KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-1
) väljavõtte ja Sotsiaalkindlustusprogrammi tegevuste juhendid RS 00203.001 (Child’s Benefits for Entitlement and Non-Entitlement Provisions) ja GN02402.055 (Direct Deposit for Representative Payee Cases). Juhendist RS 00203.001, millele FBU on viidanud ka vastuses kostja e-kirjale, sisaldub viide juhendi aluseks olevatele seadustele, milleks on SSA ja Code of Federal Regulations (
).
§ 404.1.
sätestab, et osas 404 sisalduvad regulatsioonid (alajaotised A-V) on seotud SSA II peatüki sätetega. SSA II peatükk reguleerib föderaalset vanaduspensioni-, toitjakaotusja töötuskindlustushüvitist ning selles sisaldub ka varasemalt märgitud hüvitise maksmise aluseks olev § 202(d).
§ 404
.1.(u) järgi reguleerib alajaotis U toetuse saaja esindaja valimist toetuse saaja nimel ja toetuse saaja esindaja kohustusi. Toetuse saaja esindaja valib Sotsiaalkindlustusamet, esindajaks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik. Alajaotis U § 404.2001.(b)
(1)kohaselt on üldjuhul igal toetuse saajal õigus hallata enda toetusi. Mõned toetuse saajad võivad aga mh oma vanuse tõttu olla võimetud seda tegema. Sellises olukorras võidakse otsustada, et toetuse saaja huvid on paremini kaitstud, kui toetusmakseid tehakse teisele isikule, kelleks on toetuse saaja esindaja. § 404.2010.(
- b)järgi makstakse toetusi üldiselt toetuse saaja esindajale, kui toetuse saaja on alla 18 aasta vana. Sellegipoolest makstakse teatud juhtudel toetust otse alla 18-aastasele toetuse saajale, kui ta näitab võimet toetusi ise hallata. § 404.2035. sätestab, et toetuse saaja esindaja on kohustatud: (
- a)kasutama toetuse saaja nimel 6 saadud toetust ainult toetuse saaja peale toetuse saaja vajadusi ja parimaid huve silmas pidades sellisel viisil ja neil eesmärkidel, nagu toetuse saaja esindaja ise õigeks peab, järgides kõnealuses alajaotises sätestatud suuniseid; (
- b)hoidma toetuse saaja nimel saadud toetuse eraldi oma enda rahalistest vahenditest ja näitama toetuse saaja omandiõigust sellele toetusele, välja arvatud siis, kui esindaja on toetuse saaja abikaasa, bioloogiline või võõrasvanem või lapsendaja, kes elab toetuse saajaga samas majapidamises, või riik või kohalik omavalitsusasutus, kellele on selle nõude puhul tehtud erand. § 404.2040 sätestab reeglid toetuse kasutamiseks ja § 404.2045. sätestab reeglid allesjäänud toetuse hoiustamiseks ja investeerimiseks. § 404.2060. sätestab, et toetuse saaja esindaja, kes on toetusmakseid säilitanud või investeerinud, peab need fondid ja investeeritud fondidelt teenitud intressi andma Sotsiaalkindlustusameti täpsustusel üle kas toetuse saaja esindaja õigusjärglasele, toetuse saajale või Sotsiaalkindlustusametile. 13. Viidatud USA õigusnormidest tulenevalt kuulub hüvitis selle saajale, kuid hüvitise saaja vanuse tõttu võib talle olla määratud esindaja, kes haldab hüvitist ning peab seda kasutama hüvitise saaja parimates huvides. Kostja tegutses USA sotsiaalkindlustushüvitise saamisel hageja esindajana Sotsiaalkindlustusameti määramisel, mitte seetõttu, et ta oli toetuse taotlemise ajal hageja seaduslikuks esindajaks. Vaidlusaluse sotsiaalkindlustushüvitise saajaks on seega kogu selle maksmise perioodil olnud hageja, mida kinnitab asjaolu, et alates 1. jaanuarist 2013, mil hageja oli veel alaealine, makstakse toetus välja otse hagejale. Hüvitise määramist alaealisele võimaldab
§ 404.2010(b) teine lause.
