2-14-32561/70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-14-32561 Tsiviilasi Aleksandr Bogdanovi, Tamara Raksa, Nikolay Cherkasovi, Svetlana Morozova, Gennadi Ivanovi, Jane Reiliki, Hilja Visnapuu, Sergei Maati, Raissa Valova, Olga Jemelina ja Albert Saksa hagi OÜ S.A.Cito vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 0 eurot/ 872,90 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 11. septembri 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Bogdanovi, Tamara Raksa, Nikolay Cherkasovi, Svetlana Morozova, Gennadi Ivanovi, Jane Reiliki, Hilja Visnapuu, Sergei Maati, Raissa Valova, Olga Jemelina ja Albert Saksa apellatsioonkaebus ja OÜ S.A.CITO apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellatsioonkaebus I: esindajad Apellandid (hagejad): Aleksander Bogdanov (isikukood XXX), Tamara Raksa (isikukood XXX), Nikolay Cherkasov (isikukood XXX), Svetlana Morozova (isikukood XXX), Gennadi Ivanov (isikukood XXX), Jane Reilik (isikukood XXX), Hilja Visnapuu (isikukood XXX), Sergei Maat (isikukood XXX), Raissa Valova (isikukood XXX), Olga Jemelina (isikukood XXX) ja Albert Saks (isikukood XXX); esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Vastustaja apellatsioonis I: OÜ S.A.CITO (registrikood 10797175, kostja), esindaja Robert Sprengk Apellatsioonkaebus II:

Apellant II: OÜ S.A.CITO (registrikood 10797175, kostja), esindaja Robert Sprengk Vastustajad (hagejad) apellatsioonis II: Aleksander Bogdanov (isikukood XXX), Tamara Raksa (isikukood XXX), Nikolay Cherkasov (isikukood XXX), Svetlana Morozova (isikukood XXX), Gennadi Ivanov (isikukood XXX), Jane Reilik (isikukood XXX), Hilja Visnapuu (isikukood XXX), Sergei Maat (isikukood XXX), Raissa Valova (isikukood XXX), Olga Jemelina (isikukood XXX) ja Albert Saks (isikukood XXX); esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 11. septembri 2017 otsus.

2.Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

3.Rahuldada OÜ S.A.Cito apellatsioonkaebus.

4.Jätta rahuldamata Aleksandr Bogdanovi, Tamara Raksa, Nikolay Cherkasovi, Svetlana Morozova, Gennadi Ivanovi, Jane Reiliki, Hilja Visnapuu, Sergei Maati, Raissa Valova, Olga Jemelina ja Albert Saksa apellatsioonkaebus.

5.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes solidaarselt Aleksandr Bogdanovi, Tamara Raksa, Nikolay Cherkasovi, Svetlana Morozova, Gennadi Ivanovi, Jane Reiliki, Hilja Visnapuu, Sergei Maati, Raissa Valova, Olga Jemelina ja Albert Saksa kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada 2 üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. Arkaadia Halduse AS (elumaja asukohaga Valgamaa Valga linn XXX valitseja; (edaspidi valitseja) esitas 22. oktoobril 2014 Pärnu Maakohtule OÜ S.A.CITO (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse ja viivise saamiseks. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväited, lõpetas maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja menetlus jätkus hagimenetluses Tartu Maakohtus.

2.Aleksander Bogdanov, Tamara Raksa, Nikolay Cherkasov, Svetlana Morozova, Gennadi Ivanov, Jane Reilik, Hilja Visnapuu, Sergei Maat, Raissa Valova, Olga Jemelina ja Albert Saks (elumaja XXX korteriomanikud, hagejad) esitasid 28. jaanuaril 2015 kostja vastu hagiavalduse põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagejad palusid kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1059 eurot 10 senti, seisuga 12. mai 2015 sissenõutavaks muutunud viivise 296 eurot 71 senti ja jooksva edasise viivise.

Hagejavalduse ja selle täpsustuse kohaselt nimetasid korteriomanikud elumajale 8. detsembri 2010 kordusüldkoosoleku otsuse alusel valitseja. Kostja on alates 9. septembrist 2013 elumajas oleva korteriomandi (XXX) omanik. Valitseja sai sellest, et kostja ostis kohtutäituri korraldatud enampakkumisel korteriomandi, teada alles 2014. aasta oktoobri alguses ning kuni selle ajani ei esitanud ta kostjale arveid ega makseteatisi. Valitseja saatis kostjale 10. oktoobril 2014 hoiatuskirja (teatades ajavahemiku 2013. september kuni 2014. a september tasumata arvetest ja võlgnevuse tasumise kohustusest) ning kordusarved. Kostja jättis korteriomanike üldkoosoleku otsuste ning nendega kinnitatud majandustegevuse aastakava alusel esitatud arved tasumata. Kostjal on kommunaalteenuste ja majandamiskulude kandmise kohustus alates tema korteriomanikus saamisest 9. septembril 2013.

3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja sai valitsejalt esimese arve 9. oktoobril 2014. Varasemad arved ei ole sissenõutavaks muutunud, mistõttu on viivisenõue alusetu. Hagejatel on õigus arvestada ajavahemiku eest 9. september 2013 kuni 31. detsember 2014 kostja tasutavaks summaks 1104 eurot 12 senti. Kolmandad isikud on kostja eest nõude tasunud. Nii on 2013. aasta oktoobris, novembris ja detsembris Renno Vähi teinud valitsejale maksed (kokku 860 eurot) selgitusega „XXX“. Samuti tasus Kaimar Vähi 11. veebruaril 2015 kostja eest valitsejale 170 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT ASJA ESMAKORDSEL LÄBIVAATAMISEL 3 4. Tartu Maakohus rahuldas 5. aprilli 2016 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt Arkaadia Halduse AS-i kasuks välja põhivõlgnevuse 872 eurot 90 senti. Hageja nõue viivise saamiseks jäi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on valitsejal KOS § 21 lg 2 p-de 1 ja 5 järgi õigus esindada kohtus kõiki korteriomanikke ja muuhulgas esitada hagi korteriomaniku vastu võla sissenõudmiseks, olles nende ühiste huvide esindaja. Valitseja töötaja Ene Pihu saab olla TsMS § 218 lg 2 järgi asjas hageja esindajaks.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole korteriomandi omandamisest (9. september 2013) kuni hagiavalduse esitamiseni kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest tasunud. Maakohus kohaldas KOS § 13 lg-t 1 ja 2, VÕS § 76 lg-t 1 ja § 101 lg 1 p 1 ning leidis, et kostjal tuleb alates tema omanikuks saamisest tasuda kõik korteri kasutamise kohta esitatud arved. Arvet nr M047200738 tuleb vähendada 8 euro 51 sendi võrra. Tasuda tuleb aga 2013. aasta oktoobrikuu majandamiskulud 56 eurot 96 senti ja 2013. aasta septembrikuu kommunaalteenused 22 päeva eest, mil kostja oli juba korteriomanik, s.o 23 eurot 39 senti. Enne omanikuks saamist ei saanud kostja võlga nõuda, kuid omanikuna pidi ta huvituma sellest, kellele ta tarbitavate kommunaalteenuste eest võlgneb, ning andma mõistliku aja jooksul enda omandiõigusest valitsejale teada. Seaduse kohaselt ei ole valitsejal kohustust kontrollida omanike vahetumist.

Viivise nõuet ei saa lugeda alusetuks seetõttu, et kostja ei ole saanud hagejalt arveid. Arved jäid esitamata põhjusel, et kostja ei teatanud arvete esitajale omaniku vahetusest, ning hageja selle eest ei vastuta.

