Obsah (6)

§ 432§ 150§ 430§ 661§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2018. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-18-8796 Tsiviilasi Osaühing KAURITEL hagi OÜ Anmar T

§-st 661 lg-st 4 välistavad pooled kohtu poolt kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. 1.10. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432

sisust st poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. III. Pärnu Maakohtul tagastada peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot Kauritel OÜ arveldusarvele nr *. IV. Edastada määrus menetlusosalistele. 2 Menetluskulude jaotus

1. Vastavalt kompromisslepingule jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
2. Hagejale tagastatakse peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.
3. Hagiavaldus, menetluse käik 07.06.
4. a esitas hageja Osaühing KAURITEL lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja OÜ Anmar Trans vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes summas 6108,82 eurot, viivise nõudes summas 520,97 eurot, jooksva viivise väljamõistmise nõudes alates 07.06.
5. a tasumata põhinõudelt (6108,82 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 330,21 eurot ning võla sissenõudmisega seotud kulude nõudes summas 40 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o hageja tasutud riigilõivu 450 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot. Hagiavalduse kohaselt tegid pooled koostööd, esitasid üksteisele arveid ning arvete tasumine toimus tasaarveldamise teel. Kostja osutas hagejale veoteenuseid ja hageja andis kostja kasutusse mitu kliendikaarti, millega kostja sai tasuda kütuse, tankla poe ostude ja laevapiletite eest. Järgnevalt pooled tasaarvestasid veoteenuse ja kasutatud kliendikaartide ostud. Tasaarvestuste tulemusena on kostja jäänud hageja ees võlgnevusse summas 6108,82 eurot ning hageja on arvestanud viivist maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Kohus pikendas kostja taotlusel hagile vastamise tähtaega seoses poolte vahel toimuvate kompromissläbirääkimistega.
6. Kompromissleping 23.07.
7. a esitasid pooled kohtule digitaalselt allkirjastatult alljärgneva kompromisslepingu. Käesoleva kompromisslepinguga (edaspidi nimetatud Leping) Kauritel OÜ (Hageja), registrikood 10681679, lepinguline esindaja Cärolin Olluk ja OÜ Anmar Trans (Kostja), registrikood 10650621, seaduslik esindaja M K, Hageja ja Kostja koos nimetatud ka kui Pooled, võttes arvesse, et: Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja menetluses tsiviilasjas nr 2-18-8796 on Kauritel OÜ hagi OÜ Anmar Trans vastu võla 6108,82 eurot, sellelt viiviste ja kulude nõudes; Pooled soovivad muuta kõik Pooltevahelistest senistest võlasuhetest tulenevad õigused ja kohustused vaieldamatuks võlaõigusseaduse § 578 mõistes; Pooled peavad võimalikuks vaidluse lahendamist kohtuliku kompromissi teel, leppisid kokku alljärgnevas:
8. Sõlmida Pooltevaheliste seniste õigussuhete, sealhulgas tsiviilasja nr 2-18-8796 esemeks oleva vaidluse, lahendamiseks Poolte kompromissileping alljärgnevatel tingimustel: 1.
9. Hageja loobub kompromissi huvides kõigist tsiviilasjas nr 2-18-8796 esitatud nõuetest Kostja vastu. 1.
10. Kostja kohustub tasuma kompromissi korras Hagejale kõikvõimalike nõuete hüvitamiseks ja katteks summa 3054,00 (kolm tuhat viiskümmend neli) eurot. 3 1.
11. Kostja tasub käesoleva Lepingu punktis 1.
12. nimetatud summa 3054,00 eurot Hagejale igakuiste osamaksetena viie kuu jooksul alljärgnevalt: hiljemalt 15.08.2018.a. summa 600,00 eurot; hiljemalt 15.09.2018.a. summa 600,00 eurot; hiljemalt 15.10.2018.a. summa 600,00 eurot; hiljemalt 15.11.2018.a. summa 600,00 eurot; hiljemalt 15.12.2018.a. summa 654,00 eurot. 1.
13. Kostja kohustub tasuma Hagejale intressi Lepingu punktis 1.
14. nimetatud summa tasumata jäägilt. Intressi arvestus algab kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse jõustumisest. Intressimääraks on 10 (kümme) % aastas Lepingu alusel tasumata summa jäägilt. Intressid maksab Kostja igakuiselt koos Lepingu punktis 1.
15. nimetatud maksetega. 1.
16. Kostja teostab Lepingu punktides 1.
17. ja 1.
18. nimetatud maksed Intrum Estonia AS pangakontole nr * *, selgitusega: kohtulik kompromiss tsiviilasjas nr 2-18-8796, viitenumbriga *. 1.
19. Kostjal on õigus tasuda kogu võlgnevus täielikult enne kompromissi punktis 1.3 nimetatud osamaksete saabumist. Kui kostja hilineb rohkem kui üks päev käesoleva kompromissi punktis 1.3 märgitud maksepäeval tasumisele kuuluva summa maksmisega või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus edastada see täitmisele kogu punktis 1.3 märgitud ulatuses koos selleks ajaks arvestatud intressiga. 1.
20. Hageja kinnitab käesoleva kompromisslepingu allkirjastamisega, et Kostja poolt käesoleva Lepingu punktidest 1.2., 1.
21. ja 1.
22. tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise järgselt loeb ta Kostja kõik kohustused tema ees täielikult ja nõuetekohaselt täidetuks ja temal puuduvad Kostja vastu mistahes nõuded ja pretensioonid, selliseid nõudeid ei ole loovutatud ega koormatud ning mistahes selliste nõuete olemasolul või tekkimisel loeb Hageja end käesolevaga neist täielikult, lõplikult ja tingimusteta loobunuks. 1.
23. Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-18-8796, välja arvatud pool Hageja poolt makstud ja riigi poolt tagastatavast riigilõivust, jäävad Poolte endi kanda. 1.
24. Juhindudes

§-st 661 lg-st 4 välistavad Pooled kohtu poolt kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. 1.10. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432

sisust st Poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab Hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga Kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 2. Poolte taotlused. 2.1. Juhindudes

§-dest 428 lg 1 p-st 4; ja 430 lg-st 1 taotlevad Pooled, et kohus kinnitaks käesoleva kompromissi kirjalikus menetluses, ilma Pooli kohtuistungile kutsumata, määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-18-8796 menetluse seoses kompromissi saavutamisega Poolte vahel. 2.2. Kuivõrd Hageja on tasunud tsiviilasjas hagi esitamiselt riigilõivu summas 450,00 eurot, taotleb Hageja

§ 150

lg 2 p 1 alusel kompromissi kinnitamise korral poole tasutud riigilõivu tagastamist summas 225,00 eurot Hageja kontole Kauritel OÜ, arveldusarve * Käesolev Leping ja selles sisalduvad taotlused allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt ja allkirjastatud Leping ning taotlused esitatakse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale.

1. Kohtu seisukoht 4 3.
2. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud

§ 432

sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. 3.2.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled loobuvad

§ 661

lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigusest, mistõttu ei ole kohtumäärus edasikaevatav. 3.3. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.4.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.5.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Menetluskulude jaotus 4.1.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, v.a ½ hageja poolt tasutud ja riigi poolt tagastatavast riigilõivust. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses. 4.2.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub tagastamisele

§ 150

lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. 5

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 450 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada ½ tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot Kauritel OÜ arveldusarvele nr *. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6