis KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldamata kannatanu KK tsiviilhagi varalise kahju nõudes 7500 eurot, mis seisnes KK-le põhjustatud raskete tervisekahjustuste tõttu töölt puudumise tõttu saamata jäänud töötasus. 2.
4. Maakohtu vaidlustatud otsusega konfiskeeriti

§ 832lg 1 alusel Harju Maakohtu 22.

Juuni

1. a määrusega nr 1-17-4046 arestitud sularaha 4140 eurot, sõiduauto Škoda Octavia (reg.nr XXXXXX), OÜ M ainuosalus. Konfiskeerimata jäeti ning vabastati aresti alt 4 1-17-8384 Harju Maakohtu
2. Juuni
3. a määrusega nr 1-17-4047 arestitud kolmanda isiku A. Podobedi nimele registreeritud sõiduauto Audi A6.

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel laiendatud konfiskeerimise asendamiseks konfiskeeriti nõudeõigus Maksim Podobedi AS SEB arvelduskontol olevatele rahalistele vahenditele 340,43 euro ulatuses, nõudeõigus Maksim Podobedi Nordea Bank AB Eesti filiaali (nüüdne Luminor Bank AS) arvelduskontol olevatele rahalistele vahenditele 900,27 euro ulatuses, kuldkett (väärtusega ca 1 302 eurot) ning kuldsõrmus (väärtusega ca 137,38 eurot).

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel mõisteti laiendatud konfiskeerimise asendamise korras riigi tuludesse välja 19 402,31 eurot. 2.

1. Ühtlasi otsustas maakohus asitõenditega seonduvad küsimused. 2.
2. Sama otsusega tunnistati süüdi veel Andrei Dron, Semjon Isajevski ja Sergei Kovaltšuk, kuid nende osas ei ole ringkonnakohtule apellatsiooni esitatud. 3.1.
3. Maakohtu hinnangul on M. Podobedi süü süüdistuses

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi tõendatud kaassüüdistatava S.

Isajevski ütlustega selle kohta, mis asjaoludel hakkas ta edasi müüma A. Petrovilt ja M. Podobedilt saadud narkootikume, millal, millises koguses ja kus narkootikumid talle müümiseks edasi anti ja kuidas toimus müügist saadud raha jagamine. Ka M. Podobed ja A. Dron on andnud üksikasjalikke ütlusi selle kohta, kellelt ja milliseid narkootikume nad koos hankisid, samuti kui sageli ja millise hinna eest ta neid aineid hankis ning mil viisil toimus soetatud narkootikumide müük. Süüdistatavate ütlusi kinnitavad jälitustoimingu protokoll, millest nähtuvad S. Isajevski, A. Droni ja M. Podobedi omavahelised suhted ja ühine ning kooskõlastatud narkootikumide käitlemine; S. Isajevski läbivaatuse protokoll, mille kohaselt leiti

1. märtsil 2017 tema valdusest klaaspurk narkootilise ainega, mille puhu tuvastati ekspertiisiga, et tegemist on pulbriga, milles sisaldub 174 g amfetamiini. S. Isajevski on M. podobedi ära tundnud kui ühe isiku, kelle käest saadud narkootikume on ta edasi müünud. Jälitustoimingu protokollist ja selle lisaks olevalt DVD-plaadilt nähtub M. Podobedi ja A. Droni plaan toimetada narkootilist ainet Soome Vabariiki AS-le. Jäljeekspertiisi akt kinnitab, et S. Isajevski kinnipidamisel tema valdusest leitud narkootilist ainet sisaldanud vaakumpakendid pärinevad samast vaakumpakendite partiist, mis leiti M. Podobedi elukoha läbiotsimisel, ning on pakendatud M. Podobedi elukohast leitud vaakumpakendajaga. M. Podobedi ja A. Droni ühises kasutuses olevas garaažis ning ühises mootorsõidukite hooldus- ja remondifirmas toimetatud läbiotsimiste protokollidest koos lisaga nähtub, et neist leiti suures koguses narkootilisi aineid amfetamiini ja marihuaanat, samuti leiti garaažist narkootiliste ainete käitlemisvahendid, väikeses koguses padruneid ning viis detonaatorit. DNA ekspertiisiaktist nähtub, et garaažiboksist ja töökojast leitud ja ära võetud narkootilisi aineid sisaldanud pakenditelt ning narkootiliste ainete käitlemisvahenditelt tuvastati nii M. Podobedi kui A. Droni bioloogilist materjali. Narkootilise aine ekspertiisiaktidest nähtuvalt pärineb M. Podobedi ja A. Droni kasutuses olnud garaažist ja töökojast ning S. Isajevskilt kinnipidamisel äravõetud amfetamiin tõenäoliselt samast laborist või on selle valmistamiseks kasutatud sarnaseid valmistamistingimusi. Ekspertiisiaktidest nähtuvalt on tegemist suure koguse narkootikumidega. Maakohus tuvastas, et M. Podobed tegutses narkootikume käideldes ühiselt ja kooskõlastatult A. Droniga ning ta tegutses 5 1-17-8384 kavatsetult. Nad olid isikud, kes on ka varem toime pannud narkokuriteo. M. Podobedi teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 3.1.
2. M. Podobedile

§ 415lg 1 järgi esitatud süüdistuse luges maakohus tõendatuks tema enda ja A.

Droni ütluse põhjal, tunnistaja AS ütluste põhjal, tuginedes ekspertiisiaktile, millest nähtuvalt on M. Podobedi ja A. Droni ühises kasutuses olnud garaažiboksist leitud viie juhtmega eseme puhu tegemist vene päritolu elektridetonaatoriga EDP, mis on kasutuskõlbulikud. Maakohus leidis, et kuriteo panid A. Dron ja M. Podobed toime ühiselt ja kooskõlastatult, tegutsedes kavatsetusega. Käitumise õigusvastasust või M. Podobedi süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 3.1.3. Süüdistuses öösihiku ebaseaduslikus käitlemises

§ 420lg 1 järgi luges maakohus M.

Podobedi süü tõendatuks läbiotsimisprotokollile tuginevalt, mille kohaselt leiti M. Podobedi elukohast öösihik YUKON NVRS, mille puhul tuvastati ekspertiisiaktiga, et tegemist on kasutuskõlbuliku ja tsiviilkäibes keelatud vahendiga, mille käitlemiseks M. Podobedil luba ei olnud. M. Podobed tunnistas end selles kuriteos süüdi ja andis ütlusi sihiku soetamise asjaolude kohta. Maakohtu hinnangul pani M. Podobed selle kuriteo toime kavatsetult ning tema teo õigusvastatust või tema süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 3.1.4. M. Podobedi süü KK löömises, mis on kvalifitseeritud

§ 121

lg 1 järgi, luges maakohus tõendatuks tuginedes nii tema enda, kannatanu ja tunnistajate ütlustele, raviasutuse teatisele ja ravidokumentidele ning muudele kirjalikele tõenditele. Maakohtu hinnangul pani M. Podobed selle kuriteo toime kavatsetult. Tema teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 3.1.

1. M. Podobedi süü ühiselt koos A. Petrovi ja A. Droniga KK-lt raha väljapressimises luges maakohus tõendatuks tuginedes süüdistatavate süü tunnistamisele, kannatanu ütlustele, tunnistajate ütlustele ning kirjalikele tõenditele. Kannatanu ütluste kohaselt tulid
2. märtsil 2017, kui ta väljus baarist L, M. Podobed, A. Dron ja A. Petrov, kes lükkasid ta tema enda auto tagaistmele, panid koti pähe, hakkasid peksma ja samal ajal nõudis M. Podobed, et ta maksaks 2000 eurot. Samal ajal sõideti autoga ringi. 15-20 minuti pärast parkisid süüdistavad auto, võtsid tal koti peast ja lahkusid. Samasisulisi ütlusi on andnud ka süüdistatavad. Süüdistatavate ütlusi kinnitab ka
3. aprillil 2017 koostatud jälitustoimingu protokollist nähtuv, mille kohaselt M. Podobed ja A. Dron kavandasid
4. a märtsis KK suhtes väljapressimise toimepanemist ja leppisid kokku omavahelise tööjaotuse ning A. Petrovi kaasamise vajaduse. Kõnedest ilmneb, et juhtivat rolli osundatud kuriteo toimepanemises täitis M. Podobed, kes A. Petrovi kui ka andis A. Dronile üksikasjalikud tegevusjuhised. Süüdistatavate poolt antud ütlustega riimuvad ka tunnistajate DP ja JA ütlused. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla esitatud KK haigusloo väljavõte ja ravidokumendid ning kannatanu läbivaatuse kohta koostatud protokoll tõendavad süüdistatavate, tunnistajate ja kannatanu ütlusi vägivalla kasutamise asjaolude kohta. Seejuures ilmneb isiku ekspertiisiaktist nr 17E-PÕI0044, et M. Podobed, A. Dron ja A. Petrov tekitasid KK-le väljapressimise käigus vägivalda kasutades raske tervisekahjustuse, st 9.-
5. roide murrud vasakul küljel koos vasakpoolse õhkrinnaga, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Maakohus leidis, et süüdistus on esitatud õigesti väljapressimises, sest vägivalla kasutamine 6 1-17-8384 kaasnes koos nõudega anda üle varalist kasus – tasuda 2000 eurot. Väljapressimisega tekitati kannatanule raske tervisekahjustus ja võeti temalt vabadus. Süüdistatavad panid selle teo toime ühiselt ja kooskõlastatult, tegutsedes kavatsetusega. Nende teo õigusvastasust või süüdistatavate süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 3.2.
6. Maakohus tuvastas A. Petrovi süü narkootiliste ainete grupiviisiliselt suures koguses käitlemises tuginedes tunnistaja AG ütlustele, milles see tunnistaja kinnitas, et ostis A. Petrovilt ca 500 g amfetamiini ja samuti ostis amfetamiini S. Kovaltšukilt, kes omakorda oli selle saanud A. Petrovilt. Ta on ka A. Petrovi fototabelite alusel ära tundnud. Samuti nähtub narkootikumide käitlemine jälitustoiminguna läbi viidud kuriteo matkimise protokollist ja telefoni salajase pealtkuulamise protokollist, mis kinnitavad AG ütlusi. A. Petrovi kinnipidamise järel toimetatud läbiotsimisel leiti tema kasutuses olnud sõidukist täiendavalt narkootilist ainet GHB-d sisaldavat vedelikku, mille pakendiks oleva pudeli suul leidus DNA-ekspertiisist nähtuvalt tema bioloogilist materjali. Samuti leiti tema kasutuses olnud garaažist metamfetamiini jälgedega plastikkarp. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav A. Petrov ennast selles süüdistuses süüdi. Maakohtu hinnangul pani A. Petrov narkootikumide suures koguses käitlemise toime ühiselt ja kooskõlastatult koos S. Kovaltšukiga ning kavatsetult. Tema teo õigusvastsust või tema süüd välistavaid asjaolusid ei esinenud. 3.2.
7. A. Petrovi süü ühiselt koos M. Podobedi ja A. Droniga KK-lt raha väljapressimises luges maakohus tõendatuks eelpool p-s 3.1.
8. märgitule tuginedes. 4.
9. M. Podobedile karistust mõistes märkis maakohus, et tema süü

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes on suur, sest ta käitles narkootikume suures koguses, tegi seda grupiviisiliselt ja sai selle eest kriminaalset tulu, sest ta müüs hangitud narkootikume edasi, värvates selleks S. Isajevski. Kohus arvestas M. Podobedi süüd kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust ja aktiivset kaasabi kuriteo avastamisele. Arvestades ka eripreventiivseid kaalutlusi, pidas maakohus põhjendatuks karistada M. Podobedi alla sanktsiooni keskmist määra jääva vangistusega. M. Podobedi süü osas väljapressimises märkis maakohus, et tema süüd suurendab see, et kannatanule tekitati raske tervisekahjustus ning asjaolu, et just M. Podobed oli selle kuriteo initsiaator. Karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus M. Podobedi kahetsust, leides, et mh eripreventiivseid kaalutlusi arvesse võttes tuleb teda selle kuriteo eest karistada alla sanktsiooni keskmist määra jääva vangistusega.

§ 420lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel pidas maakohus M.

Podobedi süüd väikseks, sest ta kasutas öösihikut niisama vaatamiseks. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus süü tunnistamist ja kahetsust, leides, et neil asjaoludel tuleb M. Podobedi selle kuriteo eest karistada alla sanktsiooni keskmist määra jääva vangistusega.

§ 415

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel süü suuruse hindamisel arvestas maakohus, et uuritud lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiakti kohaselt ei moodusta süüdistuse märgitud elektridetonaatorid iseseisvalt lõhkeseadeldisi, ent neid saab kasutada lõhkeseadeldiste osadena, mistõttu on M. Podobedi süü pigem väike. Seejuures arvestas maakohus veel ka, et süüdistataval puudus soov detonaatoreid edasi anda ning neid ei olnud palju. Süüd raskendab aga teo toimepanemine grupis. Samas kergendab karistust M. Podobedi kahetsus ja süü tunnistamine. Neil asjaoludel pidas maakohus võimalikuks karistada M. Podobedi selle kuriteo 7 1-17-8384 eest alammäärale lähedase vangistusega.

§ 121lg 1 järgi luges maakohus M.

