Tsiviilasi nr: 2-17-1562 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Krista Kirspuu, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 13.07.2018, Tallinn Tsivii

§ 657lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei korda (

§ 654lg 6).

34.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus hagi rahuldas. 35.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust ja tuvastanud õigesti kahju hüvitamise eeldused ning nõude osaliselt rahuldanud. Järgnevalt vastab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidetele.

1. Maakohus on õigesti tuvastanud, et maja, mille küttekollete kasutamine on keelatud, ei vasta tavapärasele keskmisele kvaliteedile. Meie kliimavööndis ei ole mõeldav, et elamu võiks ilma küttesüsteemita vastata keskmistele nõuetele. Päästeameti 26.10.2016 ettekirjutuse nr 7.2-6.1/2498-1 järgi on elamu küttesüsteemi kasutamine kuni tuleohutusnõuete täitmiseni keelatud (lk 24). Kaminahju ja suitsulõõri puudused on tõendatud kortsnapühkija VV ettepanekuga (lk 17-23), milles on viidatud ahju deformatsioonile ja ühenduslõõri mittevastavusele, ja korstnapühkija RR aktiga (lk 16). VV ettepanekule on lisatud pildid, millelt on näha, et ühenduslõõrist on kivi puudu ja ahju lagi on deformeerunud (lk 17-23). Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et kaminahi oli pelgalt dekoratiivne element ja mitte põhiline küttekolle. Kostjad on 23.05.2017 vastuses hagile ise esile toonud, et kaminahju kasutati kuni elamu müümiseni igapäevaselt elamu kütmiseks. Samuti tuleneb elumaja projektist, et seda köetakse kaminahjuga (lk 35). Ainuüksi kaminahju vanusest ei saa järeldada, et see võiks olla tavapärase ekspluateerimise käigus muutunud kasutuskõlbmatuks. Kostjad ei ole esile toonud, et ahju korpuse lahtised kivid, deformatsioon ja mõrad ning ebatihe lõõr on puudused, mis on tekkinud tavapärasel küttekolde ekspluateerimisel.
2. Kostjad on müügilepingu p-s 1.10.
3. kinnitanud elamu vastavust projektile. Projektist nähtuvalt oli korstnas ettenähtud 2 lõõri (lk 36 pöördel). Seega ei vastanud ehitatud korsten projektile. Asjaolu, et korstna ehitas vastavat kvalifikatsiooni omav isik, ei muuda seda projektile vastavaks ega vabasta kostjaid vastutusest müüdud asja puuduste eest. Projekti kohaselt tulid korsten ja suitsulõõrid ehitada vastavalt normidele. Normi EPN 10.4 järgi sauna kerise ühendamist samasse lõõri teiste küttekolletega ja korstnajalga ilma tahmaluugita projekteerida ei saanud, kuna sauna kerise suitsugaaside temperatuur ületab 350 kraadi ja tahma kogunemine korstnajalga võib olla tuleohtlik. 7

§ 163

lg 1 järgi jäetud menetluskulud menetlusosaliste kanda võrdeliselt hagi rahuldamisega. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta

§ 165lg 1 ja § 171 lg 1 järgi solidaarselt kostjate kanda.

Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist (

§ 177lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 8