Tuvastatud asjaoludel tegi Renno Vähi (seaduslik esindaja Kaire Vähi) 9. oktoobril, 7. novembril ja 10. detsembril 2014 valitsejale rahaülekanded, mille selgitustes on viidatud aadressile XXX. Ülekannetega on tasutud kokku 785 eurot. 15. jaanuaril 2016 on valitsejale tasutud veel 75 eurot. Seega on XXX eest tasutud kokku 860 eurot. Kaire Vähi (edaspidi eelmine korteriomanik) on saatnud valitsejale 2015. aasta jaanuaris kirja, milles teatab, et nimetatud nelja ülekandega tuleb lugeda tasutuks mitte tema vana võlgnevus, vaid kõige viimased esitatud arved, st arved kostjale. Valitseja ei saanud eelmise korteriomaniku soovist lähtuda, sest maksja ei avaldanud oma tahet õigeaegselt enne ülekannete tegemist ning valitseja oli laekumistega juba kustutanud eelmise korteriomaniku võlgasid. Eeltoodud kirja jõudmine valitsejani enne 15. jaanuari 2016, kui tehti 75 euro suurune ülekanne, ei ole tõendatud ning lisaks eelmise korteriomaniku võla (785 eurot) kustutamisele sai valitseja kustutada tema võlga ka 75 euro ulatuses. Kaimar Vähi on tasunud 11. veebruaril 2015, viidates kostjale esitatud arvele nr M047200930, veel 170 eurot, ületades arve alusel tasutavat summat 104 euro 18 sendi võrra. Valitseja küsimusele ülemakse kohta kostja ei vastanud. Sellest tulenevalt on ka ülemakse (104 eurot 18 senti) loetud praeguses kohtumenetluses oleva võla katteks. Hageja sõnul on eelmisel korteriomanikul hageja ees kulutuste, sissenõutavaks muutunud intressi ja põhikohustuste võlgnevus ja valitseja ei ole andnud nõusolekut kohustuste tasutuks lugemise järjekorda muuta. Seega ei saa eelmise korteriomaniku eest tehtud makseid lugeda tasutuks kostja eest. Kõnealused maksed loeti tasutuks eelmise korteriomaniku võla katteks. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intresse, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuste katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erinevat järjekorda.

Järelikult ei ole eelmine korteriomanik ega keegi teine kostja võlgnevust tasunud ja kostjal tuleb tasuda kõik maksmata arved alates tema omanikuks saamisest.

4 5. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uus lahend, millega jätta kõik menetluskulud OÜ S.A. Cito kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT ASJA ESMAKORDSEL LÄBIVAATAMISEL 6. Ringkonnakohus tühistas 5.10.2016 maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja 872 eurot 90 senti. Selles osas saadeti asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata.

Maakohtu põhjendustest jäi ringkonnakohtule ebaselgeks, kelle hagi kohus lahendas (kas korteriomanike nõuet (sellisel juhul võib hagi esitada korteriomanike nimel ka valitseja, olles korteriomanike esindajaks) või valitseja nõuet. TsMS § 392 lg 1 p 6 kohaselt tuleb kohtul eelmenetluse käigus muuhulgas eelkõige selgitada välja, kes on menetlusosalised. Samuti on eeltoodu tõttu maakohtu otsus ka vastuoluline, sest kohtuotsuse sissejuhatavas osas on märgitud hagejateks korteriomanikud, kuid nende nõue on lahendatud ja hagis taotletud võlgnevus välja mõistetud valitseja, mitte korteriomanike kasuks.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on asja läbivaatamisel eelmenetluse staadiumis oluliselt rikkunud selgitamiskohustust (TsMS § 392 lg 1), samuti kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8) ning neid rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

Pooled ei vaidle maakohtu tuvastatud asjaoludel selle üle, et Renno Vähi (edaspidi kolmas isik) on teinud valitseja arvele 9. oktoobril, 7. novembril ja 10. detsembril 2014 kolm ülekannet (kokku 785 eurot) ning et ühe maksekorralduse ja kahe kaardimakse selgituses on viidatud aadressile XXX . Lisaks on tasutud valitsejale 15. jaanuaril 2015 XXX eest veel 75 eurot.

Eeltoodud tehingud on tehtud TsÜS § 115 järgi kolmanda isiku ema (eelmine korteriomanik) kaudu. Viidatud sätte kohaselt võib tehingu teha esindaja kaudu ja esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kõnealuste maksetega tekkisid õigused kolmandale isikule, mitte tema esindajale.

Kuivõrd tuvastatud asjaoludel tasus valitseja arvele 860 eurot kolmas isik, kellel selline kohustus puudus (mitte aga võlgu olev eelmine korteriomanik, st võlgnik) siis ei nõustunud ringkonnakohus maakohtu põhjendustega VÕS § 88 kohaldamise kohta. VÕS § 88 eesmärgiks on sätestada reeglid juhtumiteks, mil võlgnikul on võlausaldaja ees mitmeid kohustusi, kuid võlausaldajale tasutud rahast kohustuste täitmiseks ei piisa ning seetõttu on oluline määrata, millised kohustused on täidetud ja millised mitte (vt viidatud sätte kohaldamise kohta ka Riigikohtu 11. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-05, p 13).

Maakohus ei analüüsinud, kas eeltoodud asjaoludel kohaldub asjas VÕS § 78 lg 1, mille järgi võib teise isiku kohustuse täita ka kolmas isik. Asja lahendamiseks viidatud sätte alusel tuleb TsÜS § 75 alusel välja selgitada, millise kohustuse katteks raha tasuti (kas eelmise korteriomaniku või kostja kohustuse katteks). Kostja on esitanud lisaks rahaülekandeid tõendavatele dokumentidele (millel on selgituseks märgitud „XXX “) eelmise korteriomaniku 14. jaanuari 2015 kirja ja 12. veebruari 2016. a kirja, millest viimasele maakohus hinnangut ei andnud. Mõlemas viidatud kirjas palutakse lugeda tehtud maksed kostja kohustuse täitmiseks.

Ringkonnakohus juhtis lisaks tähelepanu, et kolmanda isiku maksete tegemise ajal ei olnud 5 valitsejal ebaselgust selles, kes on vaidlusaluse korteriomandi omanik (hagiavalduse kohaselt sai valitseja sellest, et kostja omandas korteriomandi, teada 2014. aasta oktoobri alguses).

Ringkonnakohus märkis lisaks, et VÕS § 78 lg 2 järgi võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult täitmist vastu võtmast eelkõige siis, kui võlgnik vaidleb sellele vastu, et kohustuse täidab tema eest kolmas isik. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et rahaliste kohustuste puhul tuleb eeldada, et võlausaldajal ei ole õigust kolmanda isiku täitmisest keelduda (Riigikohtu 30. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-10, p 12).

Ringkonnakohus määras, et maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel ülaltoodut arvestades võtta seisukoht ka selle kohta, kas kostja vastu esitatud võlanõude võis täita kolmas isik.

MAAKOHTU SEISUKOHT ASJA TEISTKORDSEL LÄBIVAATAMISEL 7. Tartu Maakohus mõistis 11. septembri 2017 otsusega kostjalt välja hageja kasuks 872,90 eurot ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus luges oma 7. juuni 2017 määrusega hagejateks Aleksander Bogdanovi, Tamara Raksa, Nikolay Cherkasov, Svetlana Morozova, Gennadi Ivanov, Jane Reilik, Hilja Visnapuu, Sergei Maat, Raissa Valova, Olga Jemelina ja Albert Saksa.

Maakohus analüüsis, kelle võla katteks Renno Vähi tegi ülekanded. Ühes maksekorralduses ja kahes kaardimakses (I kd, tl 114) kirjas olevad summad ei ühti kostja võlasummaga, kuid hageja on teinud menetluse kestel tasa-arvestusi, mistõttu võlg vähenes 1213,03 eurolt 872,90 euroni. Kõikide ülekannete selgitustes on viidatud aadressile XXX . Muud informatsiooni selgitused ei sisalda. Küll on Kaire Vähi kirjutanud valitsejale kaks kirja (I kd, tl 115 ja I kd,147), mis võiksid teha võimatuks Kaire Vähi suhtes VÕS § 88 lg 1, lg 4 ja lg 6 p 1 sätete rakendamise.

Kuigi Kaire Vähi kasutas arveldusteks korteriühistuga oma alaealise poja pangakontot, ei ole see kasutus ja rahade ülekanne mitte poja tahteavaldus, vaid Kaire Vähi enda tahteavaldus, kuna ta seda ise ka kinnitab. Kaire Vähi kirjutas 14.01.2015 valitsejale (I kd tlk: 115): „Olen tasunud ….minu poolt tasutud“. Rahade ülekannete selgitused (I kd, tl 114) ei kinnita kolmanda isiku Renno Vähi tahteavaldust tasuda uue korteriomaniku võlga, mis tekkis hiljem, kui Kaire Vähi varasem võlg.

See, et Kaire Vähi kirjutas rohkem kui ühe aasta möödudes kohtumenetluse algusest 12.02.2016 valitsejale veel teise kirja, kus teatab, et maksed on tehtud Renno Vähi tahteavaldusena ja ainult Renno Vähi sai määrata, kelle kohustuste katteks need ülekanded on tehtud, ei ole enam nii pika aja möödudes oluline. Kaire Vähi pealkirjastas oma teise kirja valitsejale „Korduv taotlus“. Mitte ühtegi samasisulist taotlust valitseja varasemalt aga saanud ei ole. Kaire Vähi ei ole tõendanud taotluse varasemat esitamist. Ka tema esimene kiri oktoobrikuu, novembrikuu ja detsembrikuu 2014 rahade ülekannete kohta XXX eest on tema poolt saadetud valitsejale üle kuu aja hiljem, kui temalt laekus viimane makse (10.12.2014) ja üle kolme kuu hiljem, kui laekus tema esimene makse (09.10.2014). Kaire Vähi on seega rikkunud mõistlikku tähtaega VÕS § 88 lg 4 p 1 tähenduses. Makse saaja raamatupidamises on järgitud VÕS § 88 sätteid ning summad on kantud Kaire Vähi võlgade katteks ajal, mil Kaire Vähi ei olnud teatanud ei enda ega oma poja Renno Vähi soovist ülekandeid kostja võla katteks arvestada. Seega ei esinenud Renno Vähi kolmanda isikuna kandes raha valitsejale.

6 Kuigi TsÜS § 115 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu ning esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus, ei oma see tähtsust pärast Kaire Vähi 14.01.2015 selgitust, et tema ise summad tasus. Kahtlemata oli Kaire Vähil oma alaealise poja Renno Vähi esindusõigus, kuid ülekandeid tehes esindas ta iseennast kasutades poja pangakaarti, mitte ei esindanud ülekannete tegemisel oma poega, mida ta mõistliku aja möödudes on püüdnud väita.

Kuna Kaire Vähi tegi ülekanded enda nimel, tuleb lähtuda KOS §-st 13 lg1 ja VÕS §-dest 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1.

APELLATSIOONKAEBUSED JA POOLTE SEISUKOHAD 8. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagejate apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1)lähtus maakohus vääralt menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-st 1. Maakohus oleks pidanud menetluskulusid jaotades lähtuma TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Algselt oli hageja põhinõue 1 213,03 eurot, kuid menetluse kestel vähendas hageja põhinõude 872,90 euroni seetõttu, et osa põhinõudest tasuti. Ei saa olla vaidlust, et kohtuotsus on tehtud hagejate kasuks, kuna kohus on kostjalt hagejate nõutud põhivõla täies ulatuses ehk summas 872,90 eurot välja mõistnud. Vaatamata sellele, et kohus on jätnud TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 5 sätteid eirates märkimata, millises ulatuses ta hagi rahuldab, võib väljamõistetud rahasumma põhjal tuletada, et kohus on hagi rahuldanud täies ulatuses. TsMS § 163 lg 1 ei kohaldu olukorras, kus kohtuotsusest ei nähtu, et hagi oleks rahuldatud osaliselt;

2)jättis maakohus menetluskulude jaotuse põhjendamata ja rikkus sellega TsMS § 436 lg-t 1.

3)jättis maakohus TsMS § 438 lg 2 ja § 442 lg 5 sätteid eirates märkimata ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude jaotuse;

4)jättis maakohus menetluskulude jaotamisel tähelepanuta hagejate pakutud kompromissettepaneku. Maakohus pidanuks arvestama TsMS § 163 lg-s 2 sätestatut ning jätma kostja kompromissiga mittenõustumise tõttu menetluskulud tervikuna kostja kanda.

Hagejad esitasid ringkonnakohtule ka taotluse enammaksutud riigilõivu tagastamiseks.

9.Kostja vaidles hagejate apellatsioonile vastu.

10.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt:

1)tegi ülekanded Arkaadia Halduse AS-i kontole Renno Vähi oma arvelduskontolt. Vaid R. Vähi saab määrata, miks ja kelle ta ülekanded tegi. Asjaolu, kas maksed tehti esindaja kaudu või mitte, ei oma tähendust. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes. VÕS § 701 7 kohaselt on arvelduskonto kasutamine võimalik ainult selliselt, et maksekäsundid tehakse Renno Vähi nimel;

2)hindas maakohus ebaõigesti tõendeid ja leidis vääralt, et Renno Vähi arvelduskontolt tegi makseid Kaire Vähi oma kohustuste täitmiseks.

11.Hagejad vaidlesid kostja apellatsioonile vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 11. septembri 2017 otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud kõigis kohtuastmetes hagejate kanda. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Hagejate apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata.

13.Ringkonnakohus märgib esmalt, et Renno Vähi pangakontol olnud raha sai kuuluda eelduslikult Renno Vähi vara hulka. Puudub vaidlus, et ülekanded tehti Renno Vähi pangakontolt. Ringkonnakohus on seisukohal, et vähemalt üldjuhul ei saa pangaülekannet teise isiku kontolt teha enda nimel. Ülekande tegija nimi on maksekorralduses nähtav ning seetõttu ei tegutse teine isik kontoomaniku autentimisvahendeid kasutades enda nimel. Toimikus olevatelt maksekorraldustelt nähtub, et maksja on Renno Vähi ja selgitusse ei ole lisatud, et Kaire Vähi tegi käsutuse Renno Vähi vara arvel enda nimel (kd I, tl 114). Ebaõige on maakohtu seisukoht, et Kaire Vähi tehtud tahteavaldus toob kaasa selle, et ta tegi tehingu ise. Esindaja tahteavaldus omistatakse TsÜS § 115 lg 1 alusel esindatavale. Samuti on väär maakohtu märgitu, et Kaire Vähi esindas iseennast. Iseennast ei saa esindada, sellisel juhul on tegu tehingu tegemisega ise.

14.Maakohus järeldas Kaire Vähi koostatud teatisest (kd I, tl 115) ekslikult, et Kaire Vähi ei tegutsenud esindajana. Ka esindajana tehingu tegemist võib esindatava käitumisaktina mõista, vaatamata sellele, et sellest ei teki esindatavale kohustusi. Kuna maksekorraldustest on nähtav Renno Vähi kontolt (kd I, tl 115) ülekannete tegemine, ei ole alust järeldada, et Kaire Vähi soov oli Renno Vähi vara käsutada ilma selleks õigust omamata. Pooled ei vaidlusta esitatud väidet, et Kaire Vähil oli Renno Vähi suhtes esindusõigus. Seega tegi ülekanded kolmas isik (Renno Vähi) ja täitis sellega kolmanda isiku kohustuse (VÕS § 78 lg 1).

18.Kuna Renno Vähi ei ole võlgnik, ei saa tema suhtes VÕS § 88 reegleid kohaldada. Kolmas isik on vaba otsustama, kelle kohustuse ta täidab. Kuna hagejate ees oli kohustus nii Kaire Vähil kui ka kostjal, pidi maakohus selgitama välja, kelle kohustust täita sooviti. Ringkonnakohus märkis asja esmasel läbivaatamisel, et maakohus peab selgitama välja TsÜS § 75 lg 1 kohaselt taheavalduse tegija tahte. Renno Vähi esindaja Kaire Vähi avaldas 14. jaanuari 2015 teatises selget tahet, et maksed oleksid tehtud kostja kohustuste katteks. Seadus ei määra kolmanda isiku jaoks ajapiire, mil kolmas isik võib soorituse saajale teatada, kelle kohustuse ta täitis.

Juhul, kui soorituse saaja ei tea, millist kohustust täideti, peab ta lähtuvalt hea usu põhimõttest (TsÜS § 138, VÕS § 6) soorituse tegijalt seda küsima või tagastama saadu.

19.VÕS § 78 lg 2 järgi võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult täitmist vastu võtmast eelkõige siis, kui võlgnik vaidleb sellele vastu, et kohustuse täidab tema eest kolmas isik.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et rahaliste kohustuste puhul tuleb eeldada, et 8 võlausaldajal ei ole õigust kolmanda isiku täitmisest keelduda (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-10, p 12). Kuna Renno Vähi esindaja teatas, et täideti kostja kohustus, võlausaldaja ei olnud õigustatud täitmist mitte vastu võtma ja puudub vaidlus, et raha laekus, on kolmas isik kostja kohustuse kohaselt täitnud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

20.Ringkonnakohus leiab, et hagejate apellatsioonkaebus menetluskulude jaotuse peale tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse pool kannab kulud, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 9 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.