Podobedi süü keskmisest suuremaks, sest kannatanu ei osutanud talle vastupanu, vaid püüdis põgeneda, kuid süüdistatav peksis teda kuni teadvusekaotuseni. M. Podobedi vägivaldne käitumine näitab tema ükskõikset suhtumist õiguskorda ja kaaskodanikesse. Peksmise tagajärjel sai kannatanu märkimisväärseid vigastusi. Karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus süüdistatava kahetsust ja süü tunnistamist. Neil asjaoludel karistas maakohus teda selle kuriteo eest sanktsiooni keskmist määra ületava vangistusega. M. Podobedile liitkaristuse mõistmisel suurendas maakohus osaliselt raskeimat üksikkaristust, sest tegemist oli eriliigiliste kuritegudega. 4.2. A. Petrovile

§ 184

lg 2 p 1 järgi karistust mõistes märkis maakohus, et tema käideldud amfetamiinist piisanuks narkojoobe tekitamiseks 1100 inimesele. Lisaks käitles ta veel väikses koguses GHB-d. Tema roll narkootikumi suures koguses käitlemisel oli kaassüüdistatavast kaalukam. Samas on ta varem karistamata isik. Karistust raskendava asjaoluna arvestas maakohus tegutsemist omakasu ajendil. Karistust kergendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Neil asjaoludel – arvestades veel ka eripreventiivseid kaalutlusi – karistas maakohus A. Petrovi sanktsiooni keskmäärast lühema, kuid alammäärast pikema vangistusega. A. Petrovi süü osas väljapressimises arvestas maakohus, et tegu pandi toime grupiviisiliselt ning selle initsiaator oli kaassüüdistatav M. Podobed. Teoga tekitati kannatanule raske tervisekahjustus. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud, kuid karistust kergendavate asjaoludena võttis maakohus arvesse A. Petrovi süü tunnistamise ja kahetsuse. Neil asjaoludel karistas maakohus tema alla sanktsiooni keskmäära, aga alammäärast suurema karistusega. Kuna A. Petrovi kuriteod olid eriliigilised, siis mõistis maakohus talle liitkaristuse üksikkaristustest raskeimat osaliselt suurendades.

1. Kannatanu KK tsiviilhagi jättis maakohus rahuldamata, leides, et ta ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tekitatud tervisekahjustuse tõttu on tal jäänud saamata töötasu hagis näidatud ulatuses. 6.
2. Maakohus märkis konfiskeerimis küsimust otsustades, et isiku varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollist nähtuvalt esines M. podobedi ja A. Podobedi leibkonnal
3. jaanuarist 2013 –
4. märtsini 2017 tuvastamata päritolu sissetulekuid kokku 38 096,04 eurot. Vaatlusprotokolli kohaselt M. Podobedi kinnipidamisel temalt ära võetud sularaha 4 140 eurot ei saa pärineda pere legaalsete tulude hulgast, kuna nende elatustasemes esineb erinevus juba aastast
5. Vaatluse käigus on ajavahemikul
6. jaanuarist 2013 –
7. märtsini 2017 M. Podobedil ja tema abikaasal AP-l tuvastatud mittelegaalset päritolu sularaha sissemakseid ja vara soetust kokku 33 956,04 eurot ja sularaha 4 140 eurot. Vaatluse käigus on fikseeritud, et M. Podobedi nimele registreeritud sõiduauto Škoda Octavia keskmine väärtus on 1 119,5 eurot, meeste käekett prooviga 585 on väärtusega 1 302 eurot, meeste klotsersõrmus prooviga 583 on väärtusega 137,38 eurot; M. Podobedi arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX saldojääk on
8. märtsi
9. a seisuga 900,27 eurot ja tema nimel oleva OÜ M ainuosaluse suurus on 2 500 eurot. Kuna M. Podobed tunnistati süüdi mh

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, kohaldas maakohus kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt

§-s 832 sätestatule. 8 1-17-8384 6.2. Maakohus märkis, et

§ 84

moodustab süüteoga saadud vara konfiskeerimise regulatsiooni (

§ 831

) suhtes erinormi, andes kohtule pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Ei ole oluline, millisel põhjusel ei saa süüteoga omandatud vara konfiskeerida.

§ 84-s toodud loetelu on näitlik.

Samas on asendamise kohaldamine kohtu õigus ning kohus peaks küsimuse lahendamisel siiski arvestama, miks on vara äravõtmine osutunud võimatuks – kas see on tahtlikult võõrandatud või näiteks süüdlase tahtest olenematutel asjaoludel hävinenud. Sarnaselt

§-dega 831 ja 832 on konfiskeerimise asendamise eesmärk takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks.

§-s 84 märgitu hõlmab nii

§-s 831 kui ka §-s 832 toodud konfiskeerimisele kuuluva vara asendamist. Konfiskeerimise asendamine ei ole seega kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu.

§ 84

järgi konfiskeerimise asendamine ei too isikule kaasa mahukamat omandiõiguse riivet kui

§-de 831 vastavalt süüteoga saadud vara konfiskeerimisel, sest ka konfiskeerimise asendamisel määratav summa peab vastama konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Eeltoodud kaalutlustel konfiskeeris maakohus M. Podobedilt

§ 832lg 1 alusel Harju Maakohtu 22.

juuni 2017. a määrusega arestitud sularaha 4140 eurot, sõiduauto Škoda Octavia väärtusega ca 1195 eurot, OÜ M ainuosaluse väärtusega 2500 eurot.

§ 832

lg 1, § 84 alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras konfiskeeris maakohus nõudeõiguse M. Podobedi AS SEB arvelduskontol olevatele rahalistele vahenditele 340,43 euro ulatuses, nõudeõiguse M. Podobedi Nordea Bank AB Eesti filiaali (nüüdne Luminor Bank AS) arvelduskontol olevatele rahalistele vahenditele 900,27 euro ulatuses, kuldketi (väärtusega ca 1 302,00 eurot) ning kuldsõrmuse (väärtusega ca 137,38 eurot). Maakohus mõistis M. Podobedilt

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras riigi tuludesse välja 19402,31 eurot. 6.

1. Harju Maakohtu
2. juuni
3. a määrusega arestitud kolmanda isiku A. Podobedi nimele registreeritud sõiduauto Audi A6 jättis maakohus konfiskeerimata ja vabastas selle aresti alt, sest see sõiduk on soetatud laenu eest, mida praegusel ajal tagastab A. Podobed üksinda. MENETUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule M. Podobedi kaitsja Aleksandr Mironov ning A. Petrovi kaitsja vandeadvokaat Andres Simson. 7.
5. M. Podobedi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist liitkaristuse mõistmise osas, temalt

§ 832

lg 1 ja § 84 konfiskeerimise asendamise korras kuldketi ja kuldsõrmuse välja mõistmises, samuti temalt menetluskuludena DNA ekspertiisi nr 17E-GE0119 kulu 285 eurot; DNA ekspertiisi nr 17E-GE0258 kulu 589 eurot; DNA ekspertiisi nr 17E-GE0335 kulu 9 1-17-8384 1 339,5 eurot; tulirelva ekspertiisi nr 17E-TB0045 kulu 210 eurot; ja advokaadi õigusabikulude 888 eurot väljamõistmises. Kaitsja taotleb uue otsusega M. Podobedile

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmist viisil, et kergemad karistused loetakse kaetuks raskeimaga. Samuti taotleb ta M. Podobedile kuldketi ja sõrmuse tagastamist, ekspertiisiaktide koostamise kulu riigi kanda jätmist ja advokaadi õigusabikulude menetluskulude hulgast väljajätmist. 7.1.1. Kaitsja hinnangul on maakohus põhjendamatult lugenud M. Podobedi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistades tema karistust raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemise grupis, sest see on koosseisuline kvalifitseeriv tunnus. Samuti moodustas maakohus liitkaristuse põhjendamatult raskeima karistuse suurendamise teel, mitte aga ei lugenud kergemaid karistusi raskeimaga kaetuks. Ses osas on maakohus ainsa argumendina osutanud sellele, et M. Podobed pani toime eriliigilised kuriteod, samas ei ole kohtupraktikast nähtuvalt ka sellisel juhul välistatud liitkaristuse mõistmine selliselt, et kergemad karistused hõlmatakse raskeimaga. Kohus pidanuks arvestama, et kõik kuriteod pandi toime ühe ajavahemiku jooksul, mis annaks aluse piirduda liitkaristuse puhul karistusega raskeima kuriteo eest. Praegu süüdistatavale mõistetud karistus on põhjendamatult range. 7.1.