Ka hageja esitatud juhendis GN 02402.055 on märgitud, et SSA II peatüki maksed, mida makstakse toetuse saaja esindajale, on mõeldud toetuse saajale ja kuuluvad talle. Kostja on tegutsenud hüvitise haldamisel hagejale määratud esindajana. 14. Toetuse otstarve on vastavalt
§ 404
.2040 toetuse saaja igapäevane ülalpidamine, sh kulude katmine toidule, eluasemele, riietele, tervishoiu teenustele ja ravile. Kuigi üldreeglina peab toetuse saaja esindaja vastavalt
§ 404
.2035(b) hoidma toetuse saaja nimel saadud toetusi eraldi enda rahalistest vahenditest ja näitama toetuse saaja omandiõigust toetusele, ei ole sellist kohustust siis, kui toetuse saaja esindaja on toetuse saaja bioloogiline vanem, kes elab toetuse saajaga samas majapidamises. Ringkonnakohtu hinnangul võib sellest järeldada, et ajal, mil hageja ja kostja elasid samas majapidamises, ei pidanud kostja toetust enda rahalistest vahenditest eraldi hoidma ja see võis seguneda tema enda varaga. 15. Ringkonnakohus leiab, et vaidlused, mis tekivad hageja ja talle hüvitise saamiseks Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud esindaja (kostja) vahel seoses hagejale makstud USA sotsiaalkindlustushüvitise kasutamise ja kasutamata jäänud osa üleandmisega, ei ole käsitlevad vanema ja lapse vaheliste eraõiguslike ja perekonnaõiguslike vaidlustena, mida on võimalik lahendada lapse elukohariigi, st Eesti õiguse alusel. Kuna hageja esindajaks toetuse saajana oli tema vanem, teostas kostja ka selles osas hageja kui oma lapse varahooldust (PKS § 127), samas pidi ja võis kostja varahoolduse teostamisel USA sotsiaalkindlustushüvitise osas arvestama USA õiguses sätestatuga. Juhendmaterjalist toetuse saaja esindajale nähtub, et Sotsiaalkindlustusamet on sotsiaalkindlustushüvitise kasutamise järelevalveorganiks. Toetuse saaja esindajal on toetuse kasutamisel regulaarne aruandluskohustus Sotsiaalkindlustusameti ees (aruande blankett kättesaadav https://www.reginfo.gov/public/do/PRAViewIC?ref_nbr=201403-0960-003&icID=9006).
§ 404
.2050 annab Sotsiaalkindlustusametile õiguse toetuse saaja esindaja vahetamiseks. Seda õigust on Sotsiaalkindlustusamet ka kasutanud, otsustades alates 1. jaanuarist 2013 teha väljamakseid otse hagejale kui toetuse saajale, kuigi viimane oli sel ajal veel alaealine. Juhise (A Guide for Representative Payees, I kd lk 209) kohaselt peab esindusõiguse lõppemisel toetuse saaja esindaja võtma kohe ühendust Sotsiaalkindlustusametiga ja tagastama kõik tema 7 haldamisel olevad toetuse saaja vahendid Sotsiaalkindlustusametile.
§ 404.2060.
sätestab, et toetuse saaja esindaja, kes on toetusmakseid säilitanud või investeerinud, peab need fondid ja investeeritud fondidelt teenitud intressi andma Sotsiaalkindlustusameti täpsustusel üle kas toetuse saaja esindaja õigusjärglasele, toetuse saajale või Sotsiaalkindlustusametile. Seega on hagejale makstud toetuse kasutamine USA Sotsiaalkindlustusameti järelevalve all ning see ametkond on õigustatud otsustama toetuse saaja esindaja poolt säilitatud või investeeritud toetusmaksete toetuse saajale üleandmisega seotud asjaolude üle. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hagi aluseks olevatel asjaoludel ei ole võimalik kvalifitseerida hageja nõuet kostja vastu PKS § 141 alusel vara väljaandmise nõudena vanema vastu ja nõuet sellel alusel rahuldada.
- Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et menetluslik olukord võrreldes Tartu Ringkonnakohtu
- detsembri 2014 määruse tegemise ajaga on muutunud. Viidatud määruses ei nõustunud ringkonnakohus maakohtu seisukohaga jätta hagi menetlusse võtmata olukorras, kus USA sotsiaalkindlustushüvitise olemus oli välja selgitamata.
- Maakohus jättis menetluskulud seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu hüvitisena 2640 eurot. Apellatsioonkaebuses ei ole väljamõistetud menetluskulude suurust vaidlustatud.
- TsMS § 171 lg 1 kohaselt jätab ringkonnakohus seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega menetluskulud ringkonnakohtus kaebuse esitaja, st hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulutuseks ringkonnakohtus õigusabile 2508,02 eurot (19h x 110 eurot + 20% km). Hageja pole kostja menetluskulude nimekirja osas seisukohta avaldanud. Ringkonnakohus peab kostja taotlust osaliselt põhjendatuks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus pidas asjas kaks istungit ning koguti täiendavaid tõendeid. Taotlusele lisatud ajaarvestuse kohaselt on maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumisele ning nõupidamistele kliendiga kulunud kokku 4 h 5 min. Kohtupraktikas on asutud püsivalt seisukohale, et menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg peab hõlmama ka kliendiga kohtumistele kulunud aega. Ringkonnakohus peab seetõttu põhjendatud ajakuluks maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumisele 1 h ja 15 minutit. Ülepaisutatud on ka
- novembri 2011 ajakulu taotluste ja kirjaliku seisukoha ettevalmistamiseks, tõendite hankimiseks, kliendiga suhtlemiseks kokku 6 h 20 min. Arvestades
- novembril 2017 esitatud kostja taotluse ja kirjaliku seisukoha mahtu (2,5 lk) ning esitatud tõendeid, peab ringkonnakohus mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks menetlusdokumendi koostamisele 3 h. Kokku on kostja põhjendatud ning vajalik õigusabikulu ringkonnakohtu menetluses 12h 50 min x 110 eurot + km = 1693.80 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb hagejalt välja mõista. Kostja taotleb välja mõistetud menetluskuludelt ka viivise välja mõistmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks