2-18-1624/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-1624 Tsiviilasi J.K. hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. mai 2018 määrus riigi õigusabi andmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Advokatuuri määruskaebus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja: Eesti Advokatuur; esindaja Leen Eenpalu esindajad Vastustaja: J.K. (hageja), ik XXXX; esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Kostja: Eesti Vabariik (Justiitsmininsteeriumi kaudu) RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2018 määrus muutmata.
5. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik.
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. TsMS § 667 lg 1 teise lause kohaselt võib ringkonnakohus määruse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule. Seetõttu jätab kohus määrusest välja kirjeldava ja osaliselt põhjendava osa.
7. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kehtiv menetlusseadustik ei võimalda kohtul hagi menetlusse võtmisel hinnata tõendeid ega sel põhjusel välistada hagi edulootust või pidada hageja võimalust oma õiguste kaitseks väheseks (TsMS § 181 lg 1 p 2, RÕS § 7 lg 1 p 5). Hagi saab pidada perspektiivituks vaid siis, kui hageja esitatud faktiväidete õigusust eeldades ei saaks hagi rahuldada ühegi materiaalõiguslikul alusel. Ringkonnakohtu hinnangul võivad hageja esitatud hüpoteetilised faktilised asjaolud tähendada tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumist (VÕS § 758 lg 1). Hageja tõi mh välja, et temale määratud ravi ei olnud tulemuslik ja hageja valu ei leevenenud piisavalt. Kohus ei saa tõendeid hindamata jõuda seisukohale, et tegu on pelgalt hageja sooviga omavalitud ravile, mitte tervishoiuteenuse osutamise lepingu mittekohase täitmisega. Vale ravi määramine võib olla lepingu rikkumine ja see võib tuua kaasa teise lepingupoole vastutuse ja võimaluse kohaldada õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101).
8. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et hageja peaks kohtusse pöördumise asemel küsima ravikvaliteedi hinnangut tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonilt, saab olla soovituslik. Tegu ei ole kohustusliku kohtueelse menetlusega ning kohtusse pöördumine on iga isiku õigus.
9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et riigi õigusabi andmise välistavad varasemad sarnased kohtusse pöördumised. Määruskaebuse esitaja viitab lahenditele, kus hagiavaldused on menetlusse võtmata jäetud eelkõige menetluslike puuduste tõttu. Näiteks tsiviilasjas 2-17-3341 tühistas ringkonnakohus maakohtu menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja selgitas, et menetluslike puuduste tõttu ei saa veel järeldada, et hagiga eesmärki saavutada pole võimalik, õigusteadmistega isik ei pruugi ilma juristi abita suuta oma õigusi kaitsta ning asja menetlusse võtmisel ei ole võimalik tõendeid hinnata. Maakohus jättis hagi lõpuks menetlusse võtmata menetluslike puuduste tõttu ning see määrus jõustus. Ringkonnakohtu hinnangul võib asjas tuua õigusrahu see, kui kohus lahendab asja sisuliselt. Juhul, kui hageja ei suuda oma nõuet tõendada, tuleb jätta hagi rahuldamata, mitte see menetlusse võtmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 2