1. Kaitsja arvates on M. Podobedilt põhjendamatult välja mõistetud mitme ekspertiisi läbiviimise kulud, sest DNA ekspertiis nr 17E-GE0119 tõendab ainult S. Isajevski DNA leidmist ega kanna tõenduslikku jõudu М. Podobedi suhtes; DNA ekspertiis nr 17E-GE0258 on tulemusetu, mille tõttu ei saa olla ka käsitletud tõendina; DNA ekspertiisiga nr 17E-GE0335 andmeid М. Podobedi DNA kohta ei avastatud, s.o. ei saa olla tema süü tõendiks; tulirelva ekspertiis nr 17E-TB0045 17E tõendab, et ekspertiisiks esitatud esemed ei ole tulirelvad. Seega, ülaltoodud nelja ekspertiisi kulu väljamõistmine М. Podobedilt on põhjendamatu ja need tuleb jätta riigi kanda. 7.1.
2. Põhjendamatu on ka M. Podobedilt advokaadi õigusabikulude väljamõistmine, sest M. Podobedil on läbi terve kriminaalmenetluse olnud vaid üks lepinguline kaitsja, kes ei ole esitanud õigusabikulude hüvitamise taotlusi. 7.1.
3. Kaitsja hinnangul ei kuulu M. Pdobedilt arestitud kuldsõrmus ja käekett konfiskeerimisele, sest need esemed on hangitud enne
4. a. Maakohus on ise tuvastanud, et puuduvad tõendid, nagu oleks M. Podobed enne seda aega kriminaaltulu teeninud, mistõttu ei pidanud kohus võimalikuks konfiskeerida sõiduautot Audi A6, mis omandati samuti enne seda aega. Selle kohta on kaitsja enda
5. märtsil
6. a esitatud seisukohas täiendavalt märkinud, et kuldsõrmuse ja kuldketi puhul ei ole RKKKm asjas nr 3-1-1-78-14 p-s 24 väljendatud seisukoha valguses võimalik kohaldada konfiskeerimise asendamist, sest

§ 84

alusel saab üksnes välja mõista summa, mis vastab kriminaaltuluna konfiskeeritava vara väärtusele. 7.2. A. Petrovi kaitsja taotleb, et maakohtu otsus A. Petrovi süüditunnistamises ja karistamises

§ 184

lg 2 p 1 ja § 214 lg 2 p-de 3, 4 ja 5 järgi tühistataks ning kriminaalasi tagastataks maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Alternatiivselt taotleb ta A. Petrovile mõlemas süüdistuses kergema karistuse mõistmist, kergema liitkaristuse mõistmist ja karistuse

§ 73sätete alusel osaliselt tingimisi täitmisele pööramata jätmist.

10 1-17-8384 7.2.

1. Kaitsja hinnangul ei vastuta A. Petrov väljapressimise eest, sest ta arvas tõsimeeli, et kannatanu KK võlgneb M. Podobedile raha seoses kavandatud ühise äritegevuse ja garaažiremondiga. Väljapressimise koosseisu realiseerituse seisukohalt omab määravat tähtsust küsimus, kas A. Petrov pidas võimalikuks ja suhtus ükskõikselt võimalusse, et M. Podobedil ei ole varalist nõuet kannatanule. Ei ole alust kahtluse alla seada A. Petrovi väiteid sellest, et taoline nõue reaalselt esines või vähemalt tema pidas nõuet reaalseks. Kaitsja märgib, et kui maakohtu käsutuses olnud kriminaaltoimiku materjalid polnud piisavad vastamaks küsimusele, kas A. Petrovile teadaolevalt reaalne võlasuhe M. Podobedi ja KK vahel esines, pidanuks maakohus KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel tegema kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse. Maakohtu otsuses nende asjaolude tuvastamata jätmine ja hinnangu andmata jätmine süüdistatava kaitseversioonile sellest, et KK-l esinesid reaalsed võlgnevused nii A. Petrovi enda kui temale teadaolevalt ka M. Podobedi ees, on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes. 7.2.
2. Kaitsja arvates on tõendamata seegi, et A. Petrov oleks käidelnud narkootilisi aineid. Nimelt
3. aprillil 2017 S. Kovaltšuki suhtes tehtud kuriteo matkimise helisalvestisest nähtub üheselt, et S. Kovaltšuk ei ole seostanud A. Petrovi (Tjoma) narkootikumide käitlemisega. Mis puutub aga AG ütlustesse, mille kohaselt olevat S. Kovaltšuk sõnanud, et narkootiliste ainete käitlemisega on seotud ka A. Petrov, siis KrMS § 66 lg 21 kohaselt ei ole üldjuhul tõendiks tunnistaja ütlus asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel. Ka asjaolu, et A. Petrov võttis AG-lt raha, ei tee teda veel narkootikumide käitlemise kaastäideviijaks, sest puudub lubatav tõendikogum selles, millisel hetkel A. Petrov sai teada AG-l võlgnevuse esinemisest, ning millistel asjaoludel tema oli isikuks, kes AG-lt raha võtma läks. 7.2.
4. Apellant leiab, et A. Petrovile karistuse mõistmisel eksis maakohus kriminaalmenetlusõiguse normide vastu KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes, sest otsuse põhiosas on maakohus pidanud põhjendatuks karistada teda

§ 184

lg 2 p 1 järgi viie aasta kuue kuu pikkuse vangistusega, kuid otsuse resolutiivosast nähtuvalt on teda selle kuriteo eest karistatud viie aasta pikkuse vangistusega. Seetõttu tuleb kriminaalasi saata maakohtule uueks arutamiseks. 7.2.4. Veel märgib kaitsja karistusega seoses aga sedagi, et mõistetud karistus on liiga raske. Apellant osutab, et tema kuriteod ei ole üldist kuritegevuse statistikat arvesse võttes ülemäära suure teosüüga. Seejuures on KK suhtes toime pandud tegu kvalifitseeritud ekslikult kvalifitseeritud väljapressimisena, kuigi tegemist on vägivallateoga, mis tuleks kvalifitseerida

§ 121lg 1 järgi.

Aga isegi selle teo kvalifitseerimisel

§ 214

lg 2 p-de 3, 4 ja 5 järgi ei oleks viie aasta ja kuue kuu pikkune vangistus karistusena põhjendatud, sest kaassüüdistatavate teosüü on A. Petrovi omast märksa suurem, kuid mõistetud karistused on peaaegu võrdsed. Maakohtu kaalutlused mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise põhjendamatuse kohta on kohatud, sest A. Petrov on varem karistamata isik ja tööandja iseloomustab teda väga positiivselt. Samuti on tal olemas töökoht ja alaealine ülalpeetav, mida tuleks ka karistuse mõistmisel arvesse võtta. Erinevalt maakohtu märgitust on A. Petrov kõiki 11 1-17-8384 talle süüks arvatud kuritegusid kahetsenud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta A. Petrovi kohtuistungil väljendatud kahetsust kergendava asjaoluna. Apellant märgib, et A. Petrovile mõistetuga sarnaste karistustega on senises kohtupraktikas karistatud aastaid kuritegelikesse ühendustesse kuulunud harjumuskirjategijaid. Samuti märgib ta, et arutatavas asjas esinevad A. Petrovi puhul tema teo ja isikuga seonduvad erandlikud asjaolud, mis õigustavad tema karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Praeguseks juba mitme kuu vältel vahi all viibitud aeg kogumis pikaajalise katseajaga on piisavad, võimaldamaks A. Petrovil tõestada, et ka kergem riigipoolne kohtlemine suunaks teda õiguskuulekale teele. 8. 20. märtsil 2018 esitas A. Petrovi kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar ringkonnakohtule seisukoha, milles ta jääb A. Petrovi kaitsja vandeadvokaat Andres Simsoni apellatsioonis esitatu juurde. Kaitsja osutab, et prokuratuuri apellatsioonivastuses käsitletakse seoses A. Petrovile

§ 214

lg 2 p-de 3, 4 ja 5 järgi esitatud süüdistusega tõendeid, millest nähtub nõudeõiguse puudumine KK vastu, kuid ei ole tõendeid, millest nähtuks, et ka A. Petrov oli nõudeõiguse puudumisest teadlik. kui maakohtu käsutuses olnud kriminaaltoimiku materjalid polnud piisavad vastamaks küsimusele, kas A. Petrovile teadaolevalt reaalne võlasuhe A. Petrovi ja KK või M. Podobedi ja KK vahel esines, pidanuks maakohus KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel tegema kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse. AG ütlustele prokuratuur apellatsioonivastuses omistanud sisuliselt ainukese tõendi tähenduse. Prokuratuuri poolt viidatud täiendavad tõendid ei anna mis tahes tõendusteavet A. Petrovile esitatud konkreetse süüdistuse tõendatuse küsimuses. See on aga vastuolus KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud määrava osa reegliga. Olulises ulatuses on A. Petrovi süüdimõistmine narkootikumide sedavõrd laiaulatuslikus grupiviisilises käitlemises tuginenud just KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud tõenditele. Täiendavalt apellatsioonile taotleb kaitsja menetluskulude riigi kanda jätmist osas, milles maakohtu otsusega mõisteti A. Petrovilt välja menetluskulusid, mis tekkisid seoses toimingutega, mis A. Petrovile esitatud süüdistust ei puudutanud ega tõendanud. Samuti taotleb ta apellatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu riigi kanda jätmist vastavalt ringkonnakohtule edastatud kuludokumentidele. 9. Prokurör esitas apellatsioonidele vastuse, milles taotles apellatsioonide rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Prokuröri hinnangul järgis maakohus M. Podobedile liitkaristust mõistes seadust ja puudub alus mõistetud liitkaristust kergendada. Ka M. Podobedilt ekspertiisikulude väljamõistmine on põhjendatud, sest kõik ekspertiisid, mille toimetamise kulu temalt välja mõisteti, on olnud kantud tõendamisvajadusest. Seevastu M. Podobedilt välja mõistetud advokaadi õigusabikulude osas toetab prokurör kaitsja apellatsiooni. Apellatsioonis vaidlustatud kuldketi ja sõrmuse konfiskeerimine on toimunud seaduslikult ja selles osas puudub alus maakohtu otsust tühistada. Prokuröri hinnangul on A. Petrovi käitumine KK suhtes õigesti kvalifitseeritud väljapressimisena ning puudub alus kvalifitseerida see käitumine ümber

§ 121lg 1 järgi.

A. Petrovi kaitsja seisukoht, nagu olnuks A. Petrov arvamusel, et KK-lt nõuti võla tagasimaksmist, on alusetu ja vastuolus asjas uuritud tõenditega. Samuti on alusetu A. Petrovi kaitsja taotlus mõista tema kaitsealune õigeks

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Seegi kuritegu on maakohtus korrektselt tõendamist leidnud. Prokuröri hinnangul vastavad A. Petrovile mõistetud üksikkaristused tema süü suurusele kuritegudes, mille toimepanemises ta süüdi tunnistati. Prokurör ei nõustu apellatsiooni väitega, 12 1-17-8384 nagu esineks A. Petrovile karistuse mõistmisel kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes, leides, et vastuolu, millele kaitsja osutab, kujutab endast pelka trükitehnilist viga, mitte aga sisulist loogilist vastuolu kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa vahel. Apellatsioonis sisalduv etteheide, et kohus ei arvestanud A. Petrovi iseloomustavaid andmeid, on kohatu. Maakohus on neid asjaolusid arvesse võtnud, kuid sellegipoolest jõudnud järeldusele, et A. Petrovi tuleb karistada just reaalse vangistusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tõttu osaliselt tühistada ja tühistatud osas teha uus otsus. M. Podobedi kaitsja apellatsioon tuleb osaliselt rahuldada, A. Petrovi kaitsja vandeadvokaat Andres Simsoni apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ning tema kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare menetluskulusid puudutav taotlus
2. märtsil 2018 esitatud seisukohas tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohti põhjendab kolleegium alljärgnevalt.
3. M. Podobedi kaitsja leiab, et maakohus on põhjendamatult lugenud teda

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistades raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemise grupis. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole teo grupiviisilist toimepanemist lugenud M. Podobedi karistust raskendavaks asjaoluks

§ 58

p 10 tähenduses, vaid on nentinud, et tegemist on koosseisulise raskendava asjaoluga. Selline kohtu tähelepanek on aga igati õiguslikult korrektne.

1. Edasiselt vaidlustab kaitsja aga M. Podobedile liitkaristuse mõistmise viisil, kus raskeimat üksikkaristust suurendatakse, mitte ei hõlmata sellega kergemaid üksikkaristusi. Kolleegium leiab, et selles osas on maakohtule etteheidete tegemine põhjendamatu. M. Podobed pani toime nii isikuvastase kuriteo, raske rahvatervise vastase kuriteo, varavastase kuriteo kui ka üldohtlikke kuritegusid. Seega oli tema kuritegeliku käitumise spekter lai ning maakohus on õigustatult asunud seisukohale, et niisuguses olukorras, rohkete eriliigiliste kuritegude toimepanemisel, on kohane liitkaristuses väljendada riigi hukkamõistu suuremal määral kui pelgalt raskeima üksikkaristuse näol. M. Podobedile mõistetud liitkaristuse rangus tuleneb tema toimepandud kuritegude raskusest ja rohkusest. Lisaks ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, nagu annaks alust raskeima üksikkaristusega kergemaid karistusi hõlmata asjaolu, et kuriteod pandi toime lühikese ajavahemiku jooksul. Lühikese aja jooksul mitme eri liiki raske kuriteo toimepanemine näitab M. Podbedi suurt kuritegelikku aktiivsust ja sellest tulenevalt nii üld- kui ka eripreventiivset vajadust teda ühiskonnast pikaks ajaks isoleerida. Samuti tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et mitme M. Podobedi toimepandud kuriteo puhul ei ole tegelikult täpselt teada ajavahemik, mille jooksul ta kuritegu toime pani ning tuvastatud on pelgalt minimaalne võimalik periood, mille jooksul ta seda tegi.
2. Puutuvalt M. Podobedi kaitsja apellatsiooni taotlusse jätta ekspertiisiaktide nr 17E-GE0119, nr 17E-GE0258, nr 17E-GE0335 ja nr 17E-TB0045 17E koostamise tasud 13 1-17-8384 riigi kanda, märgib kolleegium, et selline taotlus on põhjendamatu. RKKKm asjas 3-1-1-120-12 p-s 6.1 selgitatakse, et vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiisi tehtud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Arutataval juhul on kõik kaitsja osutatud ekspertiisid tehtud süüdistuses märgitud kuritegude tõendamisvajadusest lähtudes ja kõik need ekspertiisid puudutavad otseselt ka M. Podobedi käitumist talle esitatud süüdistuste raames. DNA ekspertiisid nr 17E-GE0119, nr 17E-GE0258 ja nr 17E-GE0335 tehti narkoaineid sisaldanud pakenditele, mille ebaseaduslikku käitlemist heidetakse teiste seas ette M. Podobedile, mistõttu on ekspertiisid teostatud tõendamisvajadusest lähtudes ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine on põhjendatud mh ka M. Podobedilt. Tulirelvaekspertiis nr 17E-TB0045 tehti M. Podobedi elukohast läbiotsimisel leitud öösihiku kohta. Kaitsja tähelepanek, et ekspertiisiks esitatud esemed ei ole tulirelvad, on kahtlemata õige, ent M. Podobedile ongi süüdistus

§ 420

lg 1 järgi esitatud tulirelva öösihiku ebaseaduslikus käitlemises, mistõttu nimetatud tulirelvaekspertiis on tehtud tõendamisvajadusest lähtudes.

1. Nõustuda tuleb aga kaitsja apellatsiooniga selles, et M. Podobedilt 888 euro advokaadi õigusabikulude väljamõistmine on olnud arutatavas asja põhjendamatu. M. Podobedil on läbi terve kriminaalmenetluse olnud üks lepinguline kaitsja, kes ei ole esitanud taotlusi õigusabikulude hüvitamiseks. Seetõttu tuleb maakohtu otsus nimetatud osas tühistada.
2. M. Podobedilt

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel kuldsõrmuse ja käeketi konfiskeerimise, aga samuti tema pangakontodel oleva raha nõudeõiguse samal alusel konfiskeerimise osas tuleb maakohtu otsus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada.

§-s 84 sätestatakse otsesõnu, et kohus võib välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

§ 84

saab küll kohaldada koostoimes

§-dega 831 ja 832, kuid seegi ei anna võimalust mingit vara konfiskeerida, vaid just nimelt välja mõista rahasumma, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Eeltoodut on kohtupraktikas kinnitanud ka Riigikohus kohtuasjas nr 3-1-1-78-14, p-s 24. Arutatavas kriminaalasjas on maakohus selle reegli vastu eksinud ning vastuolus eeltoodud sätetega konfiskeerinud M. Podobedilt tema nõudeõiguse kahel pangakontol olevale rahale, kuldsõrmuse ja käeketi. Nimetatud esemete väärtuse võrra on maakohus seejärel vähendanud M. Podobedilt

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras riigi tuludesse välja mõistetavat summat ning mõistnud temalt välja 19 402,31 eurot. Uue otsusega tuleb M. Podobedilt

§ 832

lg 1, § 84 alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras riigi tuludesse välja mõista aga 22 082,39 eurot.

1. M. Podobedi nõudeõigus AS SEB arvelduskontol olevatele rahalistele vahenditele 340,43 euro ulatuses, tema nõudeõigus Nordea Bank AB Eesti filiaali (nüüdne Luminor Bank AS) arvelduskontol olevatele rahalistele vahenditele 900,27 euro ulatuses, kuldkett (väärtusega ca 1 302,00 eurot) ning kuldsõrmus (väärtusega ca 137,38 eurot), mis on arestitud Harju Maakohtu
2. juuni
3. a määrusega nr 1-17-4046, tuleb jätta aresti alla konfiskeerimise asendamise nõude täitmise tagamiseks. 14 1-17-8384
4. A. Petrovi kaitsja arvates ei pannud tema kaitsealune kannatanu KK suhtes toime väljapressimist, sest ta ei pidanud teo toimepanemise ajal võimalikuks, et M. Podobedil ei ole nõudeid KK vastu. Kaitsja hinnangul peksti KK seoses võlaga M. Podobedile või vähemalt arvas nii A. Petrov. Väidetav võlg tekkis seoses autotöökoja sisseseadmisega. Kolleegium niisuguse käsitlusega ei nõustu, leides, et maakohus on põhjendatult kvalifitseerinud A. Petrovi käitumise kvalifitseeritud väljapressimisena

§ 214lg 2 p-de 3, 4 ja 5 järgi.

17.

1. Arutatavas asjas süüdistatavate M. Podobedi ja A. Petrovi antud ütlused KK ja M. Podobedi vahelise väidetava võlasuhte olemasolu kohta ei haaku kannatanu KK ütlustega, samuti kohtus uuritud Facebook Messenger sõnumivahetuskeskkonnas kannatanu ja M. Podobedi vahel toimunud vestluste ega ka jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonikõnede sisuga, millele on maakohtu vaidlustatud otsuses ka osutatud. 17.
2. Kannatanu KK on ülekuulamisel andnud ütlusi, et M. Podobed ja A. Dron nõudsid talt 2000 euro maksmist. Väidetavalt seisnes võlgnevus selles, et
3. a sügisel oli tema tuttavatel M. Podobedil ja A. Dronil raske aeg ja kuivõrd kannatanu keeldus neid toona rahaliselt aitamast, siis nüüd nõuti temalt selle eest kompensatsiooni, millest kannatanu keeldus (vt tl –d 156–160, kd I). KK on ka ülekuulamisel selgitanud, et ta aitas M. Podobedil ettevõtet luua ja remonditöid teha, ent sellega seoses jäi hoopis M. Podobed temale võlgu, mitte vastupidi (vt tl 173-176, kd I). See, et M. Podobedi nõue KK vastu on alusetu, nähtub kaudselt ka kannatanu ja M. Podobedi vestlusest Facebook Messenger suhtlusprogrammis (vt tl 177-181, kd I), mille väljatrüki on kriminaalasja materjalide juures ja milles M. Podobed nõudis KK-lt 2000 euro tasumist, ent KK sellekohasele küsimusele ei vastanud, millisel alusel võlg on tekkinud. Kannatanu ütlusi kinnitab veel ka
4. aprillil 2017 koostatud jälitustoimingu protokoll, milles kajastatakse M. Podobedi, A. Droni ja A. Petrovi omavahelisi telefonikõnesid nii vahetult KK ründamisele eelnevalt kui ka selle järgselt. Üheski neist telefonikõnedest ei ole juttu väidetavast võlasummast, selle kohta ka ükski kõne osapool ei küsi, vaid käsitletakse üksnes KK suhtes plaanitavat vägivalda ja vajadust „teda karistada“ (vt tl-d 121-155, kd I). 17.
5. Viimati öeldu kummutab mh kaitsja seisukoha, nagu ei pruukinuks A. Petrov olla lihtsalt sellest teadlik, et tegelikult KK ja M. Podobedi vahel võlasuhe puudus ning et tema võinuks siiski seda asjaolu silmas pidada.
6. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele ka ses osas, et A. Petrov pani grupis koos S. Kovaltšukiga toime talle

§ 184lg 2 p 1 järgi süüks arvatava kuriteo.

Erinevalt apellandi märgitust leiab kolleegium, et maakohtu niisugune järeldus rajaneb tõendite kogumil, mitte aga pelgalt või valdavas osas tunnistaja AG ütlustel. Nimelt kinnitab lisaks AG ütlustele A. Petrovi süüd tõik, et AG on ta äratundmiseks esitamisel ära tundnud kui isiku, kellelt ta narkootikume ostis (vt tl 92-94, kd I). Samuti kinnitavad kaudselt A. Petrovi osalust narkootikumide käitlemises jälitustoimingu protokoll S. Kovaltšuki telefoni pealtkuulamise kohta (vt tl 11-14, kd I); jälitustoimingute protokoll AG poolt

§ 184tunnustele vastava kuriteo matkimise kohta S.

Kovaltšuki ja A. Petrovi suhtes

1. aprillil ja
2. mail 2017 (vt tl-d 15-32, 33-43 (tõlge). Kuriteo matkimisel
3. mail 2017 S. Kovaltšuki ja AG 15 1-17-8384 vahelise toimunud vestluse salvestisest võib konteksti põhjal üheselt mõista, et räägitakse A. Petrovist kui narkootilise aine müümise korraldajast (vt tl 27, kd I).
4. juulil 2017 toimunud kuriteo matkimisest tehtud salvestisest nähtub, et A. Petrov saab AG-lt raha, mis konteksti arvestades saab pärineda ainult varem talle üle antud narkootiliste ainete müügist (vt tl-d 33 prd-l–35, kd I). Matkimisel üle antud rahatähed leiti A. Petrovi juurest tema kahtlustatavana kinnipidamisel
5. juulil 2017 (tl 166-169, kd I). Neid rahatähti on asitõendina vaadeldud asitõendi vaatluse protokollis ja tuvastatud, et tegemist oli tõepoolest samade kupüüridega, mille AG matkimise käigus üle andis (tl-d 171-172, kd I). Täiendavalt kinnitavad A. Petrovi tegevust narkootiliste ainete kiitlejana veel seegi, et tema kinnipidamise järgselt tema kasutuses olnud sõidukis tehtud läbiotsimisel leiti sealt narkootilist ainet GHB-d sisaldavat vedelikku (tl 177-179, kd I). Nimetatud narkootilist ainet sisaldanud topsi suult leiti DNA ekspertiisiga A. Petrovi bioloogilist materjali (tl 197-203, 205-209, kd I). A. Petrovi kasutuses olnud garaažis tehtud läbiotsimisel leiti sealt plastikust karp (tl 183-184, kd I), millel tuvastati ekspertiisiga metamfetamiini jäljed (tl 193-195, kd I). Samadele tõenditele on vaidlustatud otsuses osutanud ka maakohus ja kolleegiumi hinnangul on veenev maakohtu nendele tõenditele rajanev järeldus, et A. Petrov pani toime narkootiliste ainete suures koguses grupiviisilise käitlemise.
6. Apellatsioonis leiab kaitsja, et A. Petrovile

§ 184lg 2 p 1 järgi karistuse mõistmisel on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust Kr

MS § 339 lg 1 p 8 mõttes, sest maakohtu vaidlustatud otsuse põhiosas on maakohus märkinud A. Petrovile selle kuriteo eest mõistetava karistusena viis aastat ja kuus kuud vangistust, kuid otsuse resolutsioonis on teda karistatud üksnes viie aasta vangistusega. Kolleegiumi hinnangul mingit kriminaalmenetlusõiguse rikkumist niisuguses ebakõlas näha ei saa. Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes on olukord, kus kohtulahendi põhiosa ja resolutiivosa on omavahel loogilises vastuolus. Sellise vastuoluna saab nimetada nt olukorda, kus põhiosas toodud põhjendustest on resolutiivosas tehtud formaalloogiliselt ebaõige järeldus. Arutataval juhul on tegemist pelgalt ilmselge trükitehnilise veaga otsuse koostamisel, mille kolleegium saab ise kõrvaldada, jättes otsuse põhiosast välja eksitavad sõnad „ja 6 kuud“.

1. Nõustuda ei saa A. Petrovi kaitsja seisukohaga, nagu oleks süüdistatavale mõistetud võrreldes tema teosüüga ebaproportsionaalselt raske karistus. Kaitsja arvates on põhjendamatult jäänud arvesse võtmata tema puhtsüdamlik kahetsus ja samuti leiab ta, et A. Petrovile mõistetav karistus võiks jääda osaliselt täitmisele pööramata. Kaitsja osutab, et sarnasete pikkade vangistustega on kohtupraktika kohaselt karistatud üksnes aastaid kuritegelikesse ühendustesse kuulunud isikuid, kellega A. Petrovi ei saa samastada. Kolleegium märgib aga, et A. Petrov on toime pannud kaks rasket kuritegu, mille mõlema puhul esinevad veel ka kvalifitseerivad asjaolud. Talle mõistetud karistused peegeldavad tema teosüü suurust ja üldised arutlused selle kohta, et niisugused karistused on kohased vaid pikaajalistele kuritegelike ühenduste liikmetele, ei ole asjakohased. Konkreetsemalt märgib kolleegium A. Petrovile mõistetud karistustesse puutuvalt alljärgnevat. 20.
2. A. Petrov on süüdi tunnistatud amfetamiini ja metamfetamiini käitlemises koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks enam kui 1000 inimesele. Lisaks on ta käidelnud veel ka väikses koguses GHB-d. Suures koguses narkootilise aine käitlemise pani ta toime 16 1-17-8384 grupiviisiliselt ja mitte ühekordse teona, vaid viisil, mis annab tunnistust sellest, et tegemist oligi tema tegevusalaga. Küll tuleb nõustuda kaitsjaga selles, et maakohus on põhjendamatult jätnud A. Petrovi puhul arvestamata karistust kergendava asjaoluna tema kahetsuse. Kolleegium märgib, et A. Petrov on kohtuistungil kahetsust väljendanud ja puudub alus kahelda selle kahetsuse puhtsüdamlikkuses ning siiruses. Kolleegium leiab aga, et vaatamata sellele, kui nimetatud kergendavat asjaolu arvesse võtta, puudub alus A. Petrovile

§ 184lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust kergendada.

Nimetatud kuriteokoosseisu järgi mõistetava karistuse alammäär on kolm aastat vangistust. A. Petrovi on karistatud viie aasta vangistusega. Selline karistus vastab kolleegiumi arvates tema teosüüle isegi karistust kergendavat asjaolu arvesse võttes, sest toime pandud teo raskus ületab juba käideldud narkootilise aine koguse mõttes enam kui sajakordselt võimalikku kergeimat grupiviisilist narkootilise aine käitlemist. Samuti suurendab isiku süüd teo toimepanemise konspireeritud viis ja narkootikumi käitlemine korduvalt, tegevusalana. Neil põhjustel jätab kolleegium A. Petrovile

§ 184

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse muutmata, kuid täiendab maakohtu vaidlustatud otsuse põhiosa sellega, et loeb A. Petrovi puhul

§ 184lg 2 p 1 järgi karistust kergendavaks asjaoluks tema puhtsüdamliku kahetsuse.

20.2. KK suhtes toimepandu osas on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et nii kaassüüdistatavate kui ka A. Petrovi tegu tuleb kvalifitseerida väljapressimisena

§ 214lg 2 p-de 3, 4 ja 5 järgi.

Kolleegium on kaitsja apellatsiooni sellekohaseid argumente analüüsides jõudnud järeldusele, et kaitsja argumendid ei kummuta maakohtu põhjendatud järeldusi selles osas (vt otsuse p-d 17–17.3). Ka selle kuriteo eest mõistetud karistus vastab A. Petrovi süü suurusele. Kaitsja ei osuta ühelegi konkreetsele asjaolule, millest nähtuvalt võiks järeldada, et A. Petrovi teopanus oli KK ründamisel oluliselt väiksem kui kaassüüdistatavate oma. Süüdistuse kohaselt oli just tema koos A. Droniga see, kes tarvitas KK suhtes vägivalda, mille tulemusel tekitati kannatanule eluohtlik tervisekahjustus. A. Petrovile on karistus väljapressimise eest mõistetud sanktsiooni alampiirist vaid mõnevõrra suuremana. Toime pandud kuriteo puhul esines kolm koosseisulist kvalifitseerivat tunnust, tegu pandi toime silmatorkava jultumusega. Neil põhjustel jätab kolleegium A. Petrovile

§ 214lg 2 p-de 3, 4 ja 5 järgi mõistetud karistuse muutmata.

20.3. A. Petrovile on

§ 64

lg 1 järgi liitkaristus mõistetud viisil, kus raskeimat üksikkaristust on üksnes väheses osas teise üksikkaristuse arvel suurendatud. Seejuures tuleb arvestada, et tegemist oli üksteisest sõltumatute ja eriliigiliste kuritegudega, mis mõlemad on rasked esimese astme kuriteod. A. Petrovile moodustatud liitkaristus on seega igati seaduslik ja see on olnud põhjendatud. 20.4. Kaitsja apellatsioonis toodud taotlus jätta A. Petrovile mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata on mõistetud karistuse raskuse valguses ühelt poolt välistatud, sest juurdunud kohtupraktika kohaselt ei tule kõne alla sellise karistuse (osaline) tingimisi täitmisele pööramata jätmine, mis ületab maksimaalset võimalikku katseaja pikkust. A. Petrovi on karistatud kokku kuue aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Maksimaalne võimalik katseaeg

§-de 73 või 74 kohaselt oleks aga viis aastat. Lisaks märgib kolleegium veel kaitsja apellatsiooniga seoses seda, et apellatsioonist nähtub eksiarusaam, nagu oleks karistusest 17 1-17-8384 tingimisi vabastamine käsitatav iseseisva karistusliigina ja nagu oleks kohtul igakordselt kohustus hinnata seda, kas süüdimõistetud isik tuleks karistuse kandmiselt vabastada. See ei ole nii. Karistuse osaline või täielikult täitmisele pööramata jätmine on kohtu diskretsiooniotsustused, mis kujutavad endast isiku või teo asjaoludega seotud erandit. Mingeid toimepandud kuritegude asjaolude või A. Petrovi isikuga seonduvaid erilisi asjaolusid pole arutatavas asjas aga tuvastatud ja seetõttu ei saaks ka sisuliselt kõne alla tulla talle mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmine.

2. märtsil 2018 on A. Petrovi kaitsja S. Reinsaar esitanud täiendavad seisukohad, milles mh taotleb A. Petrovilt menetluskuluna välja mõistetud ekspertiisitasude osaliselt riigi kanda jätmist. Kolleegium märgib, et olemuslikult on tegemist mitte seisukohaga teiste apellatsioonide või prokuröri apellatsioonivastuse kohta, vaid iseseisva maakohtu otsust vaidlustava väitega. Seega on tegemist väitega, mis peaks sisalduma apellatsioonis. Apellatsiooni saab KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitada 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Arutatavas kriminaalasjas oli apellatsioonitähtaeg
3. veebruar 2018, sest A. Petrov sai kohtuotsuse täisteksti tõlke allkirja vastu kätte
4. veebruaril 2018 (vt tl 94, kd VII). Seega on tegemist apellatsiooni väitega, mis on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja mis tuleb seetõttu KrMS § 326 lg 2 p-le 1 jätta läbi vaatamata.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-dest 3 ja 4 tühistab kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
6. detsembri
7. a vaidlustatud kohtuotsuse osaliselt, s.o M. Podobedilt advokaadi õigusabikulude väljamõistmise osas ja temalt

§ 832lg 1 ning § 84 alusel kuldketi ning sõrmuse konfiskeerimise osas.

Kolleegium jätab maakohtu vaidlustatud otsuse põhiosast lk-lt 55 teisest lõigust välja sõnad „ja 6 kuud“. Muus osas jätab kolleegium vaidlustatud otsuse muutmata. M. Podobedi kaitsja apellatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt. A. Petrovi kaitsja A. simsini apellatsiooni jätab kolleegium rahuldamata ning A. Petrovi kaitsja vandeadvokaadi abi S. Reinsaare 20. märtsi 2018. a seisukohas esitatud taotluse ekspertiisitasude osaliselt riigi kanda jätmiseks jätab kolleegium läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 18